Lisatud: 22 Detsember 2011

1. detsembril promoveeriti Tartu Ülikooli audoktoriks prof emer Krister Höckerstedt, kes on Soome arstiteadlane ja tunnustatud maksakirurg ning Tartu Ülikooli kirurgiakliiniku külalisprofessor.

Helsingi Ülikooli emeriitprofessor Krister Höckerstedtil on suured teened Tartu Ülikooli arstiteaduskonna ja kliinikumi arendus- ja teadustegevuse toetamisel ning õppetöö moderniseerimisel. Ta on aidanud kaasa maksasiirdamise juurutamisele ja maksa- ning neerusiirdamise edasiarendamisele Tartus ja kirurgia erialade residentuuriõppe kaasajastamisele vastavalt Euroopa nõuetele. Enam kui 20 aasta jooksul on ta osutanud mitmekülgset abi ja juhendanud organsiirdamise valdkonda. Alates 2010. aastast on ta kirurgiakliiniku külalisprofessor.

Lisatud: 16 September 2011

Tartu Ülikooli arstiteaduskonna doktorant Tõnu Vooder kaitses 22. augustil doktoriväitekirja teemal „Mitteväikerakulise kopsuvähi histoloogiliste alatüüpide geeniekspressiooni erinevused ja sarnasused".

Doktoritöö aluseks on TÜ Biotehnoloogia- ja TÜ Arvutiteaduse õppetooliga koostöös valminud uuring, milles analüüsiti Tartu Ülikooli Kliinikumis opereeritud 147 mitteväikerakulise kopsuvähiga patsiendi kasvajate ja kasvajavaba koe geenide ekspressiooni kogu genoomi hõlmavate mikrokiipidega. Geeniekspressiooni katse viidi läbi Illumina Human-6 ülegenoomi kiibiga, mis sisaldab rohkem kui 48 000 transkripti. Leitud markerite arvu vähendamiseks säilitati geenid, mis näitasid vähemalt kahekordset ekspressiooni erinevust vähivabast normkoest. Erinevate vähitüüpide ja staadiumite molekulaarsete profiilide erinevuste visualiseerimiseks kasutati nii peakomponentanalüüsi kui ka nn heatmappi, millel on geenide aktiivsuse erinevus tähistatud värviliselt. Tavapraktikas ei ole kõigi geenide üheaegse ekspressiooni jälgimine liigse infomüra tõttu otstarbekas, mistõttu vähendatakse kliiniliselt informatiivsete   geenide hulka võimaliku miinimumini. Üheks võimaluseks geenide arvu vähendamiseks on nn metageeni e geeniklastri profiili keskmise leidmine.

Uuringu tulemusena leiti mitteväikerakulises kopsuvähis normaalsest kopsukoest vähemalt kahekordse ekspressiooni erinevusega 672 alla- ja 1103 üles reguleeritud geeni. Lisaks leiti 18 uut potentsiaalset biomarkerit edasisteks kopsuvähi uuringuteks. Geeniekspressiooni profiili peakomponentanalüüs aitas eristada erinevaid vähitüüpe teineteisest ja mõnel juhul ka algkollet metastaasist. Samas ei eristu mitteväikerakulise kopsuvähi geeniekspressiooni profiilil ega ka selle peakomponentanalüüsil TNM-il põhinevad vähkide kliinilised staadiumid. Kasutades p väärtust 10-6 ei õnnestunud veenvalt leida adenokartsinoomi ja bronhioloalveolaarset vähki eristavaid markereid. Ib staadiumi patsientide prognoosi hindamiseks leiti kaks statistilise olulisuse ja aktsepteeritava veapiiriga metageeni, mis jaotas haigusjuhud ekspressiooni profiilide järgi kahte prognostiliselt erinevasse gruppi.

Lisaks nn „kuivale teaduslikule andmekogule" saime uuringu käigus väärtuslikku täiendavat kliinilist informatsiooni nelja patsiendi haigusjuhu kohta. Kahel juhul eristasime vähi metastaasi ja algkolde, mis olid edasise ravitaktika valikul olulise tähendusega. Ühel juhul avastasime kopsu adenokartsinoomil tugeva väikerakkvähi komponendi, mis osutus prognostiliselt määravaks ning ühel juhul leidsime algkoldest erineva histoloogilise ehitusega lokaalse retsidiivi.

Kopsuvähi uuring, mida siiani tegid kaks doktoranti - Tõnu Vooder kliinikumist ja Kristjan Välk biotehnoloogia õppetoolist - on olnud molekulaarsel tasandil vähiuuringute aluseks. Tänaseks on formeerunud teadusgrupp, millel on kolm erinevat uurimissuunda. Kahel juhul on tegemist geenide regulatsiooni mehhanismide uurimisega ja ühel juhul vähi kandidaatgeenide leidmisega. Jätkuprojektide juhtideks on dr Neeme Tõnisson kliinikumist ning dr Tarmo Annilo biotehnoloogia õppetoolist. Vähiuuringu bioinformaatilise analüüsiga tegeleb prof Jaak Vilo teadusgrupist doktorant Raivo Kolde.

Saadud andmete analüüsi põhjal on juba publitseeritud 9 teadusartiklit, üks ülevaateartikkel ning on esinetud mitmetel konverentsidel nii suuliste kui ka posterettekannetega. Koostöös Jaapani, Kanada ja USA teadlastega valminud uurimus „Mutations, copy number gains and mutant allele specific imbalance of KRAS gene correlate with biological activity of ras and clinical outcome in lung adenocarcinomas" võitis 2009. aastal Kopsuvähi maailmakonverentsil San Franciscos I koha.

Saadud uurimiskogemus kopsuvähi alal võiks olla aluseks ka teiste maliigsete kasvajate, aga miks mitte ka beniigsete haiguste, uurimiseks molekulaarsel tasandil ja kindlasti ei ole uurimise laiendamisel enam vajalik nii raske õppimiskõvera läbimine, kui seda kopsuvähi uurimise alguses teha tuli.

Tõnu Vooder
TÜ kopsukliiniku torakaalkirurgia assistent

Kommentaar

Dr Tõnu Vooder kui geenikirurg

Molekulaargeneetikutel on koostöö arstidega, eriti kirurgidega, kestnud juba pikka aega. Võiks isegi öelda, et just kirurgid panid aluse Eesti molekulaarbioloogiale juba möödunud sajandi (!) kuuekümnendatel aastatel. Nimelt oli Eesti molekulaarbioloogia rajaja prof Artur Lind (1927-1989), kes töötas aastaid hospitaalkirurgia kliinikus ja kelle esimeseks aspirandiks sai Tallinna Sadama haigla kirurg dr Richard Villems, praegune Eesti TA president.
Soovin mõne lause kirjutada selle kirurgide rea viimasest liikmest, kelleks on dr Tõnu Vooder, kes äsja kaitses arstiteaduskonna teadusnõukogu ees oma väitekirja mitteväikeseserakulise kopsuvähi molekulaargeneetikast. Dr Vooder „sattus" meile dr Andres Pulgese soovitusel ja dr Anu Reigo vahendusel. Olen alati rõõmus, kui arstid tulevad minu laborisse, et süveneda haiguste sügavamatesse põhjustesse või geenidiagnostilistesse võimalustesse. Tõnu osutus erakordselt meeldivaks kolleegiks ja olles suure süvenemistahtega ning innukas uute teadmiste omandaja, sulandus ta meie labori kollektiivi nädalaga. Doktorantuuri algusaastad möödusid uurimismaterjali kogudes, geeniekspressiooni katseid tehes ja koos meie labori kolleegi, nüüdseks samuti promoveerunud dr Kristjan Välguga analüüsides ruttu. Töö lõpetamine venis, oodates Kaplan Meriri elulemusnäitajaid. Nüüd, kui doktoritöö on kaitstud prof Dan Grandéri (Karolinska Instituudi onkoloogia ja patoloogia osakonna juhataja) nõudlikul oponeerimisel, võin julgelt öelda – Eesti kirurgid on saanud enda ridadesse noore teadlase, kes valdab kaasaegseid molekulaargeneetilisi tehnoloogiad ja esindab uut arstlikku mõtteviisi, mis viib meid personaalse meditsiini juurutamiseni praktikas. Molekulaargeneetikud on aga leidnud kolleegi, kes räägib neile haigest kui tervikust, kes muidu paistab neile ainult kui roheliste ja punaste täppidega taevas.
Oleks Artur veel meiega, tunneks ta sellest kõigest siiralt rõõmu.

