-
Avaleht
- Varia
Menukas töötajate jõululaat
9. detsembril toimus L. Puusepa 8 peamajas Tartu Ülikooli Kliinikumi töötajate jõululaat, kuhu olid palutud kauplema Kliinikumi töötajad ja nende kollektiivid.
Jõululaadal seati sisse 29 erinevat müügiala, kus töötajatel, aga ka patsientidel oli võimalik osta jõuluteemalisi suupisteid ja teisi hõrgutisi, käsitööd ning ka kunstiteoseid. Kogutud tulu kasutamise üle otsustasid töötajad ise, panustades nii heategevusse kui ka meeskonna ühistesse tegevustesse. Jõulumüügil olid esindatud ka Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefond ja Eesti Arstiteadusüliõpilaste Selts.
Kliinikumi Leht
Kliinikumi töötajad osalesid asutustevahelisel võistlusel Kuldpall
15.–16. novembril toimus suurim asutustevaheline pallimängude turniir Kuldpall 2024, kus Tartu Ülikooli Kliinikumi töötajad osalesid kuuel erineval palli- ja reketialal. Kokku sai kahe päeva jooksul osa võtta 11 erinevast spordialast.
Sulgpallis saavutas Anna Aleksandra Uluhanjants 3. koha naiste üksikmängus. 40+ naiste üksikmängu kategoorias lõpetasid Siiri Krill ja Darja Kirillova vastavalt 14. ja 22. kohaga.
Kliinikumi meeskond saavutas saalijalgpallis 9. koha, võistkonnas mängisid Kerrit Kaldaru, Kadri-Ann Parmas, Heigo Reima, Robert Taar, Peeter Kollist, Andrei Uksov, Daniel Libin ja Karl August Ruusalepp.
Rannatennises saavutasid 14. koha Ingrid Tagen ja Ardo Klaos.
Lauatennise 40+ naiste üksikmängus saavutas Marion Ploovits 16. koha.
Padelis oli Kliinikum esindatud kolme tiimiga: 10. koha saavutasid Urmas Muru ja Kadri Elbe, 22. koht kuulus Sergei Johansonile ja Raili Tagenile ning 35.–37. omanikeks tulid Eneli Anvelt ja Karl August Ruusalepp.
Võrkpallis võisteldi kahe tiimiga, kes saavutasid vastavalt 15. ja 16. koha. Esimeses võistkonnas mängisid Maiu Rohtla, Ljudmila Titova, Priit Luud, Dina Glazatševa, Henri Kraavi ja Sander Savi. Teises Äly Teras, Annika Savi, Siiri Krill, Oksana Lõssenko, Ardo Klaos, Danila Tšetšotkin ning Anni-Helena-Elisabeth Asso.
Kliinikum saavutas kõikide alade üldarvestuses 12. koha.
Aitäh kõikidele Kliinikumi sportlikele töötajatele!
Foto: Firmasport / Tarmo Haud
Kliinikumi sportlased triatloni Euroopa meistrivõistlustel
Augustikuu lõpus Tallinnas peetud triatloni Euroopa meistrivõistlustel Ironman 70.3 oli stardis ka Tartu Ülikooli Kliinikumi esindanud võistkond „Kliinikum 220“. Võistkonda kuulusid naistekliiniku juht prof Kristiina Rull, kes võttis enda kanda jooksudistantsi. Spordimeditsiini ja taastusravi kliinikus töötav füsioterapeut Livian Laaneots oli võistlustules ujumise distantsil ning sama kliiniku sporditraumatoloogia keskuse juht dr Leho Rips jalgrattasõidus.
Prof Kristiina Rull: Minu jaoks oli sellel aastal suurimaks väljakutseks joosta nii palava ilmaga. Õhutemperatuur jooksudistantsi ajal oli 29 kraadi, taevas pilvitu ja päikesest kuumaks köetud asfalt andis tublisti lisakraade. Kui rattureid segas tugev tuul, siis jooksjale oli see leevenduseks, higi jõudis enne ära aurata, kui nahale jõudis.
Ironmani võistlusel on tugev positiivne energia, see kutsub osalema. Ma küll ujun ja sõidan rattaga, aga kolme ala ei jaksaks üksi läbi teha. Meeskonnana tekib mõnus õlg-õla tunne, mis veelgi innustab ja ei lase alla anda. Üheskoos viimast 100 meetrit joosta ja koos finišijoont ületada, on vägev tunne.
Livian Laaneots: Olen aastaid triatloni harrastanud ja armastan seda ala siiralt. Selles alas on oma valu ja võlu. Kui tegin oma sportlikele kolleegidele ettepaneku osalemiseks, ei tulnud neid üldse veenda. Jah sõna tuli kohe, kui selgus, et töögraafik lubab.
Olime selles koosseisus võistkonnaga aastal 2021 juba sama võistluse läbi teinud. See positiivne energia ja koostegemise rõõm kutsus meid taas rajale, et ennast uuesti proovile panna.
Selle aasta ujumine Stroomi rannas nõudis lisaks ujumisele ka head jooksuoskust vees. Õnneks tugeva tuule mõju ujujaid väga ei seganud ning kui jooks vees välja arvata oli igati äga kogemus koos meduusidega meres võistelda.
Olen siiralt õnnelik, et mul on nii ägedad kolleegid kellega koos kogu võitluspäeva võlu ja valu viimasel 100 meetrit käsikäes joostes üle finišijoone tulemuseks vormistada. Oleme rahul ja uhked, et ära tegime. „Anything is Possible“!
Kliinikumi võistkond saavutas tihedas rahvusvahelises konkurentsis segapaaride seas 31. koha. Palju õnne võistlejatele!
