Lisatud: 24 Oktoober 2017

Mobiilne nahakasvajate diagnoosimise kabinet peatub Eestimaa erinevais keskustes kord nädalas, võimaldades nii kiirendada inimeste õigeaegset jõudmist nahaarsti juurde naha pahaloomuliste kasvajate kahtlusel. Mobiilne nahakasvajate diagnoosimise kabinet on varustatud kaasaegse aparatuuriga nahakasvajate diagnoosimiseks.

Kabinetis võtavad vastu nahahaiguste arst Külli Paasik ja õde Maili Maalmann.

Arsti vastuvõtule broneerimine toimub kliinikumi etteregistreerimiskeskuse telefonil 731 9100 või internetiaadressil http://www.kliinikum.ee/eriarsti-vastuvott/registreerumine. Tähelepanu, internetis broneerides tuleb eriala juures täpsustada mobiilne nahakasvajate diagnoosimise kabinet ja asukoht, kuhu minna soovitakse. Nahaarsti vastuvõtule pöördumiseks ei ole tarvis perearsti saatekirja, ravikindlustatud isikutel tuleb tasuda tavapärane visiiditasu 5 eurot.

Lääne-Virumaa
26. oktoober               Rakvere Haigla, Lõuna-põik 1

Põlvamaa
2. november               Värska, vallamaja juures

Võrumaa
9. november               Antsla Perearstikeskuse hoovis, Koolitee 12, Antsla

Valgamaa
16. november             Tõrva Tervisekeskus, Tartu 1, Tõrva

Põlvamaa
23. november             Põlva Haigla, kiirabi sissepääsu juures

Võrumaa
30. november             Lõuna-Eesti Haigla, Meegomäe küla

Tartumaa
7. detsember              Mustvee Tervise hoovis, Tartu 38, Mustvee

Viljandimaa
14. detsember            Viljandi Tervisekeskus, Turu 8/10, Viljandi

Jõgevamaa
21. detsember            Põltsamaa Tervisekeskus, Lossi 49,  Põltsamaa

Valgamaa
28. detsember            Otepää Tervisekeskus, Tartu mnt 2

Kliinikumi Leht

Lisatud: 25 September 2017

11. septembrist 2017 kuulub SA Tartu Ülikooli Kliinikumi nõukokku Tartu Ülikooli teadusprorektor Kristjan Vassil.

Kristjan Vassil on sündinud 6. märtsil 1977 Tartus. Ta on õppinud Tartu Ülikoolis avalikkussuhete ja teabekorralduse erialal (2006 BA) ning lõpetanud aasta hiljem kommunikatsioonijuhtimise magistriõppe (2007 MA). Sellele järgnes haridustee Euroopa Ülikooli Instituudis poliitika ja sotsiaalteaduste erialal (2008 MRes), kus ta kaitses ka 2012. aastal ka oma doktoritööd, omandades poliitika ja sotsiaalteaduste teaduskraadi (2012 PhD).

Ta on töötanud Euroopa Ülikooli Instituudis õppeassistendina, olnud European Election Study uuringu kaaskoordinaator, European Democracy Observatory Eesti uurimisrühma juht, Robert Schuman Centre for Advanced Studies e-hääletuse uuringu kaasprojektijuht ja uurimisassistent. Alates aastast 2012 on ta Eesti Valimisuuringute juhtkomitee liige. Samast aastast on olnud Kristjan Vassil seotud ka Tartu Ülikooliga: töötades 2012–2014 riigiteaduste instituudis vanemteadurina (järeldoktorantuur) ja 2014–2015 riigiteaduste instituudis teadurina. Alates 2016. aastast on ta vanemteadur Tartu Ülikooli Johan Skytte poliitikauuringute instituudis ning Tartu Ülikooli sotsiaalteaduste valdkonna teadus-arendusprodekaan.