Andres Metspalu
Tartu Ülikooli biotehnoloogia professor

Lisatud: 15 August 2011

10. juunil kaitses Tiit Salum filosoofiadoktori kraadi ((PhD) arstiteadus) taotlemiseks esitatud väitekirja „Similarity and difference of temperature dependence of the brain sodium pump in normal, different neuropathological, and aberrant conditions and its possible reasons" („Normaalsest, patoloogilisest ja geneetilise mutatsiooniga ajukoest isoleeritud Na-pumba temperatuurisõltuvuse erinevus ja sarnasus ning selle võimalikud põhjused"). Juhendajad: prof Mihkel Zilmer (TÜ biokeemia instituut) ja prof Eero Vasar (TÜ füsioloogia instituut).

Na-pump on raku ja kogu organismi homöostaasi säilitamiseks hädavajalik transmembraanne ensüüm, mille põhiülesanne on Na+ ja K+ aktiivne transport läbi rakumembraani ATP energia arvel. Pumba töö on aluseks üliolulistele protsessidele nagu närviimpulsi levik, lihastöö, rakusisese pH ja rakumahu säilitamine, glükoosi ja aminohapete transport jt. Südameglükosiidide toime realiseerub Na-pumba inhibeerimise kaudu ja seda kasutatakse ka näiteks kasvajarakkude proliferatsiooni pidurdamiseks spetsiifiliste analoogide kasutamisega. Na-pumba funktsioonihäired põhjustavad rakkudes Na+, K+ ja Ca2+ gradientide muutusi, mis on seotud mitmesuguste patoloogiliste protsesside tekke ja arenguga. Näiteks: perekondlik hemipleegiline migreen, kiire algusega düstoonia-parkinsonism (põhjusteks ensüümi subühikute geenimutatsioonid), glioom, Alzheimeri tõbi (AD), sünapseid moodustavate väljete metabolismi ja arenguhäired, mis on seotud autismi, skisofreenia, aktiivsus-tähelepanu häiretega ja ravimite sõltuvuse tekkega.

Rakumembraani lipiidide seisund mõjutab oluliselt Na-pumba funktsioneerimist. Käesoleva töö eesmärgiks oli uurida kas ja kuidas on muutunud rakumembraani lipiidide seisund erinevate närvisüsteemi haiguste (glioom, AD) ja geneetiliselt muundatud koletsüstokiniini 2 retseptori (CCK2R) puhul ning mis võiks olla üheks universaalseks põhjuseks rakumembraani lipiidide muutusele.

Olime esimesed, kes kasutasid inimajust (normaalne aju, glioom) ja TÜ füsioloogia instituudis geneetiliselt muundatud CCK2R puudusega hiirte ajust isoleeritud ensüüm-preparaati sellisteks uuringuteks. Uuringud näitasid, et erinevate patoloogiate puhul esineb ühetaoline muutus, mis iseloomustab rakumembraani lipiidse keskkonna seisundit. Varasemate ajukasvajate uuringute ja meie töögrupi AD uuringute alusel on üheks raku-membraani lipiidse keskkonna seisundi muutuste põhjustajaks oksüdatiivne stress. Seetõttu uurisime ja leidsime, et ka CCK2R puudusega ajukoes on oksüdatiivse stressi näitajad kõrgemad kui normaalses ajukoes. Kokkuvõttes näitasime, et oksüdatiivne stress on üheks universaalseks põhjuseks rakumembraani lipiidse keskkonna muutustele, mis omakorda põhjustab muutusi Na-pumba töös.

Tahaksin tänada töö juhendajaid prof Eero Vasarat ja prof Mihkel Zilmerit ning kõiki kaasautoreid ja kolleege. Tänud TÜ arstiteaduskonnale ja Tartu Ülikooli Kliinikumile võimaluse eest seda uurimust teha.

Tiit Salum
ühendlabori laboratoorse hematoloogia ja üldkliiniliste analüüside osakonna juhataja

Lisatud: 15 August 2011

31. mail kaitses magistritöö füsioteraapia erialal spordimeditsiini- ja taastusravi kliiniku füsioterapeut Mati Arend. Juhendajad: teadur Jarek Mäestu (PhD), dots Jana Kivastik, Raul Rämson (MSc).

Üheks uueks lähenemissuunaks ja arenguks sportlaste treeningus on hingamislihaste treening (HLT) ja hingamissüsteemi võimekuse tõhustamine, mida siiani on edukalt kasutatud taastusravina kopsuhaigetel (KOK jne). Kirjanduse analüüs tõestas, et tegu on aktuaalse teemaga ning mitmed uurimisrühmad on näidanud, et pikemaajalisem sissehingamislihaste treening parandab hästitreenitud sportlastel sissehingamislihaste jõudu ja sooritusvõimet. Vähem on aga uuritud ainult ühekordse sissehingamislihaste soojenduse kasutamist enne koormust ilma vastavate lihaste eelneva treeninguta. Uurisin küsimust, kas ainult sissehingamislihaste soojendusest enne koormust piisab muutuste esilekutsumiseks submaksimaalsel koormusel 90% maksimaalsest aeroobsest võimsusest (Pamax) ning kas selline soojenduse tüüp võiks mõjutada sportlaste sooritusvõimet, välise hingamise parameetreid ning laktaadinäitajaid.

Metoodika

Koormuseelseks sissehingamislihaste soojenduseks kasutasin kommertsiaalset käeshoitavat Powerbreathe® seadet ning selle intensiivsuseks ja kestuseks oli kaks korda 30 sissehingamist intensiivsusel 40% MIP-st (maksimaalsest suuõõnerõhust sissehingamisel).

Seeriate vahel oli puhkepaus 1-2min. Hingamislihaste jõu intensiivsuse jälgimiseks ja hoidmiseks oli POWERbreathe® seade ühendatud digitaalse rõhumõõturiga (mõõtekomplekt UT9201 manomeeter koos Chartrec programmiga). Koormustestid intesiivsusel 90% Pamax viidi läbi sõudeergomeetritel ning vaatlusalusteks olid hästitreenitud Eesti sõudjad.

Tulemused

Hingamisnäitajatest mõõtsime FVC, FEV1, PIF ja PEF, MIP. Samuti leidsime positiivse korrelatsiooni vaatlusaluste MIP ja PIF vahel, mis mõlemad iseloomustavad sissehingamist. Mõõdetud MIP väärtused ei korreleerunud ei vanuse ega pikkusega, seega tuleb enne sissehingamislihaste treeningu/soojenduse teostamist näiteks uuemate POWERbreathe® masinaga kindlasti mõõta sportlase MIP väärtus, mitte eeldada seda tema vanuse järgi.
Hüpoteesidena tõin välja, et lisades sõudeergomeetril läbiviidud standardsele soojendusele spetsiifilse sissehingamislihaste soojenduse, paraneb vaatlusaluste sooritusvõime, kuna sissehingamislihaste väsimus tekib hiljem ning seega on jäsemete verevarustus suurem. Osad autorid on varasemates uuringutes leidnud, et hingamislihaste väsimise korral tekib reflektoorselt verevarustuse vähenemine jäsemetes, et tagada hingamislihaste töö. Läbiviidud uuringus sarnaseid muutusi ei täheldatud ning seega võib väita, et antud koormusega testide puhul siiski ei piisa ainult koormuseelsest sissehingamislihaste soojendusest, et sooritusvõime paraneks.