Kliinikumi Leht
Meeleolukas töötajate parvematk
21. augustil toimus Kliinikumi töötajate parvematk Võhandu jõel, kus erinevate üksuste töötajad ühiselt aega veetsid ning omavahel ka mõõtu võtsid. Juhatuse liikme Ilona Pastaruse sõnul olid koos veedetud tunnid ägedad ja võistlustlikud. „Ilm oli hea ja mõni paatkond sai rohkem vett kui teine, aga kõik olid rõõmsad. Pole ime, kui järgmiseks sammuks saab Võhandu maraton!“ lausus Pastarus.
Maarjamõisa mängupargi avapidu
Lastekaitsepäeval, 1. juunil korraldas Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefond Maarjamõisa mängupargi avapeo. Peole olid oodatud kõik huvilised väikelastest täiskasvanuteni.
Lisaks osalejatele tegid avapeo eriliseks Laulupesa laululapsed, mitmeid erinevad lustakad mängud, näomaalingud ning Minimeltsi jäätis. Päeva juhtis näitleja Kaarel Targo. Maarjamõisa mängupark on eriline, kuna sellest saavad rõõmu tunda ka liikumispuudega inimesed.
Kliinikumi Leht
Kaunist pühadeaega ja head uut aastat!
Kliinikumi 2023. aasta kalender peidab vihjet uuele, 2023. aastal uksed avavale lastehaiglale. Kujunduste autor on kunstnik Marju Tammik koostöös Unt/Tammik disainistuudioga. Just need kunstnikud loovad ka uue lastehaigla seiklusliku sisekeskkonna.
Töötajad saavutasid Kuldpall 2022 turniiril kõrgeid kohti
18.–19. novembril toimus suurim asutustevaheline pallimängude turniir Kuldpall 2022. Tartu Ülikooli Kliinikum oli võistlustules kolmes pallimängu kategoorias.
Sulgpalli naiste üksikmängus saavutas esikoha Sale-Liis Teesalu, Karina Kapanen 5. koha.
40+ naiste üksikmängus saavutasid 11. koha Marion Ploovits ja 20. koha Külli Muug.
Naiste paarismängus saavutasid 2. koha Hannaliina Piho/Sale-Liis Teesalu, 4. koha saavutasid Kaire Karindi/Külli Muug, 6. koha Kaidi Teller/Triin Murumets ning 17. koha Karina Kapanen/Tatjana Karpina.
Meeste paarismängus astusid samuti poodiumi kõrgeimale astmele kliinikumi töötajad – esikoha võitsid Maksim Zagura/Mark Braschinsky.
Meeste üksikmängus saavutas Maksim Zagura 2. koha ja Mark Braschinsky meeste 40+ arvestuses omakorda 19. koha.
Lauatennises esindasid kliinikumi Triin Murumets ja Aleksandr Juškov, saavutades vastavalt 15. ja 21. koha.
Kliinikumi võrkpallimeeskonda kuulusid Sander Savi, Maiu Rohtla, Jevgeni Nipadistov, Ljudmila Titova, Dina Glazatševa, Gleb Stepanov, Priit Luud ja Rasmus Mälton, saavutades 10. koha.
Kokku oli võimalik Kuldpall 2022 turniiril osaleda 8 erineval pallimängu erialal. Kliinikum saavutas kõikide alade üldarvestuses 13. koha 24 ettevõtte seas.
Aitäh kõikidele kliinikumi sportlikele töötajatele!
Arstide nostalgiahõnguline laevasõit Emajõel koos Aleksei Turovskiga
Registreerumine Arstide Liidu korraldatud väljasõidule 2. septembril toimus rekordkiirusel. Lisaks soovile veeta peale suvepuhkust mõni tunnike kolleegidega mõjus magnetina võimalus nautida imelise jutuoskusega zooloogi Aleksei Turovski seltskonda.
Teenekas laineratsur Pegasus on ehitatud 1958. aastal Moskva laevatehases ja kandis kuni 1993. aastani nime Kreutzwald. Ilmselt vanemad inimesed on varasematel aegadel saanud sama laevaga jõhvikarappa, veel enam on aga neid, keda laev viis suviti Ihaste suvilasse. Kaks aastat tagasi sai Pegasus 70% ulatuses uue kere. Et laev mahutab kuni 75 inimest, paneb see piirid ka sõidul osalejate arvule.
Kui maanteed mööda jõuab autoga Luunjasse napi veerand tunniga, siis laevasõit mööda looklevat jõge kestab sinna enam kui tund. Üllatuslikult palju on uues Karlova sadamas veesõidukeid, mis annavad nende omanikele võimaluse liikuda Emajõel nii allavoolu Peipsi poole kui ülesvoolu Võrtsjärve suunas. Meie sihiks oli jõuda Luunja sadamasse ja sellel marsruudil liikudes jäid kaldal silma Siili tänava põneva arhitektuuriga majad, Ropka tööstushooned, toredad eramukrundid ja muidugi 2015. aastal valminud Ihaste sild altvaates.
Ropka-Ihaste ligi 800 ha suurune looduskaitseala kinnitati 2014. aastal ja see on üks tähtsamaid veelindude rändepeatuspaiku ja pesitsusala Ida-Eestis. Siin on registreeritud 222 linnuliigi esinemine. Ihaste looduskaitseala on ka Natura 2000 võrgustiku linnu- ja loodusala. Lisaks roostikus pesitsevatele partidele ja mõnedele teistele lindudele, näitas laevaseltskonna rõõmuks ennast ka hõbehaigur.
Loogeline ja varieeruva põhjareljeefiga Emajõgi koos vanajõgede, lisajõgede ja luhtadega on suurepäraseks koolmealaks väga paljudele kalaliikidele. Emajõe vetes tunnevad end koduselt 35 kalaliiki, lisaks veel mõned kasvandustest põgenenud liigid. Aeglane veevool on meelepärane tõugjale ja sägale, kellest esimene võib kasvada meetriseks, teine isegi kahe meetri pikkuseks.