Kristjan Vassili teadustegevuse põhisuundadeks on tehnoloogiauuringud, e-riigi majanduslikud ja käitumuslikud mõjud, masinõppe ja tehisintellekti kasutamine avalike e-teenuste prototüüpimisel, valijakäitumine, riigiteadused, poliitikateadused.

Kliinikumi Leht

Lisatud: 25 September 2017

Nefroloog Leelo Järv ootab oma vastuvõtule neeruprobleemidega patsiente. Vastuvõtt toimub ühel korral kuus Viljandi haigla ruumides. Palume eelnevalt registreeruda telefonil 731 9100 või kliinikumi kodulehe vahendusel. Vastuvõtt haigekassa tingimustel eeldab saatekirja.

Kliinikumi Leht

Lisatud: 22 August 2017

Augustis peetud Tartu toidu- ja veinifestivalile panid punkti eripalgelised kodukohvikud. Soinaste 18 hoovis oli avatud kodukohvik „Jupp kõige paremat suitsuvorsti“ heategevusliku eesmärgiga – osta müügitulu eest hematoloogia-onkoloogia kliiniku lapspatsientidele kunstitarbeid.

Kohviku perenaise Kersti Kinksi sõnul motiveeris teda head tegema soov aidata vähiravil olevaid lapsi. „Käin tegemas Eesti Vähihaigete Laste Vanemate Liidu kaudu kunstilisi tegevusi kliinikumis ravil olevate lastega. Et meie kohtumised oleksid huvitavad ja mitmekesised, on vaja erinevaid kunstitarbeid, mis peavad olema äärmiselt hoolikalt valitud arvestades pisikeste patsientide ravi eripära,“ selgitab kunstnik.

Kodukohvik teenis kokku 800 eurot, mis Kersti Kinksi sõnul ületas igasugused ootused: „See on väga suur summa, meie kõige kallim toode maksis 2 eurot! Olen südamest tänulik kõikidele headele inimestele, aitäh minu abilistele ja aitäh kohvikulistele!“

Perekond Kinks korraldas kodukohvikute päeval ka laste joonistusvõistluse eesmärgiga teadvustada rohkem seda, et kõigil lastel ei ole võimalik kenal suvepäeval olla koduaias, vaid tuleb võidelda raske haigusega. Valminud kunstiteosed pühendati hematoloogia-onkoloogia kliinikus haiglaravil viibivatele lastele.

Helen Kaju

Lisatud: 22 Juuni 2017

Reedel, 9. juunil tegi president Kersti Kaljulaid visiidi Tartu Ülikooli Kliinikumi. Presidendi külaskäik algas kliinikumi tutvustamisega ning ühise vestlusringiga.

Seejärel tegi president ringkäigu erinevates kliinikumi osakondades.

Esmalt peatuti ühendlaboris, seejärel radio- ja onkoteraapia osakonnas, kus tutvustati ka kiiritusravi töökorraldust. Edasi tegi president Kersti Kaljulaid peatuse kardiokirurgia osakonnas, mille järel liiguti hemodialüüsi osakonda. Riigipea lõpetas oma visiidi nefroloogia osakonnas.

Kliinikum tänab presidenti meie igapäevatöö märkamise eest!

Kliinikumi Leht

Lisatud: 22 Juuni 2017

Aprillis nimetas Tartu Linnavalitsus seni N. Lunini 6 aadressi kandnud lastekliiniku kõrval oleva hoone asukoha ümber – nüüdsest asub kliinikumi keskkonnaosakonna maja aadressil N. Lunini 8.

Kliinikumi töökorraldusele uus aadress muutusi kaasa ei too, küll aga lihtsustab see linnakodanikel kiiremini ja lihtsamalt leida üles lastekliiniku sissekäik aadressiga N. Lunini 6.

Kliinikumi Leht

Lisatud: 16 Mai 2017

Kutse Tartu ülikooli kirurgiliste haiguste professori Peep Talvingu inauguratsiooniloengule „Vigastuste epideemia kirurgi pilgu läbi“ neljapäeval, 18. mail 2017. aastal kell 16.15 ülikooli aulas.