Mati Arend
spordimeditsiini ja taastusravi kliiniku füsioterapeut

Lisatud: 21 Mai 2011

Kaitsesin 22. märtsil Duisburg-Esseni Ülikooli meditsiiniteaduskonnas Saksamaal meditsiinidoktori väitekirja teemal „Corneal Epithelial Stem Cells, Stem Cell Deficiency and its Therapy by Transplantation of Cultivated Limbal Epithelium“ (summa cum laude). Töö on läbi viidud Duisburg-Esseni Ülikooli ja Tartu Ülikooli koostöös ning juhendajaks oli Esseni Ülikooli poolt sarvkestalabori juhataja prof dr med Daniel Meller. Tartu Ülikooli poolt olid juhendajateks silmakliiniku juhataja ja silmahaiguste professor dr med Pait Teesalu ning inimese bioloogia ja geneetika professor dr Aavo-Valdur Mikelsaar.

Doktorantuuri raames uurisin silma sarvkesta epiteeli tüvirakkude rakubioloogiat, nende rakkude hävimisel tekkivat tüvirakudefitsiiti ja selle ravi laboris kasvatatud tüvirakkude siirdamise abil. Silma sarvkesta epiteel uueneb pidevalt sarvkesta äärealal (limbuses) asuvatest tüvirakkudest pärinevate rakkude abil. Nende tüvirakkude hävimisel näiteks söövituste, põletuste või raskete infektsioonide järel võib tekkida limbuse tüviraku defitsiit, mille tulemusena kattub sarvkest fibrovaskulaarse pannuse koega. Kliiniliselt väljendub see sündroom enamasti olulise nägemisteravuse languse ning püsivate silma ärritusnähtudena. Selle sündroomi ainus efektiivne ravimeetod on tüvirakkude siirdamine. Umbes 15 aastat tagasi töötati välja meetod, mille puhul väikesest limbuse tükist kasvatatakse laboris tüvirakurikas epiteeli kiht, mis seejärel silmapinnale siirdatakse.

Uurimistöö tulemused näitasid, et silma pinna tüvirakkudes on aktiivsed samad faktorid, mis osalevad ka neuraalsete ja embrüonaalsete tüvirakkude juhtimises. Lisaks analüüsisin 44 silma ravitulemusi keskmiselt 2 aastat pärast kasvatatud limbuse-epiteeli siirdamist. Selgus, et stabiilne sarvkesta pind taastus 68% ravitud patsientidest ning nägemisteravus paranes oluliselt 74% patsientidest. Patsiendilt endalt pärinevate rakkude siirdamise tulemused olid oluliselt paremad, kui allogeensel siirdamisel. Uuringu käigus leidsin, et limbuse tüvirakudefitsiidi korral oli sarvkesta pind kattunud konjunktiivile sarnase põletikulise koega, kuid siirdamise järel taastus nii morfoloogiliselt kui ka mitmete markerite ekspressiooni poolest normaalne sarvkesta epiteel.

Mikk Pauklin

silmakliiniku arst-resident

"Aprilli lõpus määrati dr Mikk Pauklinile Hermann-Wacker-Fondi auhind (Promotionspreis des Hermann-Wacker-Fonds), mida statuudi kohaselt antakse igal aastal kõige silmapaistvamale Saksamaal kaitstud silmahaiguste alasele doktoritööle. Palju õnne!"

Lisatud: 17 Mai 2011

Prof Andres Salumetsa inauguratsiooniloengus käsitleti paaride lastetuse meditsiinilisi põhjuseid, tänapäevaseid lastetusravi meetodeid, teaduse saavutuste suunavat mõju meditsiini edasisele arengule ja lastetusravi sotsiaalseid mõjusid.

Professor Andres Salumets lõpetas 1993. aastal Tartu ülikooli bioloogia-geograafiateaduskonna biokeemia erialal ja 1995. aastal sama teaduskonna magistrantuuri samuti biokeemia erialal. Doktoriväitekirja kaitses Andres Salumets 2003. aastal Helsingi ülikoolis füsioloogia erialal. Väitekirja teemaks oli viljatusravi tulemuslikkust mõjutavad tegurid. Alates 2003. aastast on Andres Salumets töötanud Tartu ülikoolis, arstiteaduskonna naistekliinikus teaduri, vanemteaduri ja dotsendina ning loodus- ja tehnoloogiateaduskonna molekulaar- ja rakubioloogia instituudis ja Eesti geenivaramus teaduri ja vanemteadurina. 2010. aastal valiti Andres Salumets Tartu ülikooli arstiteaduskonna professoriks nii üld- ja molekulaarpatoloogia instituudis kui ka naistekliinikus. Tema teadustöö peamised teemad on olnud naise ja mehe viljatuse põhjuste selgitamine, inimese reproduktsiooni molekulaarsete mehhanismide uurimine ja ennekõike emaka limaskesta bioloogiliste omaduste tundmaõppimine, ainevahetuse ja inimese viljakuse omavaheliste seoste analüüs, viljatuse diagnostika markerid, kehavälise viljastamise edukust mõjutavad tegurid ja sünnieelne diagnostika.

TUULI RUUS
arstiteaduskonna dekanaadi
juhataja

Lisatud: 22 Veebruar 2011

Teadusajakirja Psychiatry Research 2010. aasta juulinumbris ilmus artikkel „Associations between personality traits and CCK-4-induced panic attacks in healthy volunteers", mille autoriteks on dr Innar Tõru, prof Veiko Vasar ja Anu Aluoja TÜ Kliinikumi psühhiaatriakliinikust, dr Eduard Maron TÜ psühhiaatriakliinikust, dr Jakov Šlik Ottawa Ülikooli psühhiaatriakliinikust, Mait Raag TÜ tervishoiu instituudist ning dr Ülle Võhma PERH-i psühhiaatriakliinikust.

Koos bioloogiliste teguritega võib isiksusejoontel olla oma osa paanikahäire kujunemises. Paanikahäirega on seostatud kõrget ärevustundlikkust, neurootilisust ja madalat ekstravertsust, isiksushäirete uuringud näitavad vältivate ja sõltuvate joonte tähtsust. Enamus neist töödest uurib isiksusejooni juba olemasoleva paanikahäire korral, seetõttu pole selge, kas tegemist on paanikahäire eelsoodumuse või tagajärjega.

Kuna paanikahoogusid saab farmakoloogiliselt modelleerida, annab see veel ühe võimaluse uurida tegureid, mis teevad inimese paanikahäirele vastuvõtlikuks. TÜ psühhiaatriakliinikus on tehtud uuringuid koletsüstokiniintetrapeptiidiga (CCK-4), mis kutsub esile paanikahooge paanikahäirega patsientidel ja osal tervetest vabatahtlikest. Kuigi CCK-4 tekitatud paanikareaktsioone seostatakse pigem bioloogiliste mehhanismidega, kinnitavad mõned uuringud seost isiksuse ja emotsionaalse seisundiga.

Käesoleva töö eesmärgiks oli näidata isiksusejoonte ja eelneva emotsionaalse seisundi osa CCK-4 poolt provotseeritud paanikareaktsiooni ennustamisel tervetel isikutel.

Loe edasi...

Lisatud: 07 Aprill 2011

Jaanuarikuu nõukogus
valiti reumatoloogia dotsendiks Riina Kallikorm ja endokrinoloogia vanemteaduriks Tarvo Rajasalu.