Kutseliste kalurite Emajõe püügilistis on registreeritud 19 kalaliiki, põhiline on latikas (80%), järgnevad särg (10%), haug (4%), vähem säinas, linask, koha, nurg ja ahven. Enamus püüki toimub jõemõrraga. Kaldal märkasime vaid üksikuid kalamehi – ju siis septembri algus ei ole õngitsemiseks see kõige õigem aeg.
Kõik me teame Aleksei Turovskit fenomenaalse jutuvestjana, kes toetudes laialdastele teadmistele loomade elust, käitumise eripäradest, aga ka kultuuriloost, oskab kõike seda imeliselt seostada inimloomusega. Pärilikud käitumisvormid ehk instinktid on meisse sisse programmeeritud ja geneetiliselt kodeeritud. Nii nagu on väga suured käitumuslikud erinevused, aga ka sarnasused liikide vahel, nii on väga varieeruv ka liigisisene käitumismuster ja suuresti on selle aluseks hierarhia. Valikute tegemisel tuleb suuresti lähtuda oma positsioonist nii loomakarjas kui inimühiskonnas. Käitumise aluseks on toitumiskombed, enesekaitse, seksuaalne käitumine, vanemlik käitumine jne. See, mis on lubatud lastele, ei ole kohane täiskasvanud isenditele.
Turovskit võib kuulata ilma, et tähelepanu oluliselt hajuks ka söömata-joomata, kuid keha vajab kütust ja sellele olid väljasõidu organiseerijad mõelnud. Piknik Luunja sadamas enne tagasipöördumist Tartusse oli hea jalasirutuseks ja lisaenergia saamine vähendas ka külmatunnet, sest ilm polnud enam suviselt soe.
Et reisiseltskonna moodustasid arstid, olid meie zooloogist giidi jutu sisse pikitud näited loomadel esinevatest haigustest. Seda enam, et Aleksei Turovski kitsamaks teadusvaldkonnaks on olnud parasitoloogia. Kaladel on rohkesti parasiite ja nende uurimisega meie reisijuht mõnda aega tagasi just tegeleski. Kolmekümnes akvaariumis olid kalad nakatatud erinevate haigustekitajatega ja uurija ootas põnevusega üht esmaspäeva hommikut, et saaks oma eksperimendi tulemusi hindama hakata. Üllatus oli äärmiselt suur leides eest mitte ainult tühjad, vaid ka täiesti puhtad akvaariumid. Selgitus oli äärmiselt proosaline – koristaja leidis pühapäeval, et kõik kalad olid surnud ja nagu püüdlikule ja korda armastavale töötajale kohane, võttis ette puhastustöö. Siit moraal – ka kõige paremate kavatsustega korda saadetu võib osutuda karuteeneks.
Miks me toome oma igapäevases kõnepruugis tihti võrdlusi loomariigist? Selleks on soovitus uuesti üles otsida Aleksei Turovski menuk „Loomult loom“!
Kaja Julge
Tartu Ülikooli Kliinikumi lastekliinik
Kliinikumi suvelõpupäev
Orienteerumismängu võitis naistekliiniku võistkond Chlamydia
Töötajate meeskondlikus orienteerumismängus saavutas esikoha naistekliiniku võistkond „Chlamydia“. Iseliikujate võistlusklassis finišeeris teisena kirurgiakliiniku meeskond „Abdominaalkirurgia eile, täna, homme“ ning kolmandana anestesioloogia ja intensiivravi kliiniku meeskond „Väike Kuuba“. Kõik esikolmiku meeskonnad kogusid 112 punkti, mistõttu sai poodiumikoha puhul määravaks aeg – esikoha puhul 2:12:11, teisel kohal 2:19:15 ning kolmandal meeskonnal 2:55:51.
Kokku osales mõõduvõtmisel ligi 300 töötajat rohkem kui 60 meeskonnas. 6 meeskonda neist läbisid raja abivahenditega liikujate klassis. Abivahendeid kasutanute esikoht kuulus kõrvakliiniku võistkonnale „Kõkutajad“ punktidega 112, teisena finišeeris 106 punktiga ortopeediakliiniku meeskond „03“ ning kolmandana 105 punktiga ühendlabori meeskond „Spetsialist“.
Orienteerumine oli suuresti seotud kliinikumi praeguste ja endiste hoonetega. 25 kontrollpunkti oli võimalik läbida kiiruse peale või hoopis nutikust, osavust, meeskonnatööd proovile pannes täiendavaid ülesandeid lahendades. Iseliikujate klassis poodiumikohad saavutanud meeskonnad läbisid nii kõik punktid kui ka lahendasid kõik lisaülesanded.
Nii kliinikumi töötajate kui ka linnarahva seas pälvisid erilist tähelepanu meeskonnad, kes olid võtnud vaevaks end kostümeeritult teistest eristada. Näiteks stiilsete võistlusklassis esikoha saavutanud nostalgiateemaline ortopeediakliiniku meeskond „03“, suurima osalejate arvuga meeskond „GEENIaalne“, võistluseks end ohtralt ehete ja kunstküüntega kaunistanud infektsioonikontrolli teenistuse meeskond „Kobarkäkk“, linnarahva poolt lastelavastuse näitlejateks peetud hematoloogia-onkoloogia kliiniku meeskond „Vale pööre“, TikTok video filmimises kahtlustatud südamekliiniku meeskond „KAIN“, kurjadeks lindudeks kehastunud „Angry Birds“ ja mitmed teised elevust tekitanud kolleegid. Kõige innovaatilisemaks valis žürii radioloogiakliiniku meeskonna „Megabekerellid“.
Suur tänu kõikidele kliinikumi töötajatele, kes võtsid kolleegidega ühiselt aega, muutes augusti viimase esmaspäeva meeldejäävaks!
