10.–16. juuni 2024 viidi Tartu Ülikooli Kliinikumis statsionaarsel ravil viibivate patsientide seas läbi patsiendiohutuse uuring. Küsitluse eesmärgiks oli selgitada, kuidas patsiendid hindavad neile haiglas osutatud tervishoiuteenuste ohutust. Uuringu viisid läbi ka mitmed teised Eesti haiglad.
Uuringus kasutatud ankeet põhineb OECD patsiendiohutuse töörühma soovitatud küsimustel. Küsimustik hõlmab kolme patsiendiohutusega seotud valdkonda: suhtlemine ja infovahetus patsiendi pilgu läbi; patsiendi ohutust ja heaolu mõjutavate juhtumite esinemine ning patsiendi informeerimine haiglast lahkudes. Lisaks oli patsientidel võimalus lisada vabas vormis kommentaare.
Küsimustiku täitis 262 patsienti 37 osakonnast, kokku 13 kliinikust. Kõige enam vastanuid oli kirurgiakliinikust. Küsitlusperioodil kirjutati Kliinikumist välja 813 aktiivravi patsienti, kellest küsitletud moodustasid 32%. Kõik ankeedid täideti paberil, tagastatud ankeetidest olid 83% eesti- ja 17% venekeelsed. Küsitletud patsientidest olid 60% naised ja 40% mehed, alla 15 aasta vanuseid lapsi (koos vanematega) oli 7%, 15-44 aasta vanuseid 27%, 45-64-aastaseid 24% ning 65-aastased ja vanemad 42%. Võrreldes kõigi küsitlusperioodil haiglast lahkunud patsientidega, olid küsitletute hulgas mõnevõrra enam esindatud naised ning 65 aasta vanused ja vanemad patsiendid.
Suhtlemine ja infovahetus patsiendi pilgu läbi
Patsientide kogemus suhtlemise ja infovahetusega, sh ka töötajate omavahelise infovahetusega oli valdavalt positiivne, enamik küsitletutest (95%) olid teadlikud, kuhu ja kelle poole oma murede ja probleemidega pöörduda. Küsitletud patsientidest 86% hinnangul oli neil alati võimalus Kliinikumi töötajatega oma ravi ja hooldusega seotud olulistest asjadest rääkida ning enamik patsientidest (88%) väitsid kindlalt, et neid kuulati ja mõisteti, kui nad oma murede ja probleemidega Kliinikumi töötajate poole pöördusid.
Patsiendi ohutust ja heaolu mõjutavate juhtumite esinemine
Haiglaravi ohutust hindasid Tartu Ülikooli Kliinikumi patsiendid väga kõrgelt – 93% küsitluses osalenud patsientidest tundsid end oma ravi ja hoolduse ohutuse osas kindlalt. Siiski erinesid oluliselt (p<0,05) meeste ja naiste hinnangud – meestest tundsid end ravi ja hoolduse ohutuse suhtes kindlalt 98%, naistest 91%.
Joonis 1. Patsientide kindlustunne ravi ja hoolduse ohutuse suhtes.
Patsientidel paluti ka vastata, kas haiglasviibimise ajal juhtus mõni olukord, mis võis mõjutada nende ohutust või heaolu. Enamiku vastanute (91%) arvates selliseid olukordi ei esinenud. Patsiendi ohutust või heaolu mõjutavaid olukordi (patsiendiohutusjuhtumeid) tuli ette 11 patsiendi ehk 4% hinnangul, kuid nende juhtumitena kirjeldasid patsiendid mitte ainult kliiniliste tegevustega seotud juhtumeid, vaid ka olukordi, kus oli tegemist puuduliku informeerimise või suhtlemisprobleemidega. Samuti kirjeldati ühel juhul olukorda, kus juhtum toimus tegelikult teises tervishoiuasutuses ning Kliinikumi suhtes patsiendil pretensioone ei olnud. Seega Kliinikumiga seotud juhtumeid oli kokku 10. Pooltel juhtudest jäid patsiendid juhtumi käsitlusega rahule (patsiendile pakuti tuge ning ta sai võimaluse oma lugu ära rääkida), ent viiel juhul ei vastanud see patsientide ootustele. Kolmteist patsienti (5%) kirjeldasid ankeedis ka neid häirinud olukordi, milleks olid peamiselt suhtlemise ja töötajate omavahelise infovahetusega seotud probleemid. Oluliselt sagedamini kogesid selliseid juhtumeid 15-44 aasta vanused patsiendid (13%, p<0,01).
Patsiendi informeerimine haiglast lahkudes
Enamik patsientidest (85%) said Kliinikumist lahkudes piisavalt arusaadavat infot nii haiglajärgse hoolduse ja ravi kohta kui ka selle kohta, milliste sümptomite või terviseprobleemide osas tuleks pärast haiglast lahkumist olla tähelepanelik. Veelgi enam saadi infot ravimite võtmise kohta: 87% vastanutest väitsid kindlalt, et neile selgitati lihtsalt ja arusaadavalt, kuidas ravimeid võtta.
Võrreldes kahe eelneva aastaga, mil sarnane patsiendiohutuse küsitlus läbi viidi, suurenes positiivsete hinnangute osakaal – patsiendid hindasid senisest kõrgemalt haiglatöötajate omavahelist infovahetust, patsientide informeeritust võimalusest pöörduda oma küsimustega töötajate poole, võimalust rääkida oma ravi ja hooldusega seotud olulisest asjadest, samuti kuulamist ja mõistmist haiglatöötajate poolt. Ka haiglaravi ohutust hindasid Kliinikumi patsiendid senisest kõrgemalt (2024. aastal 93%, eelmisel küsitlusperioodil 84%). Samuti hindasid patsiendid käesolevas uuringus kõrgemalt vajaliku teabe olemasolu haiglast lahkumisel ning ravimite võtmisega seotud infot. Tulemuste tõlgendamisel tasub silmas pidada, et küsimuste sõnastus oli erinevatel aastatel mõnevõrra erinev, et muuta patsiendiohutuse teema patsientidele selgemini mõistetavaks.
Täname uuringus osalejaid, kes jagasid oma kogemusi haiglaravi ajal ja andsid tagasisidet tervishoiuteenuste ohutusele Kliinikumis. Patsiendiohutuse uurigu andmed analüüsisid ja kokkuvõtte koostasid Tartu Ülikooli kliinilise meditsiini instituudi sisehaiguste kaasprofessor Kaja Põlluste ning patsiendiohutuse nooremteadur Signe Asi.
Uuringumeeskonna nimel
Ilona Pastarus
Juhatuse liige, õenduse ja patsiendikogemuse juht