Kaitsmisele tulevad doktoritööd:
• 4. märtsil kell 14.00 kaitseb Jelena Lissitsina Biomeedikumi ruumis 1038 meditsiinidoktori kraadi taotlemiseks esitatud väitekirja „Meeste infertiilsuse tsütogeneetilised põhjused". Juhendaja: dotsent Ruth Mikelsaar (TÜ ÜMPI), oponent: uurija-professor Helena Kääriäinen, MD, PhD (National Institute for Health and Welfare, Helsingi, Soome).
• 30. märtsil kell 15.00 kaitseb Delia Lepik Biomeedikumi ruumis 1038 meditsiinidoktori kraadi taotlemiseks esitatud väitekirja „Püstolitest Tokarev, Makarov ja Glock 19 erinevatelt kaugustelt tulistamisel tekitatud vigastuste võrdlus". Juhendaja: professor Marika Väli (TÜ patoloogilise anatoomia ja kohtuarstiteaduse instituut), oponent: professor Pekka Saukko, Dr med, Dr Med Sci (Turu Ülikooli Kohtumeditsiini instituut, Soome).
• 1. aprillil kell 14.00 kaitseb Ene-Renate Pähkla Biomeedikumi ruumis 1038 filosoofiadoktori kraadi (PhD, arstiteadus) taotlemiseks
esitatud väitekirja „Parodontiidi ravi efektiivsust mõjutavad tegurid". Juhendajad: dotsent Mare Saag (TÜ stomatoloogia kliinik, knd (med)), Krista Lõivukene (SA TÜK Ühendlabor, kliinilise mikrobioloogia osakonna juhataja, Dr med), oponent: professor Eija Könonen (DDS, PhD, Turu ülikool, Soome).

Ülevaate koostas
Tuuli Ruus
arstiteaduskonna dekanaadi juhataja

Lisatud: 22 Veebruar 2011

2010. aasta 15. oktoobril kaitses lastekliiniku kliiniline psühholoog dr Mairi Männamaa Tartu Ülikoolis doktoriväitekirja „Mõistete äraarvamise test verbaalsete võimete hindamiseks. Testi kasutamine erinevates kontekstides ja gruppides". Tööd juhendas prof Eve Kikas, oponeneerisid prof Marika Veisson (TLÜ) ja prof Pekka Niemi (Turu Ülikool).

Kliinilise psühholoogi igapäevatöö üheks oluliseks osaks on laste arengu ja võimete hindamine, mis on enamasti suunatud probleemsete ja riskigrupi laste (nt õpiraskustega või vähevõimekate) väljaselgitamisele. Kuigi meie käsutuses on rida teada-tuntud ning väliskolleegide poolt teistes riikides kasutatavaid mõõtevahendeid, ei saa me muukeelsetetestide verbaalseid ülesandeid alati otse (tõlkeversioonis) oma keele- ja kultuuriruumi üle võtta ega kasutada.

Kaitstud doktoritöö annab ülevaate ühe testi väljatöötamise protsessist ning selle kalibreerimisega seotud küsimustest. Töö keskmes on testi töökindluse ja sobivuse hindamine õpiraskustega laste väljaselgitamisel ning selle kasutamisel nii grupi- kui individuaalse testimise tingimustes. Eraldi käsitletakse testi pikema ja lühema versiooniga seotud küsimusi.

Tööst selgub, et testi tulemusi võib mõjutada hindamise kontekst ja grupisituatsioon. Näiteks saavad lapsed koolis ja klassiruumis paremaid tulemusi kui individuaalsel testimisel. Samas pole aga situatsiooni mõju nii ilmne õpiraskustega laste puhul. Testitulemuste interpreteerimisel peaks arvestama ka testsituatsiooni mõju, et vältida laste tegeliku soorituse üle- või alahindamist erinevates testimise tingimustes. Samuti ei saa me ühe testi (mõistete äraarvamise testi) kesiste tulemuste põhjal teha ennatlikke järeldusiteiste verbaalsete võimete kohta.

Loe edasi...

Lisatud: 04 Jaanuar 2011

5. detsembril leidis aset lastekliiniku iga-aastane teaduskonverents, kus võeti kokku 2010. aasta teadustegevus ning tutvustati suuremaid projekte ja uurimistöid, millega kliiniku arstiteadlased on aasta jooksul tegelenud.

Konverentsil tulid ettekandmisele 4 suulist ja 12 posterettekannet, millega lastekliiniku töötajad 2010. aastal väljaspool Eestit esinenud olid. „Valisime vaid need, kuna käesoleva aasta maikuus toimunud Eesti Lastearstide Kongressil esitlesid meie arstid kümneid ettekandeid, mis ei oleks lihtsalt ajaliselt meie konverentsiprogrammi mahtunud," selgitas kliiniku juhataja prof Vallo Tillmann. Eriline heameel on professoril selle üle, et teaduskonverentsi oli kuulma tulnud kliinikumi juhatus täies kooseisus.

Möödunud aasta teadustegevust kokku võttes toob prof Tilmann olulisemate faktidena esile, et doktorikraadi kaitsesid kaks kliiniku töötajat, lastehaiguste resi-dent Rael Laugesaar ja psühholoog Mairi Männamaa, ning lastekliinikuga olid tihedalt seotud ka Tuuli Metsvahi ja Rita Teegi 2010. aastal kaitstud doktoritööd. Lisaks avaldati 2010. aastal kliiniku lastearstide poolt 14 PubMedis tsiteeritud teadusartiklit. „Seda on küll vähem kui 2009. aastal, mil neid avaldati 25, kuid siiski võib selle arvuga igati rahule jääda," leiab kliiniku juhataja.

Suurematest teadusprojektidest jätkus vastlõppenud aastal Euroopa Liidu 7. raamprojekti teadusuuring „DIABIMMUNE", kus ka kliinikumi lastekliiniku arstiteadlased koostööpartneritena kaasa löövad.

Kliinikumi Leht

Lisatud: 04 Jaanuar 2011

• 1. detsembril Tartu Ülikooli aulas toimunud rahvusülikooli 91. aastapäeva aktusel promoveeriti TÜ audoktoriks Helsingi Ülikooli farmakoloogia ja toksikoloogia professor Pekka Topias Männistö.
• 8. detsembril nimetas Eesti Teaduste Akadeemia uued akadeemikud. 30 esitatud kandidaadi seast valis akadeemia juhatus välja 10, kellest seitse on Tartu Ülikooli teadlased. Akadeemikuks arstiteaduse alal sai TÜ inimese füsioloogia professor Eero Vasar.

Kaitsti doktoritööd:
• Malle Kuum teemal „Katioonide voolud mitokondrites ja endoplasmaatilises retiikulumis: uued rollid raku füsioloogias". Juhendajad prof Allen Kaasik (TÜ farmakoloogia inst) ja prof Vladimir Veksler (Lõuna-Pariisi Ülikool). Oponent György Szabadkai, M.D, Ph.D (Londoni Ülikooli Kolledži füsioloogia inst).
• Rita Teek teemal „Varajase algusega kuulmislanguse geneetilised põhjused Eesti lastel". Juhendajad prof Katrin Õunap (TÜ lastekliinik) ja prof Mart Kull (TÜ kõrvakliinik). Oponent prof Lisbeth Tranebjærg (Panumi Instituut, Kopenhaageni Ülikool).
• Daisy Volmer teemal „Jaemüügiapteekide areng Eestis – avalik ja erialane arvamus". Juhendajad: prof Peep Veski (TÜ farmaatsia inst) ja PhD J. Simon Bell (Ida-Soome Ülikool). Oponent prof Anna Birna Almarsdóttir Ph.D., M.S.Pharm. (Islandi Ülikool).
• Ranno Rätsep teemal "Psoriaasi ja vitiliigo geneetika IL10 perekonna tsütokiinide aspektist". Juhendajad prof Sulev Kõks (TÜ füsioloogia inst), prof.emer. Helgi Silm (TÜ nahahaiguste kliinik), prof Eero Vasar (TÜ füsioloogia inst), dots Külli Kingo (TÜ nahahaiguste kliinik). Oponent dots Päivi Saavalainen, PhD (Helsingi Ülikool).