Kliinikumi Leht
Tiina Talviku elulooraamat tõi kokku tema kaasteelised
21. aprillil esitleti Tartu Ülikooli Kliinikumi lastekliinikus pikaaegse kliinikumi arsti, ülikooli õppejõu ja lasteneuroloogia kujundaja Tiina Talviku elulooraamatut. Raamatu "Tiina Talvik: Armastusega läbi elu. Legendaarse lastearsti mälestused" koostajad Ago Pärtelpoeg ja Meeli Pärtelpoeg meenutasid, et Tiina Talvikul oli võime ja anne inimesi ühendada ning seda sama tegi ka raamat temast. Raamatusse panustasid 50 dr Talviku kaasteelist, kes meenutasid tema elu erinevaid rolle ja ajajärke. Raamatu esimene osa koosneb Tiina Talviku enda meenutustest ja mälestustest.
Raamatuesitlusel Tiina Talvikut meenutanud Tartu linnapea Urmas Klaas sõnas, et Tiina Talvik oli Tartu linna aukodanik ja Tartu vaimu ere esindaja. „Tiina tegeles Tartu linna teemadega, murede ja rõõmudega. Ta oli oluline sild, mis meid täna jälle kokku toob.“
Lastekliiniku juht Vallo Tillmann meenutas Talvikut nii silmapaistva kolleegi kui inimesena: „Lastekliinikule olid need aastad koos Tiinaga väga lüline aeg. On suurim õnn, et neil aastatel Tiina kõrval olin. Tiina märkas, tundis huvi ning see huvi ei olnud pealiskaudne. Ta oli tähelepanelik ja alati sind abistamas.“
Kliinikumi juhatuse liige Joel Starkopf meenutas Tiina Talvikut kui ühte kaasaegse akadeemilise meditsiini alusepanijat. „Ta on paljuski andnud kaasa meile need hoiakud, millised me täna oleme. Meelde jääb tema äärmiselt soe osavõtlikkus, oleme tänulikud talle.“
„Tiina oli armastatud ja hoolitud inimene. Ta elas väärikalt armastusega oma perele ja tööle ning lugupidamisega kõigi vastu,“ sõnas Aasta Ema konkurssi korraldava Eesti Naisliidu auesinaine Siiri Oviir.
Tiina Talviku väimees Taivo Paju tänas kohaletulnuid ning raamatusse panustajaid Tiina perekonna nimel. „Esialgu oli see Tiina raamat ja teised andsid kommentaare. Ka kõik teised, kes selles raamatus sõna said, on jutustanud ühte lugu, need lood annavad ühe terviku. Kõik siin on sõbrad kolleegid ja mõttekaaslased. Aitäh kõigile, kes te Tiinat sellel teel saatsite!“
Emeriitprofessor Tiina Talvik oli Eesti Vabariigi teaduspreemia laureaat, Tartu Ülikooli Kliinikumi preemia laureaat, aasta ema, Eesti Punase Risti I klassi teenetemärgi, auhinna „Elutöö geneetikuna" ja Tartu ülikooli ja Tartu linna medali laureaat, Tartu linna aukodanik ja Tartu suurtähe kavaler. Aastatel 1968–1991 oli ta ka vabariigi pealasteneuroloog, 1975–1991 üleliidulise lasteneuroloogia probleemkomisjoni liige. Aastatel 1991–2003 oli Tiina Talvik pediaatria õppetooli ja 2000–2003 kliinikumi lastekliiniku juhataja.
Tiina Talviku elulooraamatut „Armastusega läbi elu“ saab osta raamatupoodidest.
Liina Raju
L. Puusepa 1a R-Kiosk
18. aprillil avas L. Puusepa 1a majas uksed R-Kiosk. R-kioski sõnul on nende eesmärk pakkuda üheaegselt nii kiiret kui ka tervislikku sortimenti. Töötajatel ja patsientidel on võimalik valida nii hommikupudru, lõunasupi, erinevate salatite, võileibade ning kohapeal küpsetatud pagaritoodete vahel. Ühtlasi on valikus kohv ja teised kuumad joogid ning karastusjoogid.
Heade soovidega kuuskede allee
Esimesel advendil seati kliinikumi peahoones sisse kuuskede allee. Kuused kinkis kliinikumile Eesti Maaülikooli Järvselja metskond.
Kogu jõuluaja vältel on olnud soovijatel võimalus jätta puule oma jõulutervitus või mõni muu hea soov. Detsembrikuu lõpuks ehivad puid mitusada südamest tulnud soovi nii töötajatelt kui ka patsientidelt.
Kaunist pühadeaega!
Aastalõpukontsert Aparaaditehases
13. detsembril olid kliinikumi töötajad oodatud Aparaaditehase sisehoovi, et võtta aasta lõpus koos kolleegidega ühine hetk pühaderõõmu nautimiseks. Õueala oli nendeks tundideks vaid kliinikumi töötajate päralt. Pärast doktoritöö kaitsnud kolleegi tunnustamist, parimate kolleegide õnnitlemist ning videokonkurssi esikolmiku väljakuulutamist astus muusikalise tervitusega üles arvukate muusikaauhindadega pärjatud Trad.Attack!.
Kliinikumi Leht
Tänukontsert Eesti Rahva Muuseumis
30. augustil toimus Eesti Rahva Muuseumi suvelaval kliinikumi töötajale pühendatud tänukontsert, millega tänati kõiki keeruliste ja enneolematute COVID-19 hetkede ületamise eest. Kontserdil esinesid ansambel Traffic ning Birgit Sarrap ja Ott Lepland ansambliga The Swingers ning vahepauside eest hoolitses Tõnis Niinemets.
Kliinikumi Leht
Mida arvavad noored vaktsineerimisest?
Koroonakriisi mõju noortele on olnud suur ja seda on tunda veel aastaid. Keerulises olukorras pole aga pead norgu lastud ning kriisiga on õpitud koos elama. Kui eelmisel õppeaastal keskenduti suuresti erinevate võimaluste otsimisele ja katsetamisele, et õppetöö saaks jätkuda, siis sel aastal on ees uus oluline fookus. Õppeaasta algab küll lootusrikkalt ja kontaktõppes, kuid haridussüsteemi avatuna hoidmiseks on esmatähtis noorte ja haridusvaldkonna vaktsineerimine.
