-
Avaleht
- Lastefond
Lastefond andis kliinikumile üle annetajatelt saadud lelud
15. detsembril toimetasid Lastefondi tarmukad vabatahtlikud kliinikumi erinevatesse osakondadesse heade inimeste poolt haiglaravil viibivatele lastele annetatud mänguasjad.
Fondi juubelinädala jooksul (8.-12. november) Tartu Kaubamajas paiknenud info- ja kogumispunkti toodud mänguasjad viidi pisikeste patsientide rõõmuks rõõmuks laste-, psühhiaatria-, silma-, kõrva- ja hematoloogia- onkoloogia kliinikusse, EMOsse ning kirurgiakliiniku ambulatoorsesse ja kardiokirurgia osakonda.
Kokku kogunes nädala jooksul ligi 8 suurt kotitäit pehmeid mänguasju, suuremat kasti teist laadi lelusid ning 2 väiksemat kasti lasteraamatuid ja lauamänge.
Lastefond on väikestele hädasolijatele abiks olnud juba 10 aastat
2000. aasta novembris tulid Tartus kokku 26 hea südamega inimest, et panna alus heategevusorganisatsioonile SA TÜ Kliinikumi Lastefond, mille sihiks on aidata ühiskonna kõige nõrgemaid ja abitumaid – haigeid lapsi.
Tänaseks on fond tegutsenud juba 10 aastat ning selle aja jooksul on ühendus abivajajaid aidanud 13 üle-eestilise kampaaniaga, millest kolm on olnud püsiannetus- ja kolm isikukampaaniad (Erle (liigesehaigete laste ravi toetamine), Nestor (ihtüoosi põdevate laste toetamine) ning Varvara (erilist seenhaigust põdevate laste toetamine)). Lastefondi tegevjuhi Küllike Saare sõnul on suurim edu osaks saanud just viimastele. „Inimesed on altimad oma panust andma, kui seostavad haigust konkreetse lapsega," usub ta.
Oma tegevusaja jooksul on fond soetanud või osaliselt toetanud ka 46 meditsiiniseadme ostu. Sealjuures on suurimateks koostööpartneriteks olnud ETV heategevuslik saade „Jõulutunnel" (7 aastat ~4,3 mln krooni) ning kauplustekett Selver kampaaniaga "Koos on kergem" (4 aastat ~400 000 krooni). „Lisaks oleme 3 aastat toetanud liigesehaigete laste ravivõimlemist Aura keskuses ning ühe aparaadi ostnud ka koduseks kasutamiseks," räägib Küllike Saar.
Küsimuse peale, kuivõrd kerge või raske on tänapäeva Eestis ühel heategevusorganisatsioonil tegutseda, vastab fondi juht, et hakkamasaamine on täielikult iga ühenduse enda teha. Ta on veendunud, et vajadus heategevuslike fondide järgi on igatahes olemas, sest kitsakohti, mida riik toetada ei jõua, jätkub. „Ka annetajaid leidub alati. Oluline on lihtsalt kogu aeg n-ö pildil olla, loorberitele puhkama jääda ei saa," arvab Küllike Saar. Veel üheks oluliseks aspektiks peab ta isiklikke tutvuseid, ilma milleta oleks üsna raske midagi korda saata. „Tunnen, et mul on praegu oluliselt lihtsam kui paar aastat tagasi tööle asudes, sest on tekkinud juba teatud kontaktvõrgustik."
Lastefond plaanib leida 500 uut püsiannetajat
Ahvatlevaid pakkumisi erinevate talgute ja korrastustööde näol oli palju, kuid meie vabatahtlikud otsustasid korraldada hoopiski oma talgud ning koguneda laupäeval Ülikooli kohvikusse, et leida Lastefondile lisajõudu püsitoetajaskonna näol. Nimelt helistati ja kirjutati oma sõpradele ja tuttavatele, et uurida, kas ka nemad oleksid valmis heategevusse oma panuse andma ja püsiannetuse tegema. Rõõm on tõdeda, et päris paljud neist olid.
Esialgsete andmete kohaselt suurenes Lastefondi püsiannetajaskond esimese päevaga tubli 48 liikme võrra. Kuid usume, et see on alles algus, kuna kampaania kestab terve maikuu ja kutsume jätkuvalt üles kõiki häid inimesi püsiannetust tegema. Seega, head lugejad, ka teie olete oodatud meie püsiannetajaskonnaga liituma!
Püsiannetus iseenesest tähendab seda, et internetipangas on võimalik teha Lastefondile püsikorraldus enda poolt valitud summaga. Iga inimese panus on oluline, sest kui näiteks 500 püsiannetajat annavad kõik kuus 25 krooni, on juba koos 12 500 krooni, millega oleks võimalik laste heaks palju ära teha.
Püsiannetused on Lastefondis eriti hinnatud, kuna saame sel juhul arvestada, et teatud summa on alati kindlalt olemas. Sellest sõltuvad eriti just taastusravi ja pidevat
igakuist abi vajavad väikesed patsiendid, kelle toetamisega fond tegeleb. 31. mail teeme kokkuvõtted talgute tulemustest. Loodame väga, et eesmärk saab täidetud ja seeläbi lastele edaspidi veelgi paremad ravivõimalused tagatud.
SA TÜK Lastefond
Lastefond tänab mänguasjade annetajaid ja jätkab kampaaniat
8.-13. veebruarini Kaubamajas aset leidnud sõbrapäevakampaania raames kogusid Lastefondi usinad vabatahtlikud kliinikumi erinevate osakondade mängutubade sisustamiseks suure hulga mänguasju.