Kuigi vigastuste üleilmsel epideemial on väga suur negatiivne mõju, pole see saanud teaduslike analüüside ja ennetuslike meetmete tarbeks proportsionaalset rahastust. Läbivate vigastuste esinemine on tänu relvaseaduste karmistamisele kõikjal maailmas vähenenud, kuid sõjategevus avaldab üleilmsele rahvatervisele olulist mõju. Arengumaade majanduslik areng on taganud sealsele elanikkonnale paremad transpordivõimalused, mis on omakorda suurendanud liiklustraumade arvu.

Kuigi Eesti on läbivate vigastuste eest kaitstud, on siinne vigastussurmade osakaal Euroopa Liidu keskmisest kõrgem ning selle põhjused vajavad üksikasjalikumat kaardistamist ja sekkumist. Inauguratsiooniloeng annab ülevaate üleilmsest traumaatiliste vigastuste epidemioloogiast, arengust, raviaspektidest ning tulevikuväljavaadetest. Kas maailm on turvaline paik? Mida toob tulevik?

Kõik huvilised on oodatud.

Kliinikumi Leht

Lisatud: 23 Märts 2017

Kliinikumi juhatus kuulutas välja kliinikumi preemia konkursi. Kliinikumi preemiaga tunnustatakse teenekaid eesti arste, kes oma silmapaistva tegevusega on andnud olulise panuse Eesti tervishoiu ja ühiskonnaelu arengusse, on kaasa aidanud Eesti tervishoiu maine tõstmisele üldsuse silmis ning Eesti inimese tervise parandamisele.

Vastavalt preemiastatuudile on kandidaatide esitamise õigus kõikidel Eesti tervishoiuasutustel ja erialaseltsidel, Tartu ülikooli meditsiiniteaduste valdkonnal, Eesti Arstide Liidul ja Eesti Haiglate Liidul. Iga institutsioon saab üles seada ühe kandidaadi. Vastavalt statuudile võib ühele isikule preemia määrata üks kord.

Kliinikumi preemiat antakse tänavu välja juba üheksateistkümnendat korda, eelnevail aastatel on preemia laureaadiks valitud prof. emer. Arvo Tikk, prof. emer. Endel Tünder, prof. emer. Vello Salupere, prof. emer. Ain-Elmar Kaasik, dr Vello Ilmoja, prof Toomas Sulling, prof. emer. Lembit Allikmets, prof. emer. Karl Kull ja prof. emer. Rein Teesalu, dots. emer. Jüri Samarütel, dr Kaljo Mitt, dr Urmo Kööbi, prof. emer. Tiit Haviko, dr Andres Ellama, prof. emer. Ants Peetsalu, dots. emer. Silvia Russak, dr Peeter Mardna, prof. emer. Tiina Talvik.

Preemiakandidaatide andmed palume saata koos kirjaliku elulookirjelduse ja lühikese põhjendusega 20. aprilliks 2017 e-posti aadressile See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud..

Kliinikumi preemia annab laureaadile üle juhatuse esimees Urmas Siigur 17. mail Tartus Eesti Rahva Muuseumis toimuval kliinikumi konverentsil. Kliinikumi konverentsi fookus keskendub tervishoiu rahastamisele.

Kliinikumi Leht

Lisatud: 23 Märts 2017

Tartu Ülikooli Kliinikumi kõrvakliinikus tehtavate kuulmisuuringute üheks osaks on kõnetestide läbiviimine patsientidel. Siiani kasutuses olnud testid on aastakümneid vanad ja aegunud, kuid juba käesoleval aastal saab kasutada uusi, eestikeelseid kõneteste, mis on välja töötatud Leuveni Ülikooli teadlase Anneli Veispaki poolt 2015. aastal. Uued kõnetestid võimaldavad uuringut läbi viia nii vaikuses kui sahinas (mürafoonil), eraldi on olemas testmaterjal ühesilbiliste sõnadega nii lastele kui ka täiskasvanutele (1, 2). Kõnetestide korrektseks läbiviimiseks vajalikud kõrgekvaliteediga kõlarid sai kõrvakliinik annetusena Audes OÜ-lt. Tänu heale annetajale on võimalik tagada uuringutulemuste täpsus ning patsiendi optimaalne edasine käsitlus.

