Haigla igapäevane toitlustamine on suur vastutus, mis nõuab hoolikat planeerimist. Kliinikumi toitlustusteenistuse tootmisjuhi Piret Tammvere sõnul valmistatakse iga päev tasakaalustatud ja mitmekesist toitu nii patsientidele kui ka töötajatele. „Me valmistame kolm korda päevas toitu ligikaudu tuhandele patsiendile. Lisaks teenindame umbes 1200 töötajat, kes söövad L. Puusepa 8 hoones asuvas Kohvikumis, kus pakume nii praade, suppe kui ka magustoite. Samast köögist transpordime iga päev ligikaudu 200 portsjonit ka Raja 31 asuvasse naha- ja psühhiaatriakliiniku hoone kohvikusse,“ rääkis Tammvere.
Toitlustusteenistuse töötajate sõnul algab tasakaalustatud toitumine õigete põhimõtete järgimisest. Seda silmas pidades püütakse Kliinikumis pakkuda nii patsientidele kui ka töötajatele toitu, mis lähtub normaalse söömise alustaladest. Toitlustusteenistuse dieetõde Jane Maastik rõhutab, et samade põhimõtete järgimine on oluline igapäevaselt, aga ka pühade ajal. „Oluline on, et päeva jooksul oleksid kõik toiduainegrupid esindatud. Iga toidukorra puhul võiks kasutada lihtsat taldrikureeglit, mis aitab tagada keha vajaduste katmise ning hoiab kõhu kauem täis. Taldrikureegli järgi peaks taldrikust ¼ moodustama tärkliserikkad toidud, näiteks kartul, riis või tatar; teine ¼ valgurohked toidud nagu liha, kana või kala ning ülejäänud pool taldrikust peaks koosnema köögiviljadest – nii värsketest kui ka kuumtöödeldud,“ selgitas Maastik, kelle sõnul on hea enesetunde ja tervise säilitamiseks oluline ka regulaarne liikumine.
Kliinikumi toitlustusteenistus soovitab jõulupraadi süüa pigem lõuna ajal kui õhtul, nagu sageli on seltskondades kombeks. “Külluslikku einet on soovitatav nautida just lõunasel ajal, kuna keha vajab sel ajal erinevaid toitaineid rohkem. Kui aga süüa pidevalt õhtuti suurtes kogustes tärklise- ja rasvarikast toitu, võib liigne energia talletuda rasvana,” rääkis Tammvere. „Samas traditsioonilisi jõulutoite karta ei tasu. Näiteks verivorst on suurepärane rauaallikas – juba üks verivorst suudab katta päevase rauavajaduse. Hapukapsas seevastu on hea probiootikumide allikas, mis toetab seedimist,“ lisas Maastik.
Alates oktoobrist on Kliinikumi Kohvikumi menüüs välja toodud iga toidu järel kaloraaž, eesmärgiga luua suuremat teadlikkust toitumise osas. Dieetõe sõnul on inimese keskmine päevane kaloraaž ligikaudu 2000 kilokalorit, kuid tegelik vajadus sõltub siiski inimese pikkusest, kaalust ja füüsilisest aktiivsusest. „Levinud on arusaam, et rasvad on kehale kahjulikud ja nendega toidud sisaldavad kõrge kaloraaži tõttu liiga palju energiat. Tegelikult on aga õiges koguses kvaliteetsete rasvade tarbimine inimese tervisele hädavajalik. Näiteks sisaldab lõhe asendamatuid ülipika ahelaga rasvhappeid, mis on keha normaalseks toimimiseks olulised ega soodusta ülekaalu. Veelgi enam, sellises vormis rasvhappeid pole võimalik mujalt kätte saada,“ rääkis Maastik. Küll aga ei pruugi dieetõe sõnul madala kalorsusega toidud osutuda alati kõige sobivamaks lahenduseks, kui neid ei valita teadlikult.
Sarnaselt täiskasvanutele vajavad ka lapsed toidust energiat, sealhulgas piisavalt rasvu, mida saadakse sageli just piimatoodetest. “Kui rasva tarbimist liigselt piirata, võivad lapsed energiapuudust kompenseerida magusa söömisega,” selgitas Maastik. Laste ja täiskasvanute menüüsse võiksid kuuluda ka vedelikurikkad toidud, nagu supid ja puljongid, mis on väärtuslikud toitainete allikad ja aitavad tõhusalt katta päevast vedelikuvajadust.
Kokkuvõtvalt tasub pühade ajal meeles pidada, et ajutine liigsöömine ei kahjusta tervist, kui naastakse pärast pühi tavapärase toitumise juurde. Küll aga on harjumuspärane liigsöömine ülekaalu ja krooniliste haiguste riskitegur ning kui pühadeaegne liigsöömine viib kõhuvalu või seedehäireteni, on tihti abi käsimüügiravimitest.
Kliinikumi Leht
Kommentaar
Dr Alar Irs, südamekliiniku juht
Tervise Arengu Instituudi andmed näitavad, et rohkem kui pooled Eesti elanikest on ülekaalulised ning liigne kehakaal põhjustab Eestis igal aastal ligikaudu 650 enneaegset surma. Täiskasvanute ülekaaluga seotud ravikuludeks Eestis on hinnatud u 124 miljonit eurot aastas ja ülekaaluga seotud kogukulu läheneb miljardile eurole.
Me ei peaks kehakaalu üle muretsema kontekstis, et kuidas me välja näeme, vaid mõtlema ülekaalu ja rasvumise halvast tervisemõjust. Rasvumise tihe seos südame ja veresoonkonna haiguste ja diabeediga on üldteada, aga oma osa saavad ka liigesed, kannatavad viljakus ja vaimne tervis, seos on ka pahaloomuliste kasvajatega.
Ülekaalu on lihtne pidada iga inimese isiklikuks probleemiks ja loota, et tuleme sellega toime. Tegelikult on meid ümbritseval keskkonnal väga suur mõju – inimesed teevad neid valikuid, mida on lihtne teha. Piltlikult - kui keskkond pakub kommi, sööme kommi. Kui keskkond ei anna teavet tarbitava kraami tervisemõjust, siis me seda infot ise tikutulega otsima ei lähe.
Kohvikum on pingutanud, et meil oleks kiirel tööpäeval ka pisut tervislikumaid valikuid, aga väidetavalt nõuavad kliendid endiselt saia sisse mässitud liha, jahuga kastet ja salati sisse suhkrut. Pikemaks südamekliinikusse jäänud ülekaaluliste patsientide tervisenäitajad paranevad tasakaalustatud haiglatoidul üsna kiiresti, nüüd on ka kolleegidel võimalik heita Kohvikumi menüüd lugedes pilk kalorite hulgale, mis Andrese karbonaadiks ja valgeks kastmeks vormistatuna taldrikule pannakse. Loodetavasti toob see kaasa nii tarbitava kalorihulga kui tervishoiutöötajate toidueelistuste soodsaid muutusi.
Kardioloogid soovitavad südametervise säilitamiseks endiselt igapäevast võimalikult liikuvat eluviisi, vähemalt 150 minutit keskmise intensiivsusega vastupidavustreeningut nädalas, füüsilise koormusega tasakaalus kaloraaži ning nn Vahemere tüüpi dieeti, milles on aukohal taimne toit, küllastamata rasvad ja kala. Vältida tuleks liigset lihasöömist, toidule soola lisamist ja magustatud jooke.