Vaktsineerimise kättesaadavus ja tempo on ajaga ainult paranenud ning samamoodi on kasvanud ka vaktsiini usaldusväärsus noorte jaoks. Üliõpilane Anett (20) põhjendab oma algset skeptilisust just sellega, et vaktsiin töötati välja väga kiiresti. "2020. aasta talvel, kui vaktsiinid aga ametliku heakskiidu said ning nägin ka nende mõju päriselt, siis kadus vaikselt mure ja see hakkas asenduma imetlusega, et mida on võimalik tänapäeval moodsa varustuse ja heade teadlaste poolt ära teha," kirjeldab usalduse teket meditsiinitudeng Alfred (21).
Liisi (21) arvestas juba varakult tulevikustsenaariumiga, kus nn vabaduse tagab vaktsineerimistõend ehk pikk otsustusprotsess polnud vajalik. Abiturient Kertu (17) otsus vaktsineerida tugines sarnasele mõttekäigule: "Lootsin, et kui end kohe vaktsineerin, siis ma ei pea maski kandma".
Vaktsineerimine kui protsess on tehtud võimalikult lihtsaks – mine ainult kohale. Noorte kogemusel ilmnesid vaktsiini kõrvalmõjud erinevalt. Kui Merilini (21) kõrvalmõjud piirdusid ainult valusa süstekohaga, siis Liisi (21) koges ka pearinglust, iiveldust ning kehatemperatuuri tõusu. Sellest hoolimata säilitasid noored siiski positiivse "vähemalt on nüüd tehtud" suhtumise.
Mõistagi on meedia peamine aruteluruum, kus vahetatakse mõtteid vaktsiini turvalisuse, vajalikkuse ja ka tõhususe kohta. Ajakirjandus hoiab küll teaduspõhist joont, kuid on ka platvormiks inimestele, kellel on alternatiivsem sõnum, märgistades need arvamuslugude alla. Sotsiaalmeedias sellist jaotust aga pole ning igaüks on omapäi otsustamaks, mis on fakt ning mis on kellegi arvamus. Sellest tulenevalt on tekkinud igivana vastasseis – poolt ja vastu. Alfred (21) on meedias märganud, et sageli tehakse maha neid, kes on otsustanud end mitte vaktsineerida ning leiab, et neile on vaja anda aega. "Olen märganud meedias karikatuure, mis on nende inimeste poole suunatud, kuid leian, et see ei ole õige viis dialoogi loomiseks. Mida vähem on inimesi, kes mitte-vaktsineerijatele jõuga ja solvangutega üritavad sõnumit kohale viia, seda suurem on lootus, et inimesed satuvad aja jooksul valeinfo lainelt ka teadusel põhinevate tekstide peale, mis nende arvamust võivad muuta.“ Anett (20) toetab seda mõtet ning ütleb, et seni kuni need, kes ei vaktsineeri, mõistavad, et nad ei saa käia näiteks kinos või restoranis ja ei suru oma seisukohta peale, siis las nad olla. "Vaktsineerimata olla on juba nii ebamugav, kuna kuskil ei saa käia või vaja pidevalt testida, et võib-olla see motiveerib lõpuks ikkagi," arvab Kertu (17).
Kui levinud arusaam on, et noored ootavad pingsalt, et saaks koolipinki tagasi, siis tegelikkuses on paljudele noortele distantsõpe vägagi meeldima hakanud. "See oli ikka väga mugav, kuidas kõik sai kodust tehtud," meenutab Anett (20) möödunud õppeaastat. Suuresti oleneb see ka ainest ja erialast, sest meditsiinitudeng Alfred (21), kellele meeldis, et veebiloenguid sai tagant järele kuulata, eelistaks praktikume siiski koolis teha, kuna veebi teel võib teatud osa õppest puudu jääda. Eks igal olukorral on omad plussid ja miinused ning see, mis oli varem uus ja hirmutav, on nüüd juba normaalsus, millest ei ole enam nii kerge loobuda. Siiski on valdavalt noortel suur eesmärk anda endast kõik, et nii haridussüsteem kui ka riik üldiselt jääks avatuks.
Kristen Orin
Tartu Ülikooli ajakirjanduse ja kommunikatsiooni õppekava üliõpilane
Pandeemia on tõstnud esile tervishoiutöötajad
Juba aasta kestnud ootamatu ja tervishoiusüsteemile väljakutseid esitav COVID-19 pandeemia on muutnud pea igat eluvaldkonda. Eriti aga haiglatööd – kunagi varem ei ole Eestis piiratud ravitööd nagu juhtus aasta tagasi märtsis, mil valitsus kuulutas välja eriolukorra. Kunagi varem ei ole olnud Eesti haiglates sellist arvu voodikohti nakkushaiguste patsientidele ega nii palju ootamatusi ja muudatusi töökorralduses.
Tervishoiutöötajatel on vastutus ja missioonitunne pandeemia lahendamisel ning elanikkonna teavitamisel, et pöörduda ühel hetkel tagasi tavapärase elu juurde. Et igas keerulises olukorras on midagi head, on hea meel tõdeda, et ühiskond mõistab ja väärtustab senisest oluliselt paremini tervishoiusüsteemi toimist, selle vajalikkust ning tervishoiutöötajate ressursse.
Oleme tänulikud, et ühiskond on reageerinud hoolivalt, astudes erinevaid samme haiglatöötajate väärtustamiseks. Nii näiteks on Tartu Ülikooli Kliinikumi aasta jooksul meeles peetud ja tänatud mitmete erinevate ettevõtete ja eraisikute poolt. Eesliini töötajaid on kostitatud erinevate maiustuste ja söögipoolise, karastusjookide, kohvi, tee, kehahooldustoodete ning tasuta teenuste näol. Väikesed žestid ja märkamised väärtustamaks kliinikumi panust kriisi lahendamisel, on suure väärtusega.