Kokku kaitsti 2010. aastal arstiteaduskonnas 22 doktoritööd, mis on ülikooli lõikes teaduskondadest teine tulemus. Ülikooli aktusel promoveeriti kokku 103 uut doktorit.

Ülevaate koostas
Tuuli Ruus
arstiteaduskonna dekanaadi juhataja

Lisatud: 18 November 2010

Dr Jaanus Kahu annab ülevaate enda käesoleva aasta 10. juunil kaitstud väitekirjast pealkirjaga „Kidney transplantation: studies on donor risk factors and mycophenolate mofetil".

Neerusiirdamine on kaasajal parimaks terminaalse neerupuudulikkusega haigete ravimeetodiks, mis parandab nende elukvaliteeti, pikendab elulemust ning on samas ka odavam kui dialüüsravi.

Siirdamisjärgselt kasutatakse immuunsuppressiooniks kombineeritud ravi, mis tavaliselt sisaldab kaltsineuriini inhibiitorit, antiproliferatiivset preparaati ja glükokortikoidi. Kuigi paljudes keskustes on azatiopriin (AZA) asendatud mükofenolaat- mofetiiliga (MMF) selle tugevama immuunsuppressiivse toime tõttu, pole ometigi suudetud veenvalt tõestada MMFi mõju kaugtulemustele.

Seoses siirdamist ootavate inimeste arvu kasvamisega püütakse kõikjal maailmas potentsiaalsete doonorite ringi laiendada. Järjest enam aktsepteeritakse siirdamiseks ka mõnevõrra madalama kvaliteediga doonororganeid, mistõttu on vajalik täpselt defineerida olulisemad siiriku prognoosi mõjutavad tegurid ja minimaalsed kvaliteedinõuded. Lisaks kliinilistele andmetele kasutatakse organi sobivuse hindamiseks baasbiopsiat, kuid samas pole üheselt määratletud selle morfoloogilisi kvaliteedikriteeriume.

Antud uuring valmis Tartu ja Helsingi ülikoolihaiglate koostööna. Kokku nelja alauuringusse kaasati retrospektiivselt patsiendid, kellele siirdati neer ajavahemikus 1996-2005. Tartus läbi viidud uuringus võrreldi MMFi ja AZA ravi efektiivsust ning kaugtulemusi 137 patsiendil. Helsingis uuriti mükofenolaat-mofetiili kõrvaltoimeid ja nende prognostilist tähtsust; ajusurmas neerudoonorite kliinilisi ja histoloogilisi kvaliteedinäitajaid hõlmates kolmes erinevas uuringus vastavalt 407 retsipiendi, 1119 ja 481 doonori andmeid. Siirdamistulemusi jälgiti erinevatel patsientide gruppidel poolest kuni 6 aastani.

Loe edasi...

Lisatud: 18 November 2010

Kaitsmisele tulevad doktoritööd:
• 22. nov kell 15.00 kaitseb Biomeedikumi auditooriumis 1038 Malle Kuum doktoritööd „Katioonide voolud mitokondrites ja endoplasmaatilises retiikulumis: uued rollid raku füsioloogias". Juhendajad prof Allen Kaasik (TÜ farmakoloogia inst) ja prof Vladimir Veksler (Lõuna-Pariisi Ülikool). Oponent György Szabadkai, M.D, Ph.D (Londoni Ülikooli Kolledž).
• 24. nov kell 12.00 kaitseb Linkbergi nim auditooriumis Rita Teek doktoritööd „Varajase algusega kuulmislanguse geneetilised põhjused Eesti lastel". Juhendajad prof Katrin Õunap (TÜ lastekliinik) ja prof Mart Kull (TÜ kõrvakliinik). Oponent prof Lisbeth Tranebjærg (Panumi Instituut, Kopenhaageni Ülikool).
• 8. dets kell 15.00 kaitseb Nooruse 1-707 Daisy Volmer farmaatsia erialal doktoritööd „Jaemüügiapteekide areng Eestis - avalik ja erialane arvamus". Juhendajad: prof Peep Veski (TÜ farmaatsia inst) ja J. Simon Bell, PhD (Ida-Soome Ülikool). Oponent prof Anna Birna Almarsdóttir, Ph.D, M.S.Pharm (Islandi Ülikool).
• 17. dets kell 14.00 kaitseb Biomeedikumi auditooriumis 1006 Ranno Rätsep neuroteaduste erialal doktoritööd "Psoriaasi ja vitiliigo geneetika IL10 perekonna tsütokiinide aspektist". Juhendajad prof Sulev Kõks (TÜ füsioloogia inst), prof.emer. Helgi Silm (TÜ nahahaiguste kliinik), prof Eero Vasar (TÜ füsioloogia instituut), dots Külli Kingo (TÜ nahahaiguste kliinik). Oponent dots Päivi Saavalainen, PhD (Helsingi Ülikool). 

Münsteri Ülikooli professori loeng
Akadeemilise nädala raames pidas teaduskonnas loengu teemal „Gene regulation and molecular changes in heart failure and arrhythmias" Saksamaa Münsteri Ülikooli arstiteaduskonna dekaan prof Wilhelm Schmitz. Arutati ka teaduskondadevahelise koostöö võimalusi. Münsteri Ülikooli arstiteaduskond on üks suuremaid ja prestiižikamaid Saksamaal.

Ülevaate koostas
Tuuli Ruus
arstiteaduskonna dekanaadi juhataja

Lisatud: 18 Oktoober 2010

Kaitses doktoritööd:
• Kristi Abram teemal „Rosaatsea levimus ja riskitegurid. Rosaatseahaigete subjektiivne haigustunnetus". Juhendajad prof. emer. Helgi Silm (TÜ nahahaiguste kliinik), dots Marje Oona (TÜ polikliinik). Oponent prof Skaidra Valiukeviciene (Kaunase Meditsiiniülikooli naha-ja suguhaiguste kliinik).

Kaitsmisele tulevad doktoritööd:
• 22. novembril kell 15.00 kaitseb Malle Kuum Biomeedikumi auditooriumis 1038 doktoritööd „Katioonide voolud mitokondrites ja endoplasmaatilises retiikulumis: uued rollid raku füsioloogias". Juhendajad prof Allen Kaasik (TÜ farmakoloogia inst.) ja prof Vladimir Veksler (Lõuna- Pariisi Ülikool). Oponent György Szabadkai (M.D, Ph.D) (Londoni Ülikooli Kolledži füsioloogia inst.).
• 24. novembril kell 12.00 kaitseb Rita Teek A. Linkbergi nim auditooriumis doktoritööd „Varajase algusega kuulmislanguse geneetilised põhjused Eesti lastel". Juhendajad prof Katrin Õunap (TÜ lastekliinik) ja prof Mart Kull (TÜ kõrvakliinik). Oponent prof Lisbeth Tranebjærg (Panumi Instituut, Kopenhaageni Ülikool).

Arstiteaduskonna aastapäeval pidas akadeemilise loengu akadeemik, Helsingi Ülikooli professor Mart Saarma teemal "Biotehnoloogilisi lähenemisi neurodegeneratiivsete haiguste raviks". Loeng on jälgitav TÜ veebiaadressilt http://biomedicum.ut.ee/?show=news&id=66

Arstiteaduskonna professori inauguratsiooniloeng
27. oktoobril kell 16.15 peab ülikooli ajaloo muuseumi valges saalis Tartu Ülikooli meditsiinilise metaboloomika professor Ursel Soomets inauguratsiooniloengu „Kuidas küttida metaboloomi?". Kõik huvilised on oodatud!