Maret Lepplaan
arst-õppejõud otorinolarüngoloogia erial

Kirjandus
1. Veispak A, Jansen S, Ghesquière P, Wouters J. Speech audiometry in Estonia: Estonian words in noise (EWIN) test. International journal of audiology. 2015 Aug 3;54(8):573-8.
2. Veispak A, Jansen S, Ghesquière P, Wouters J. Estonian words in noise test for children (EWINc). Speech Communication. 2016 Mar 31;77:1-7.

Lisatud: 23 Märts 2017

Mobiilne nahakasvajate diagnoosimise kabinet on varustatud kaasaegse aparatuuriga nahakasvajate diagnoosimiseks, mis võimaldab inimestel kiiremini õigeaegselt jõuda nahaarsti vastuvõtule naha pahaloomuliste kasvajate kahtlusel.

Kabinetis võtavad patsiente vastu nahahaiguste arst Külli Paasik ja õde Maili Maalmann.

Arsti vastuvõtule broneerimine toimub kliinikumi etteregistreerimiskeskuse telefonil 731 9100 või internetiaadressil http://www.kliinikum.ee/eriarsti-vastuvott/registreerumine. Interneti broneeringul tuleb eriala juures täpsustada mobiilne nahakasvajate diagnoosimise kabinet ja asukoht, kuhu minna soovitakse. Nahaarsti vastuvõtule pöördumiseks ei ole tarvis perearsti saatekirja, ravikindlustatud isikutel tuleb tasuda tavapärane visiiditasu 5 eurot.

Jõgevamaa
13. aprill Jõgeva Haigla, Piiri 2, kiirabi sissepääsu juures, kell 9:00–16:40
20. aprill Põltsamaa Tervisekeskus, Lossi 49, Põltsamaa Tervisekeskuse hoovis, kell 9:00–16:40
27. aprill Põltsamaa Tervisekeskus, Lossi 49, Põltsamaa Tervisekeskuse hoovis, kell 9:00–16:40

Lääne-Virumaa
4. mai Tapa Haigla, Valgejõe 14, kell 9:00–16:40
11. mai Rakvere Haigla, Lõuna põik 1, kell 9:00–16:40

Pärnumaa
18. mai Vändra Perearstikeskus, Vistra tee 4, kell 9:00–16:40

Raplamaa
25. mai Rapla Maakonnahaigla, Alu tee 1, kell 9:00–16:40

Viljandimaa
1. juuni Karksi- Nuia Perearstikeskus, Kalda 6a, kell 9:00–16:40

Pärnumaa
8. juuni Pärnu Haigla, Ristiku 1, kell 9:00–16:40
9. juuni Pärnu Haigla, Ristiku 1, kell 9:00–16:40

Viljandimaa
15. juuni Mustla, kell 9:00–16:40

Kliinikumi Leht

Lisatud: 26 Jaanuar 2017

2016. aasta sügisel külastas kliinikumi uroloogia ja neerusiirdamise osakonda dr Peter Rehder, et viia läbi lingusüsteemi paigaldamise õppelõikused meesterahvastel. Tema operatsioonimeeskonda kuulusid dr Roomet Ots, arst-resident Rauno Okas ning operatsiooniõde Katrin Vaasna. Edaspidi paigaldab kliinikumis kusepõie lingusüsteemi meesterahvastele uroloog Roomet Ots.