Lisaks asjadele on kliinikumi töötajate hinge kosutanud abipakkumised õpetajatelt, gümnasistidelt, kriisiabilt. Olukorras, mil ka muudes eluvaldkondades on hetkeolud rohkem kui keerulised, on meie töötajate märkamine ja aitamine tunnistus headusest ning hoolimisest.
Kliinikum on tänulik tervishoiutöötajate panuse märkamise eest – see on tõestus, et kriis on suurendanud hoolimist. Hoolime ja pingutame üheskoos veel veidi – tervishoiutöötajad on teie jaoks olemas, teie aga palun järgige piiranguid, et koolide ja lasteaedade lõpetamised ning jaanipühad võimalikuks saaksid.
Kliinikumi eesliini töötajate toetajad on leitavad kliinikumi kodulehelt.
Kliinikumi Leht
Alternatiivsed jõulusündmused
2020. aasta on sättinud mitmed asjad teisiti, nii ka jõulud ja jõulupeod. Tervishoiuasutusena peab kliinikum oluliseks olla eeskujuks ning on otsustanud tähistada jõulusündmusi teisiti. Nii on pandud alus alus uuele Tartu Ülikooli Kliinikumi jõulutraditsioonile.
Jõulupeo asemel toimub kliinikumis jõulukonkurss „Jõulumüsteerium haiglas“, millest on oodatud osa võtma kõik kliinikumi töötajate kollektiivid. Konkursil osalemiseks on palutud osakonna ja/või kliiniku, teenistuse esindajatel esitada loominguline tõlgendus jõulumüsteeriumist haiglas mistahes teemal mistahes vormis – olgu selleks luuletus, sketš, tantsuline või muusikaline etteaste. Niisamuti on oodatud kunstiteosed (näiteks koomiks või jõulumaal). Ainsaks tingimuseks on, et etteaste on üles filmitud videona.
Žürii rolli täidavad kõik kliinikumi töötajad, kelle hääletamise tulemusel selgitatakse välja konkursi kolm parimat.
Kliinikumi Leht
Kliinikumi arstide maalid pakuvad galeriis silmailu
Septembrikuus on L. Puusepa 8 peamaja galeriis üles seatud Tartu kunstniku Niina Freibergi maaliklubi õpilaste ülevaatenäitus. Kolm maaliklubi õpilast on kolleegid meie keskelt ehk Tartu Ülikooli Kliinikumi töötajad: dr Ingrid Kull sisekliinikust, dr Ülle Hansson stomatoloogia kliinikust ja dr Mare Kinkar traumatoloogia ja ortopeedia kliinikust. Lisaks osalevad oma töödega veel Heli Väärtnõu-Järv, Ludmilla Sööt ning Taimi Hanson.
„Selle näitusega tahame teha sügava kummarduse meie juhendajale, väga heale õpetajale kunstnik Niina Freibergile, kes on vahetu, rahulik, kannatlik ja suure südamega inimene,“ vahendavad õpilased maalinäituse loomise ajendit.
Maalide inspiratsiooniks on olnud elu ise: motiivid loodusest nii Eestimaa koduaedades, saartel, jõe või mere ääres, aga ka kõrvetava päikese käes mägedes Itaalias ja Leedus. Autorite arvates on tööde juures olnud kõige parem maalimise protsess ise, selle võlu ja mälestused, juhtumised, lõputud naljad ja muidugi lõpptulemusena pildid ise.
Dr Ingrid Kulli maale sai esimest korda vaadata kolm aastat tagasi, 2017. aasta jaanuaris, mil samas galeriis üleval olnud tööd väga soojalt kolleegide poolt vastu võeti.
Näitust saab vaadata kuni 30. septembrini L. Puusepa 8 J-korpuse galeriis.
Kliinikumi Leht
Dr Ingrid Kull, kommentaar: Tegelikult kutsun ise meie tegevust tõeliseks teraapiaks. Mis on üldse kunst ja kes on kunstnik? Kas tehakse lõuendile või majaseinale? Kas kasutada pintslit või spreivärvi või hoopis kujundatakse omale ilusat koduaeda? Ka lapselapse joonistatud pilt on kunst. Seisame tihti näitustel maalide ees arutades, et mida see kunstnik kujutanud on, mis tema mõtteis oli? Ühele vaatajale meeldib üks pilt, teisele aga teine. Käesoleva näituse pildid on just meie nägemus, meie mõtetega, meie maalitud.
Ühtlasi soovime näidata ja julgustada kõiki, kuidas mitte kunstieriala õppinud inimesed võivad end lõuendil värvidega väljendada.
Eesti südamekirurgia rajajale püstitati mälestuskivi
Kirurgiaprofessor Albert Kliiman on Eesti südamekirurgia teerajaja, kelle sünnist möödub tänavu sada aastat. Tänutäheks hindamatu panuse eest valdkonna arengusse püstitati Tartus peetud südamekirurgia konverentsi raames professori hauale mälestuskivi. Konverentsiga tähistati ka teise südamekirurgia arendaja, tunnustatud südamekirurgi professor Toomas Sullingu 80. sünnipäeva.
29. jaanuaril 1920 sündinud professor Kliiman oli esimene kirurg, kes hakkas Eestis südameoperatsioone tegema. Samuti tegi tema esimesena Eestis kehavälise vereringega operatsiooni. Ta oli pikaaegne Tartu Ülikooli hospitaalkirurgia kateedri professor, töötades samal ajal Maarjamõisa haiglas. Tartu Ülikooli Kliinikumi toel püstitasid professor Kliimanni õpilased tema hauale Raadi kalmistul mälestuskivi, kus dr Arno Ruuslepp sõnas, et professor Kliiman oli Tartu Ülikooli Kliinikumi kardiokirurgia pikaaegne eestvedaja ja õpetaja, kes tegi kõik selleks, et ravi-, õppe- ja teadustöö südamekirurgia valdkonnas Eestis areneks. „Tema panus on olnud hindamatu ja seepärast on oluline oma õpetajat mäletada,“ lisas Ruusalepp.