Ülevaate koostas
Tuuli Ruus
arstiteaduskonna dekanaadi juhataja

Lisatud: 17 September 2010

Ajakirja Central European Journal of Medicine käesoleva aasta esinumbris ilmus meie uurimustöö, mis käsitles müeloperoksüdaasi (MPO) taset juveniilse idiopaatilise artriidi (JIA) haigete plasmas ja selle prognostilist tähendust varase subkliinilise aterososkleroosi seisukohast.

Juveniilne idiopaatiline artriit (JIA) on kõige sagedasem lapseea reumaatiline haigus, mis algab enne 16-aastaseks saamist ja mille tekkepõhjused on siiani teadmata. JIA-l on seitse alatüüpi, mis erinevad teineteisest kliinilise avaldumise, kulu ja prognoosi poolest.

Ensüüm MPO – uudne põletikumarker – vabaneb põletikukoldes polümorfonukleaarsetest neutrofiilidest ja monotsüütidest. MPO produtseerib reaktiivseid hapnikuosakesi – hüpokloorhapet ja lämmastikdioksiidi. Plasma MPO taset peetakse nii põletiku kui oksüdatiivse stressi (OxS) näitajaks; mõlemad protsessid mõjutavad omakorda veresoonte endoteeli funktsiooni. Oksüdatiivse stressi kohta JIA haigetel on avaldatud siiani üksikuid töid, näiteks on leitud, et JIA haigetel esineb kõrges kontsentratsioonis lipiidide peroksüdatsiooni produkte, muutusi antioksüdatiivsete ensüümide aktiivsuses, neil on alanenud antioksüdatiivse glutatiooni tase ja suurenenud nitrit/nitraadi produktsioon liigestes. Kuna JIA alatüüpide etiopatoloogia on erinev, võib erinev olla ka MPO osatähtsus erinevate alatüüpide puhul. MPO taset JIA erinevate alatüüpide korral ei ole varasemalt uuritud.

Oma töös uurisime MPO taset 38-l JIA haigel (25 tüdrukut, 13 poissi) vanuses 9,1-11,8 aastat. Neist 21 haigel oli oligoartriit, 17-l polüartriit. Kontrollgrupi moodustasid 23 tervet last (15 tüdrukut, 8 poissi). 75%-l haigetest koguti analüüs enne JIA ravi alustamist. Patsientidel määrati lisaks põletikunäitajad (C-reaktiivne valk, erütrotsüütide settekiirus), reumatoidfaktor tuumavastased antikehad (ANA) ja HLA B27 antigeen. MPO tase plasmas määrati ELISA meetodil.

Loe edasi...

Lisatud: 17 September 2010

Vastuvõtt I kursusele
Tänavuste sisseastujate tulemused ületasid jällegi varasemad rekordid läbiminevate pallide osas: arstiteaduse erialal oli selleks 86,6 riigieelarvelisel (RE) kohal ja 85,2 riigieelarvevälisel (REV) kohal, hambaarstiteaduses 85,5 RE ja 82,7 REV kohal ning proviisoriõppes 80,1 RE kohal. Ligi pool esmakursuslastest on lõpetanud gümnaasiumi kuld- või hõbemedaliga, 11 sissesaanut on pälvinud kõrge koha vabariiklikul olümpiaadil. Seega võib jätkuvalt tõdeda, et meditsiinilised erialad on noorte hulgas populaarsed ja kõrgelt hinnatud.

Residentuur
Kokku esitati 120-le eriarsti õppekohale 253 avaldust, kandideerijaid oli 169. 2010. a arstiteaduse lõpetanud 149-st tudengist kandideeris residentuuri 108, vastu võeti 81. Kõige suurem oli konkurss lastekirurgia ja otorinolarüngoloogia erialale, kus 1 õppekohale oli 5 soovijat. Tihe oli konkurss ka anestesioloogia ja intensiivravi erialale, kus 5 kohale kandideeris 18 inimest. Rõõm on tõdeda peremeditsiini eriala populaarsust – 25 kohale oli 36 avaldust.

Doktoriõpe
Arstiteaduskonnas alustab rekordiliselt suur arv, s.o 30 uut doktoranti. Neist 3 lõpetasid teaduskonna tänavu, 8 on paralleelselt residentuuris, ülejäänud on oma muud õpingud varem lõpetanud.

Arstiteaduskonna augustikuu nõukogus
• valiti dotsentideks meditsiinilise biokeemia alal Ceslava Kairane, ortopeedia alal Aleks Lenzner.

Septembris kaitstud/kaitsmisele tulevad doktoritööd:
• Jarno Habicht „Tervishoiuteenuste kasutamine Eestis: sotsiaalmajanduslikud tegurid ja omaosalusest tingitud finantskoormus". Juhendaja: prof Raul Kiivet, TÜ tervishoiu instituut, oponent prof Ilmo Keskimäki, Tampere Ülikool, Soome

• Kristi Abram „Rosaatsea levimus ja riskitegurid. Rosaatseahaigete subjektiivne haigustunnetus". Juhendajad: prof Helgi Silm (TÜ nahahaiguste kliinik) ja dots Marje Oona (TÜ polikliinik), oponent prof Skaidra Valiukeviciene, Kaunase Meditsiiniülikool, Leedu.

Ülevaate koostas
Tuuli Ruus
arstiteaduskonna dekanaadi juhataja

Lisatud: 17 September 2010

7. ja 8. oktoobril tähistab arstiteaduskond oma 378. sünnipäeva traditsiooniliste aastapäevaüritustega.

7. oktoobril toimub Biomeedikumis teaduskonverents, kus astuvad üles tudengid ja arstiteadlased Eestist, Soomest, Rootsist, Hollandist, Belgiast jm Euroopast ning on võimalik tutvuda mitmete huvitavate posterettekannetega.

8. oktoobril jätkub tähtpäeva tähistamine TÜ aulas konverentsiga „Nikolai Pirogov 200". Üritusteseeria kulmineerub dekaani vastuvõtuga samal õhtupoolikul TÜ ajaloomuuseumi valges saalis.

Lisainfo: http://www.med.ut.ee/394210

Lisatud: 13 August 2010

Käesoleva aasta märtsi alguses kaitses kopsukliiniku pulmonoloogia ja torakaalkirurgia osakonna arst-õppejõud dr Kai Kliiman meditsiinidoktori kraadi taotlemiseks esitatud väitekirja „Ravimresistentne tuberkuloos Eestis: riskifaktorid ja negatiivse ravitulemuse riskitegurid".

Alates 2000. aastast on tuberkuloosi (TB) haigestumus Eestis stabiilselt langenud, kuid jätkuvalt on probleemiks kõrge multiravimresistentse (MDR) TB osakaal. MDR-TB juhuga on tegemist, kui haigustekitaja Mycobacterium tuberculosis on resistentne vähemalt kahele TB põhipreparaadile – isoniasiidile ja rifampitsiinile. Eestis 2009. a diagnoositud bakterioloogiliselt kinnitatud kopsu TB juhtudest olid MDR juhud 22,3% esmasjuhtudest ja 29,0% retsidiividest. 2006. a võeti kasutusele mõiste eriti resistentne (XDR) TB, mille puhul on tegemist MDR-TB juhuga, kus lisandub haigustekitaja resistentsus fluorokinoloonile ja vähemalt ühele teise rea süstitavale TB-vastasele ravimile. Ka selliste haigusjuhtude osakaal on Eestis suhteliselt kõrge.