Kõige enam toodi igas suuruses pehmeid kaisuloomi, lisaks ka lauamänge, nukke, pildiraamatuid ning elektroonilisi mängimisseadmeid. Suur tänu kõigile annetajatele, haiglas viibivatel lastel on uute asjade üle kindlasti hea meel!
Muist kogutud leludest andsime sõbrapäeval, 14. veebruaril üle kliinikumi lastehaiglale (Lunini 6) ning osa viisime kliinikumi erakorralise meditsiini osakonda (Puusepa 8). Lähiajal on plaanis mänguasjadega varustada ka erialaarstide ootealad ja psühhiaatriakliiniku (Raja 31) ning lastekirurgia osakonna (Puusepa 8) mängutoad.
Röntgeni aparatuur ja töö Lastehaiglas 1952. a.
Tartu Linna Kl. Lastehaigla röaparaat on 1941. a. „Burevestnik“ tüüpi, kaitseta, lahtine, nelja kenotroniga täislaine aparaat. Ülesvõtete osas ei rahulda laste raviasutuse nõudeid. Esineb suur voolukõikuvus vanemat tüüpi juhtlaua konstruktsiooni tõttu. Kõrgepinge milliampermeeter on kulunud ja tundlikkus (100 mA šuntiga) halb, tekitab häireid eriti ülesvõtete osas.
Aparatuuris on esinenud häireid, mis mõjustasid takistavalt rö-kabineti tööle. Häireid kõrvaldati rö-tehnikute ja rö-laborandi poolt.
Praegu ei ole röntgeniaparaadi jaoks tagavaraks ühtegi röntgen- diagnostika toru. On läbi põlenud torude kütteniit – töötades suure koormusega järgemööda pikemat aega (kuus kuud) ilma kenotronideta. Torude vastupidavus vähenes, töötades ilma kenotronideta, järskude voolu tõugete mõjul.
On vaid olemas üks läbivalgustuse ja teine ülesvõtete tarvis olev rö-diagnostika toru (RD4-100).
Võrreldes eelneva aastaga on 1952. a. töö kvaliteet ja kvantiteet hea. Rö-menetluste arv ületab normatiive arvestades olemasolevaid ametikohti (1 rö-loog; + 1 rö-labor.).
SA TÜK Lastefond palub abi 7-aastasele Varvarale ravimite muretsemiseks
Narvast pärit Varvara vajab avalikkuse toetust, sest lapsele põhjustab erinevaid ohtlikke tervisehäireid haruldane kaasasündinud immunoloogiline defekt.
2002. aasta oktoobris terve lapsena sündinud Varvara harvaesinev haigus ilmnes 2-kuuselt: tema organismis puuduvad pärmseente (Candida albicans) vastased antikehad, mistõttu ei suudakeha seeninfektsiooniga võidelda.
Varvara haigust tuleb ravida pikkade ravitsüklitega – nii kaovad nahal esinevad granuloomid, muutub katust puhtaks suu, taastuvad moondunud küüned ja paranevad kahjustused peanahal. Seenkahjustusi on ka tema siseelunditel (UH-uuring on neid näidanud), kuigi päris süsteemne ja kõiki organeid haarav see haigus õnneks ei ole.
Tüdrukule on tehtud geeniuuringud nii Tartus kui konsulteeritud asjatundjatega Londonis, nii on täpselt teada, mis haigusega tegemist. Varvara peab olema oma tervisega äärmiselt hoolikas, et ta ei haigestuks mõnda antibiootikumravi vajavasse haigusesse, sest tema puhul on nende kasutamine täiesti vastunäidustatud. Õnneks on vanemate lakkamatu hoolitsus suutnud seni selliseid riske vältida.
Aina enam välisannetajaid toetab Lastefondi
MASUst hoolimata pöördub TÜ Kliinikumi Lastefondi poole järjest enam välisfirmasid ja -organisatsioone, kes peavad heategevusliku sihtasutuse mainet usaldusväärseks ning soovivad seda toetada.
Lastefondi tegevjuhi Küllike Saare sõnul on koostööd välistoetajatega tehtud ka varem, kuid just viimastel aastatel võtab Lastefondiga aktiivselt ühendust aina rohkem rahvusvahelisi ettevõtteid ja organisatsioone, kes mingil moel Eestiga seotud on. Praegu on Lastefondil käsil koostööprojektid nelja välistoetajaga.
Nii Balti Kaitsekolledž, Eesti Abistamiskomitee Kanadas kui ka kaks Lõuna-Euroopa päritolu eraettevõtet pöördusid Lastefondi poole ise. Saare sõnul otsisid toetajad fondi üles Interneti või kuulduste kaudu ning esitasid seejärel pakkumise või projekti, mille kaudu fondi raha kogumisel abistada soovisid. Kogutud summad lähevad TÜ lastekliinikule vajalike aparaatide ostmiseks ja arstide koolitamiseks.
Eesti Abistamiskomitee Kanadas toetab Lastefondi juba teist aastat järjest. Abistamiskomitee nõukogu liikme Peeter Einola sõnul on nad juba aastaid olnud Tallinna lastehaigla kuldsponsoriks ning sealtkaudu kuuldi ka Lastefondist. „Leidsime, et võiks toetada lastehaiglat ja laste heaolu ka Lõuna-Eestis,“ selgitas ta. Eelmisel aastal annetas komitee Lastefondile 20 000 Kanada dollarit ehk ligi 200 000 Eesti krooni. Sel aastal ning ka edaspidi on plaanis jätkata tavapärasema summa ehk 100 000 krooniga.