Kliinikumi Leht
Jõulukontsert
Tartu Ülikooli Kliinikumi galeriis toimub 18. detsembril kell 13:00 Tartu I Muusikakooli sümfoniettorkestri eestvedamisel jõululaulude kontsert, kus lisaks arvukatele instrumentalistidele astuvad üles vokaalsolistid. Ühtlasi on 45-minutilisse kontsertprogrammi põimitud armastatud ning teada-tuntud jõululaulud, mida võivad kõik kuulajad üheskoos kaasa laulda. Ühtekokku 14-teosega kontserdi jooksul kõlavad teosed muusikalist „Hüljatud“, „Helisev Muusika“, filmidest „Frozen“ ja „Shrek“. Kõlavad ka emakeelsed kurvilised meloodiad autoritelt Priit Pajusaar, Olav Ehala ning Piret Rips.
Kontsert on tasuta ning mõeldud nii kliinikumi töötajatele, patsientidele, lähedastele kui ka linnakodanikele.
Tartu Arstide Liidu kuldne sügisreis Loode-Eestisse
Tartu Arstide Liidu sügisene väljasõit algas 28. septembri varahommikul, et jõuda hommikukohvi ajaks Keilasse. Kuigi ilmaprognoos oli ennustanud vihmast ilma, oli kogu päeva jooksul saatjaks mõnus sügisene päike ja nii võib meie väljasõitu nimetada ka kuldseks sügisreisiks. Seekordne väljasõit oli juba 29. kord.
Keilas liitus meiega kogenud giid Arne Timm, kes rääkis huvitavalt kohtadest, mida külastasime. Peatusime esmalt Keila linna vanal laadaplatsil ja imetlesime Keila Miikaeli kirikut, mis on nime saanud püha Miikaeli järgi ja kelle auks on 29. september nimetatud mihklipäevaks. Kirikuõuel kohtasime sakslasest kirikuõpetajat A. M. Burghardtit, kes selges eesti keeles kutsus meid kirikut külastama.
Edasi sõitsime Kumna rüütlimõisa juurde, mis osutus kauniks, väikeseks, kuid samas kompaktseks ehitiseks. Vastuvõtjaks ja giidiks mõisas oli Raivo Kalve. Saime teada, et mõisa sünnipäevaks võib pidada 10. juunit 1627, mil Eestimaa kuberner J. de la Gardie määras kindlaks Kumna piirid. Mõisa esimeseks omanikuks sai Tallinna Niguliste kiriku pastor J. Knopius. Aastast 1838 on mõis Meyendorffide valduses. Kuni 1949. a detsembrini seisis mõisa maadel maantee ääres M. Lutheri pronkskuju. Lutheri monumendi tellijaks oli 1862. a G. von Meyendorff, kes oli tollal Ülevenemaalise Evangeelse-Luterliku Konsistooriumi president. Olles keiser Aleksander II ülemtallmeister ja tema perekonnas “oma” inimene, on tema teeneid Peterburi Jaani kiriku rajamisloa saamisel ja ehitamisel raske üle hinnata. Tema poeg T. von Meyendorff oli üks Venemaa Olümpiakomitee asutajaid ja selle esimene auesimees.
Järgnev peatus oli Arvo Pärdi Keskuses, (mis oli veel kaunim ja õhulisem kui telerist nähtu), mille asutas helilooja perekond 2010. a Laulasmaal. Keskuse kodulehel on kirjas: Esialgu tegutseti arhiiviks kohandatud eramajas, mis kandis nime Aliina. See on nimi, mis Pärdi muusika kontekstis tähistab sümbolina uusi algusi. Just klaveripalast „Aliinale” sai 1976. a alguse tintinnabuli-muusika. Selleks, et avada arhiiv uurijatele ning alustada haridus- ja kontserttegevusega, tuli ehitada uus, senisest märksa suurem hoone. Sobivaima lahenduse leidmiseks kuulutati 2013. a välja rahvusvaheline arhitektuurivõistlus, mille võitsid F. Nieto ja E. Sobejano Hispaaniast. Uue keskusehoone ehitus algas 2017. a märtsis ning Arvo Pärdi Keskus avas uksed külastajatele 17. oktoobril 2018. Selles ühegi täisnurgata ning mitme sisehooviga majas asuvad lisaks arhiivi- ja tööruumidele raamatukogu, 150-kohaline kammersaal, näituseala, videoruum ja õppeklassid. Ehitusmaterjalidena on kasutatud looduslikke materjale: klaasi, puitu ja betooni. Arvo Pärdi Keskus on koht, mida kindlasti võiks igaüks oma silmaga vaadata ja kuulata seal väga head muusikat, kuna kontserte toimub keskuses palju.
Lõunatasime kaunil mererannal asuvas Lohusalu sadama pubis. Päike, meri ja kaunis vaade Lohusalu sadamale said paljude poolt fotodele jäädvustatud.
Edasi viis buss meid Suurupi tuletornide poole. Suurupi ülemine ja alumine tuletorn on ainulaadsed terves Eestis. Ülemine kivist tuletorn valmis 1760. a. Tornist avaneb vaade Viimsist Paldiskini. Alumine tuletorn, mis on ehitatud 1859.a, on ainus Eestis töötav puidust tuletorn. Praegu on nende tuletornide aiad täis kauneid roose ja juba mitmes põlvkond töötab seal Karese perest pärit inimesi. Ka meie giid oli selle pere liige.
Soovitame kindlasti reisida Loode-Eestis, kus oli palju vaatamis- ja külastamisväärseid kohti. Tore, et meil leidub selliseid inimesi, kes järjest uusi tähelepanuväärseid kohti leiavad ja meile meeldejäävaid reise korraldavad. Tänud neile.