Põhjus, miks dr Rehder just nüüd kliinikumi külastas, peitub Eesti Haigekassa uues hinnakirjas, mille järgi rahastatakse 2016. aastast ka meesterahvaste kusepõie lingusüsteemi paigaldamist. AdVance meeste lingusüsteem on mõeldud kerge ja mõõduka stress-uriinipidamatuse raviks. „Dr Peter Rehder on Austria kirurg, kes on olnud ise üks selle sama lingusüsteemi väljatöötajatest. Tal on laiapõhjaline kogemus nii rekonstruktiivse uroloogilise kirurgia osas kui ka uroloogiliste traumade ravimisel, olles aastaid praktiseerinud Lõuna-Aafrikas, kus ka uroloogilisi traumasid esineb oluliselt rohkem kui Euroopas,“ selgitab uroloogia ja neerusiirdamise osakonna juhataja dr Andres Kotsar. Dr Kotsar lisab, et kliinikumis koguneb sellist lõikust vajavaid patsiente aastas kuni 10.

Meestel võib tekkida stress-uriinipidamatus eesnäärmevähi raviks sooritatud radikaalse prostatektoomia operatsiooni järgselt. Eesnäärmevähk on meestel Eestis sagedaseim pahaloomuline kasvajavorm, mistõttu kasvab pidevalt ka vajadus eesnäärmekirurgia järele. Samuti võib stress-inkontinents tekkida ka transuretraalse eesnäärme resektsiooni komplikatsioonina prostata healoomulise hüperplaasia kirurgilise ravi korral. Stress-uriinipidamatust ravitakse esmalt konservatiivselt, ent kui aasta jooksul ei anna see tulemust, on näidustatud kirurgiline ravi.

Dr Peter Rehderi päevaplaani kuulus viis lõikust, millest esimese tegi ta ise ning iga järgnevaga suurenes dr Roomet Otsa osalus kuni ta viimase ehk viienda lõikuse teostas algusest lõpuni ise.

Kliinikumi Leht

Lisatud: 22 Detsember 2016

Eesti Teaduste Akadeemia üldkogu valis 7. detsembril loodusteaduste ja meditsiini valdkonna akadeemikuks Tartu Ülikooli Kliinikumi südamekliiniku juhataja professor Jaan Eha.

Professor Ehal on olnud suur roll invasiivkardioloogia rajajana Eestis – 1982. aastal tegi ta Eesti esimese perkutaanse koronaarinterventsiooni, millest tänaseks on saanud südame isheemiatõve ravi nurgakivi.

Aastal 2002 valiti professor Jaan Eha kļiinikumi kardioloogia kliiniku juhatajaks ning 2004. aastal Tartu ülikooli kardioloogia professoriks. Ta on koolitanud uue põlvkonna kardiolooge, olles tunnustatud õppejõud ning edukas doktoritööde juhendaja. Professor Eha on tänapäevase kardioloogia õppekava ja residentuuri rajaja Eestis.

Kliinikumi Leht

Lisatud: 22 Detsember 2016

Detsembrikuust kuuluvad Tartu Ülikooli Kliinikumi nõukokku Maris Jesse ja Igor Abarenkov.

Maris Jesse on lõpetanud 1993. aastal Tartu ülikooli arstiteaduskonna ravi erialal. Ta omab magistrikraadi tervisepoliitikas ja -rahastamises London School Hygiene and Tropical Medicine’st ja London School of Economics and Political Science’st.

Maris Jesse oli aastatel 2008–2016 Tervise Arengu Instituudi direktor, 2005–2007 Rahvusvahelise arengu ja rekonstruktsioonipanga (Maailmapank) tervise valdkonna vanemspetsialist. Ta on olnud SA PRAXIS tervishoiupoliitika analüütik. Aastast 1996 töötas ta haigekassas, alates 1997. aastast Keskhaigekassa direktorina. 1995–1996 töötas Maris Jesse sotsiaalministeeriumi välissuhete osakonnas peaspetsialistina, 1994 Maailmapanga konsultandina ja 1993–1994 töötas ta Riigikantselei referendina.