Analüüsimaks kõrget MDR-TB ja XDR-TB suhtarvu põhjustavaid tegureid Eestis kaasati populatsioonipõhisesse retrospektiivsesse uuringusse kõik Eestis ajavahemikul jaanuar 2003-detsember 2005 diagnoositud bakterioloogiliselt tõendatud kopsu-TB patsiendid. Uuringus osales 1163 patsienti, kellest 80,4% olid uued haigusjuhud. Kõikidest uuritavatest 78% olid mitte-MDR-TB juhud, 76,6%-l oli MDR-TB ja 5,2%-l XDR-TB. Patsientide vanuse mediaan oli 45,3 a ning kõikidest haigetest 72,5% olid mehed. Eestis oli sündinud 78,9% haigetest, 7,9% olid kodutud, 39,8% töötud ja 19,6% olid viibinud kinnipidamisasutuses. Alkoholi kuritarvitamine oli registreeritud 39,7%-l ning HIV-infitseerituid oli 4,7%.

XDR-TB riskiteguriteks olid varasem TB-ravi, HIV-infektsioon, kodutus ja alkoholi kuritarvitamine. MDR-TB riskiteguriteks osutusid varasem TB-ravi ja vanus alla 65 eluaasta. Patsientide vanusegrupis ≤ 24 aastat osutusid MDR-TB riskifaktoriteks naissugu ja sündimine väljaspool Eestit.

Loe edasi...

Lisatud: 13 August 2010

TÜ juunikuu nõukogus
• valiti meditsiinitehnoloogia professoriks Jyrki Tapio Heinämäki
• valiti pulmonoloogia professoriks tagasi Alan Altraja
 

Arstiteaduskonna juunikuu nõukogus
• valiti dotsentideks histoloogia alal Marina Aunapuu, androloogia alal Margus Punab, peremeditsiini alal Marje Oona ja nefroloogia alal Mai Rosenberg
• valiti vanemteaduriteks farmaatsia alal Vallo Matto ja Karin Kogermann, füsioloogia alal Anton Terasmaa, immunoloogia alal Meeme Utt, kardioloogia alal Priit Kampus, peremeditsiini alal Anneli Rätsep, psühhiaatria alal Eduard Maron ja reumatoloogia alal Riina Kallikorm

Arstiteaduskonna lõpetas sel aastal 234 tudengit:
Arstiteaduse eriala 149 (sh 17 välisüliõpilast ja 3 cum laudega lõpetanut), hambaarstiteaduse eriala 32 (sh 1 cum laude) ning proviisoriõppe 31 noort. Biomeditsiini eriala magistriõppes oli lõpetajaid 2 (sh 1 cum laude), õenduse eriala magistriõppes 8 ning rahvatervishoiu erialal samuti 8 (sh 1 cum laude). Biomeditsiini teadusmagistri kraadi kaitses 4 inimest ning kevadsemestril kaitsti arstiteaduskonnas kokku 15 doktoritööd.

Kaitsmisele tulevad doktoritööd:
• 2. sept kell 15.00 kaitseb Biomeedikumis (aud 1038) Jarno Habicht väitekirja „Tervishoiuteenuste kasutamine Eestis: sotsiaal-majanduslikud tegurid ja omaosalusest tingitud finantskoormus". Juhendaja prof Raul Kiivet (TÜ tervishoiu inst). Oponent prof Ilmo Keskimäki (Tampere Ülikool, Soome).
• 22. sept kell 15.00 kaitseb Biomeedikumis (aud 1038) Kristi Abram väitekirja „Rosaatsea levimus ja riskitegurid. Rosaatseahaigete subjektiivne haigustunnetus". Juhendajad prof Helgi Silm (TÜ nahahaiguste kliinik) ja dots Marje Oona (TÜ polikliinik). Oponent prof Skaidra
Valiukeviciene (Kaunase Meditsiiniülikool, Leedu).

Arstiteaduskonna aastapäevaüritused toimuvad 7. ja 8. oktoobril. Täpsem info http://www.med.ut.ee/394210

Ülevaate koostas
Tuuli Ruus
arstiteaduskonna dekanaadi juhataja

Lisatud: 16 Juuni 2010

Teadustöö on üks kliinikumi põhikirjalisest tegevusest. Meditsiiniinfo keskuses peetava publikatsioonide andmebaasi põhjal korrastab ja kontrollib infokeskus kliinikumi töötajate publikatsioone. Igat teadustegevust iseloomustavad nii kvantiteet kui kvaliteet st publikatsioonide arv ja tsiteeritavus ning nende suhtarv h-indeksina.

Käesoleva kirjutise eesmärgiks ei ole analüüsida kliinikumi teadustegevuse kvaliteeti ega tuua välja 2009. aasta parim teadlane, vaid anda kolleegidele lühiülevaade möödunud aasta teadustegevusest publikatsioonide arvu, teadlaste tsiteeritavuse ja h-indeksi järgi. Just nende andmete põhjal annab Neinar Seli sihtkapital välja kliinikumi aasta teaduspublikatsioonide ning viimase viie aasta teaduspublikatsioonide preemiaid.

Autasud pälvinud isik on artikli ilmumise ajaks teada, kuid võib-olla on huvitav teada ka seda, kes meie töötajatest olid oma avaldatud artiklite arvu põhjal temaga peaaegu samaväärsed. Publikatsioonide reastamisel on võetud arvesse vaid ETIS-e klassifikaatorite (1.1.; 1.2.; 1.3.; 2.1. ja 3.1.) alla kuuluvad artiklid.

Loe edasi...

Lisatud: 16 Juuni 2010

TÜ maikuu nõukogus
- valiti kliinilise geneetika professoriks Katrin Õunap ja reproduktiivmeditsiini professoriks Andres Salumets.
- nimetati arstiteaduse audoktoriks Helsingi Ülikooli professor Pekka Topias Männistö.

Arstiteaduskonna maikuu nõukogus
- valiti dotsendiks regionaalse ja kliinilise anatoomia alal Ivo Kolts ja inimese anatoomia alal Kersti Kokk.

Kaitsmisele tulevad doktoritööd:
- 21. juunil kell 15 kaitseb Mari- Anne Philips Biomeedikumi auditooriumis 1006 väitekirja „Myg1 geeni ja valgu iseloomustamine: ekspressioonimuster, rakuline lokalisatsioon, geeni puudulikkusega hiir ja funktsionaalsed polümorfismid inimesel“. Juh: prof Eero Vasar, PhD ja prof Sulev Kõks, PhD (TÜ füsioloogia instituut). Oponent: prof Scott F. Gilbert, PhD (Swarthmore College, USA).
- 22. juunil kell 12 kaitseb Mark Braschinsky Linkbergi nim auditooriumis väitekirja „Hereditaarse spastilise parapleegia epidemioloogia Eestis, antud haigusega inimeste elukvaliteet ning geen-analüüsi juurutamine närvihaiguste diagnostikas“. Juh: dots Sulev Haldre (TÜ närvikliinik) ja Katrin Gross-Paju, PhD (Lääne-Tallinna Keskhaigla). Oponent: prof Chantal Tallaksen (Ullevåli Ülikool, Oslo, Norra).
- 30. juunil kell 15 kaitseb Kadri Suija arstiteaduskonna nõupidamiste ruumis (Ravila 19- 1038) väitekirja „Depressiooniga patsient peremeditsiinis: seonduvad tegurid, kordumine ja mõjutamise võimalused“. Juh: prof.emer. Heidi-Ingrid Maaroos ja prof Ruth Kalda (TÜ polikliinik). Oponent: prof Markku Timonen, MD, PhD (Oulu Ülikool, Soome).

Arstiteaduskonna lõpuaktus toimub 21. juunil kell 12 Tartu Ülikooli aulas.