Kai Tamm
Pediaater/vanaema kohustustes
Tartu vs Tallinna kardiokirurgia
Tartu kardiokirurgia arstide/osakonna poolt aastaid tagasi Tallinna kolleegidele esitatud väljakutse osalemaks sportlikus mõõduvõtus on saamas traditsiooniks. Kui eelmisel, 2018. aasta augustis toimunud spordivõistlusel discgolfis võitsid võistkondlikult tallinlased, siis sel aastal, võrkpallilahingus, said võidurõõmu tunda ja rändkarika omanikeks just tartlased tulemusega 3:1.
Üritus aga ei piirdunud ainult spordiga, vaid omavahel peeti ka kardiokirurgia-temaaline seminar.
Järgmisel aastal uuesti!
Kliinikumi naiskoor kutsub laulma
Dirigent Nele Valdru ja särtsakas naiskoor kutsuvad laulma kliinikumi naiskoori!
Kooriproovid toimuvad kord nädalas neljapäeva õhtuti kell 16.30–19.00 aadressil L. Puusepa 2 maja I korruse saalis.
Info: See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.; See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
Tartu Arstide Liidu väljaõit
Tartu Arstide Liidu kevadine väljasõit viis bussitäie huvilisi Võru- ja Setumaale. Eesti kaguosa paistab silma künkliku maastiku, järvede rohkuse ja rikkaliku rahvakultuuriga. Meie reisil oli giidiks Kauksi Ülle – tunnustatud Võru- ja Setumaa kultuuri ja emakeele hoidja, luuletaja, põline võrumaalane (sündinud ja koolis käinud Rõuges).
Oma juttu elavdas ta kohaliku elu juhtumiste ja legendidega. Võrukeelsest kõnelemisest tuli siiski üle minna eestikeelsele, et olla kõigile arusaadav.
Esimene peatus oli kaunis Rõuge Ööbikuorus. Maalises ürgorus Liinjärve kaldal kõrgub omanäoline vaatetorn – Rõuge Pesapuu – meenutades puud, millel on kaks linnupesa. Vaatetorni kõrgus on 30 meetrit ja sellelt avaneb suurepärane vaade ümbritsevatele järvedele (Kaussjärv, Suurjärv), mäenukkidele ja nende vahel olevatele värvikatele majadele, viies mõtte Bullerbyle. Ööbikuoru Villa hubases kohvikus nautisime hommikukohvi. Rõuge kirikus saime osa laste emadepäeva kontserdist.
Võrumaalt on UNESCO vaimse kultuuripärandi nimekirja kantud rikkalik suitsusauna kombestik. Mooska talus kohtusime suitsusaunakultuuri eestkõneleja Eda Veerojaga, tegime ringkäigu saunades, maitsesime ja ostsime kaasa suitsusauna liha. Perenaine on visa järjekindlusega saavutanud tegevusloa, milleks tuli ehitada spetsiaalne suitsusaun (metallriiulid ja muu vastav sisustus).
Oma saunarituaalides tuleb eelkõige aeg maha võtta. Umbes kolmetunnisel saunaskäigul kasutatakse ravimtaimi, lausumisi ja muid rahvapärimusi.
Lõunaks jõudsime Obinitsa külasse. Taarka Tare Köögikõnõ on seto rahvustoidu restoran, mis esindab väärikalt kohalikku söögikultuuri. Restoran asub 100-aastases seto kindlustalus – siin on stiilsed väravad, kodune ja hubane interjöör (pühasenulk, seto ahi lesoga). Talu õues toimusid teater „Vanemuine“ suveetendused „Taarka“. Perenaine – põline seto – Hõrna Rieka – kostitas meid ehedate rahvusroogadega – kartulikorbid, sõir.
Piusa heledast liivakivist koopad on tuntud ammust aega. Siin on kaasaegne külastuskeskus, kus näidatakse filmi koobaste tähtsatest elanikest – nahkhiirtest. Giidi saatel saab siseneda koobastesse, kus kunagi kaevandati liiva. Piusas asub savikoda, mille omanäolisest keraamikast saab endale sobiva kaasa valida.
Reis lõppes Obinitsa Seto Ateljee Galeriis, mis on sisuliselt külastuskeskus. Meid võttis vastu Evar Riitsaar – seto kunstnik, kes on teinud hõbeehteid, maalinud ja on valitud kolmel korral Setumaaa Kuningriigi ülemsootskaks. Koos abikaasa Kauksi Üllega moodustavad nad Setumaa kultuuripärandi hoidjate tulihingelise paari.
Kauksi Ülle esitas meile oma võrukeelse luuletuse „Imäpuu“, mis sellel aastal pälvis Juhan Liivi luuleauhinna. Toredaks üllatuseks oli rahvarõivaste tutvustamine. Kauksi Ülle pani „seto rõivile“ reisiseltskonna ühisel otsusel sünnipäevalapse Ene Jentsi, kes modellina esines suurepärase seto naisena.
Kõrvalasuvast Kunstizaalist saime kaasa osta kohalikke käsitööesemeid, meenutamaks ilusat Eestimaa piirkonda, kus elavad oma kultuuri ja keelt hoidvad inimesed.
Kõikides aegades on osatud jääda iseendaks.
Dr Sirje Hansen
Punase Risti juubelinäitus
Eesti Punasel Ristil täitub veebruaris 100 aastast organisatsiooni loomisest. Selleks puhuks on Eesti Punase Risti Selts koostöös Eesti Tervishoiu Muuseumiga koostanud näitusestendi, mis pannake välja ka Tartu Ülikooli Kliinikumis. Stend leiab endale koha L. Puusepa tänava poolses fuajees alates 28. veebruarist ning jääb sinna kuni mai keskpaigani.
Kliinikumi Leht