Arstiteaduskonna aastapäevaüritused toimuvad 7. ja 8. oktoobril. Täpsem info ja konverentsiteeside sisestusvorm: http://www.med.ut.ee/394210

Ülevaate koostas
Tuuli Ruus
arstiteaduskonna dekanaadi juhataja

Lisatud: 10 Mai 2010

2009. aasta mais avaldati ajakirjas The Open Dermatology Journal M. Karelsoni, K. Kingo, T. Salumi, S. Kõksi ja H. Silma teadustöö „An Adult`s Vitiligo in Estonia: Study of 155 Patients“.

Vitiliigo on pigmentainevahetushaigus, mis esineb 0,1- 1,0%-l elanikkonnast ja mida iseloomustab melanotsüütide selektiivsest kahjustusest tingitud pigmendi kadu nahas, karvades ja limaskestades. Depigmentatsiooni paiknemise ja ulatuse alusel eristatakse mitmeid kliinilisi alavorme, haiguse fenotüüp võib aastate jooksul muutuda. Tulenevalt arvamusest, et tegemist on autoimmuunhaigusega, mida kirjeldatakse autoimmuunpolüendokrinopaatia sündroomi (APS) korral, on vitiliigo haigeid uuritud nii kaasnevate haiguste kui ka mitmete seerumis esinevate autoantikehade suhtes.

Antud töö eesmärgiks oli uurida Eestis elavate täiskasvanud vitiliigo patsientide haiguse kliinilisi iseärasusi, kaasnevaid haigusi, haigusi perekonnas ning autoantikehade esinemist seerumis. Vitiliigo diagnoosiga täiskasvanuid kutsuti uuringus osalema ajalehe vahendusel, andmeid koguti aastatel 2005-2008.

Uuringugrupp koosnes 44 mehest ja 111 naisest vanuses 18-82 aastat. Haigestunute keskmine vanus oli 44,9 a, keskmine vanus haigestumisel 28,5 a (2-76 a) ja keskmine haiguse kestus 16,9 a (0,5- 58 a). Kõrgeim haigestumus jäi teise ja kolmandasse elukümnendisse.

Loe edasi...

Lisatud: 10 Mai 2010

Kaitsmisele tulevad doktoritööd:
- 27. mail kell 15.00 kaitseb Tuuli Metsvaht Linkbergi nim auditooriumis väitekirja “Optimaalne antibakteriaalne ravi varase sepsise riskiga vastsündinutel“. Juhendajad prof Irja Lutsar (TÜ mikrobioloogia inst) ja prof. emer Raul Talvik (TÜ anestesioloogia ja intensiivravi kliinik). Oponent dotsent Karel Allegaert, MD, PhD (Leuveni Ülikooli Haigla, Belgia).
- 9. juunil kell 14.00 kaitseb Koit Reimand Biomeedikumi auditooriumis 1006 väitekirja „Autoimmuunsus reproduktiivhäirete korral: assotsieeruvate autoantikehade ja autoantigeenide uuring“. Juhendaja prof Raivo Uibo (TÜ ÜMPI). Oponent prof Olli Vainio, MD, PhD (Oulu Ülikool, Soome).
- 10. juunil kell 15.00 kaitseb Jaanus Kahu Linkbergi nim auditooriumis väitekirja „Neerusiirdamine: doonori riski faktorid ja immuunsuppressioonravi mükofenalaat- mofetiiliga“ Juhendajad prof Ants Peetsalu (TÜ kirurgiakliinik) ja dots Kaija Salmela (Helsingi Ülikooli kirurgiakliinik, Soome). Oponent dots Heikki Saha, PhD (Tampere Ülikooli kliinik, Soome).
- 15. juunil kell 14.00 kaitseb Mart Kull Linkbergi nim auditooriumis väitekirja „D-vitamiini ja hüpolaktaasia mõju luu mineraalaine tihedusele: rahvastikupõhine uuring Eestis“. Juhendajad prof Margus Lember ja dots Riina Kallikorm (TÜ sisekliinik). Oponent prof Riitta Korpela, PhD (Helsingi Ülikooli Biomeditsiini Instituut, Soome).

Loe edasi...

Lisatud: 05 Aprill 2010

2009. aasta septembris ilmus väljaandes Acta Dermato-Venereologica K. Abrami, H. Silma, H.I. Maaroosi ja M. Oona teadusartikkel „Subjective disease perception and symptoms of depression in relationm to healthcare-seeking behaviour in patients with rosacea“.

Rosaatsea on sage krooniline näonaha haigus, mida iseloomustab hootine või püsiv punetus, laienenud veresooned ja (mäda)vistrikud. Võib esineda ka nina suurenemist. Kuigi tegemist ei ole eluohtliku haigusega, arvatakse et rosaatsea halvendab oluliselt inimese elukvaliteeti ning võib põhjustada depressiooni. Siiski ei pöördu mitte kõik rosaatseahaiged arsti poole ning 1/3 neist isegi ei märka oma haigust.

Artiklis kirjeldatud uuringu eesmärgiks oli hinnata meditsiinilist abi otsinud ning abi mitteotsinud rosaatseahaigete subjektiivset haigustunnetust ja võrrelda depressiivsete sümptoomide esinemist kahe grupi vahel, samuti leida tegureid, mis tingivad arsti juurde pöördumise.

Loe edasi...

Lisatud: 05 Aprill 2010

Kaitsmisele tulevad doktoritööd:

- 31. märtsil kell 15.00 toimub arstiteaduskonna nõupidamiste ruumis (BM ruum 1038) Inga Villa meditsiinidoktori kraadi taotlemiseks esitatud väitekirja "Kardiovaskulaarset tervist mõjutav toitumine, kehaline aktiivsus ja kehaline võimekus Eestis" kaitsmine. Juh: prof Jaanus Harro (TÜ psühholoogia inst), külalisprofessor Maarike Harro (22.12.1960-16.04.2006). Oponent: vanemteadur Katriina Kukkonen- Harjula, D Med Sc (UKK Tervisedenduse Uuringute Instituut ja Tampere Ülikool, Soome)

- 15. aprillil kell 15.00 toimub arstiteaduskonna nõupidamiste ruumis (BM, ruum 1038) Tõnis Orgi filosoofiadoktori kraadi (PhD (arstiteadus)) taotlemiseks esitatud väitekirja „Autoimmuunregulaator valgu esimese PHD domeeni molekulaarne funktsioon“ kaitsmine. Juh: prof Pärt Peterson (TÜ ÜMPI). Oponent: prof Rein Aasland, PhD (Bergeni Ülikool).

Tartu Ülikooli märtsikuu nõukogus

- Nimetati emeriitprofessoriks Helgi Silm (nahahaiguste kliiniku juhataja ja professor).

Arstiteaduskonna veebruari ja märtsi nõukogus

- Valiti meditsiinilise biotehnoloogia erakorraliseks juhtivteaduriks prof.emer. Marika Mikelsaar ja hematoloogia vanemteaduriks Alar Aints.

Kliinilise meditsiini doktorikool

on alates 2010. aasta jaanuarist tegutsev TÜ, SA TÜK ja Helsingi Ülikooli vaheline koostööprojekt, kuhu saavad kuuluda kõik arstiteaduse doktoriõppe doktorandid. Doktorikooli eesmärgiks on doktoriõppe efektiivsuse ja kvaliteedi tõstmine kliinilise meditsiini valdkonnas korraldades interdistsiplinaarseid õppetöövorme ja konverentse, kaasates välislektoreid ja luues rahvusvaheline koostöövõrgustik teoreetilise õppe ja praktilise vajaduse integreerimiseks. Info doktorikoolis toimuvatest üritustest on kättesaadav veebilehel http://www.doktorikool.ut.ee/kmdk

Ülevaate koostas
Tuuli Ruus
arstiteaduskonna dekanaadi juhataja