Alates 2016. aastast on ta ÜRO peasekretäri komisjoni „Tervisesektori tööhõive ja majanduskasv“ liige. Varem, 2015–2016, on Maris Jesse olnud Maailma terviseorganisatsiooni valitsemisreformi töörühma liige (Euroopa Liidu liikmesriikide esindaja); 2013–2015 Rahvusvahelise Rahvatervise Instituudi Assotsiatsiooni (IANPHI) nõukogu liige; 2013–2014 Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) Euroopa regiooni maastrateegia töörühma liige; 2009–2012 Maailma Terviseorganisatsiooni Täitevkogu liige, sh Euroopa Liidu ühisseisukohtade eestkõneleja 2011–2012 ning aastatel 2011–2012 Maailma Terviseorganisatsiooni Euroopa regiooni alalise komitee vaatlejaliige.

Alates 2008. Aastast võtab Maris Jesse osa Maailma Terviseorganisatsiooni valitsemisorganite (Terviseassamblee Täitevkogu, Regionaalkomitee, Alaline komitee) tööst Eesti delegatsiooni liikmena ja juhina.

Maris Jesse on Tartu ülikooli meditsiinivaldkonna peremeditsiini ja rahvatervise instituudi nõukogu liige, Vabariigi Valitsuse soolise võrdõiguslikkuse komisjoni liige, Tallinna ülikooli kuratooriumi liige, Vabariigi Valitsuse uimastiploiitika komisjoni liige. Maris Jesse on Tartu ülikooli tervishoiuinstituudis külalislektor.

Kliinikumi Leht

Lisatud: 24 November 2016

Oktoobrikuu viimane nädal oli arstiteaduse esmakursuslaste jaoks väga tihe. Muuhulgas hoolitsesid 5. kursuse tudengid selle eest, et rebased saaksid tutvuda ka Maarjamõisa haigla ja Biomeedikumi inimestega. Lisaks fotojahile, kus poseeriti erinevate õppejõududega, toimus ka “Arstirebaste ampsukliinikum”. Kümme rebaserühma jagunes kahe maja vahel ära ja huvilistele müüdi erinevaid kodus valmistatud hõrgutisi – küpsetisi, võileibu, kooke ja pirukaid.

Osad rühmad käisid oma “liikuva kohvikuga” mööda haiglat ringi ja pakkusid oma küpsetisi ka inimestele, kes N. Lunini tänava poolsesse fuajeesse ei sattunud. Osad rühmad olid aga püsti pannud tõelise pop-up kohviku – olid kujundanud uhked reklaamplakatid ja joonistanud ilmestavaid hinnasilte ning kaunistanud oma müügipinna ka erinevate dekoratsioonidega. Kõige edukam rühm teenis kokku üle 115 euro.

Ampsukliinikum osutus menukaks ürituseks – positiivset tagasisidet tuli nii müüjatelt kui ka ostjatelt, seega võib loota, et algus on pandud uuele arstiteaduse rebastenädala traditsioonile!

Laura Johanna Tuisk
V kursus

Lisatud: 26 September 2016

Tartu Ülikooli Kliinikumi juhatus kinnitas otsuse kuulutada välja stipendiumikonkurss kliinikumi arst-residentidele, arst-õppejõududele ja arstidele kliinilistel erialadel kliinikumile oluliste teaduslike probleemide analüüsimiseks Tartu Ülikooli arstiteaduskonna doktoriõppes alates 2016/2017. aasta sügissemestrist.

Stipendiume on kaks, ühe stipendiumi suurus on 1000 eurot kalendrikuus ühele stipendiaadile.

Stipendiumi taotleja peab esitama komisjonile taotluse elektrooniliselt aadressile See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud., milles on:

1. avaldus koos juhendaja(te) ja vastava eriala kliiniku nõusolekuga;
2. curriculum vitae;
3. doktoritöö kavand;
4. juhendaja(te)ga kooskõlastatud individuaalplaan;
5. motivatsioonikiri, millest nähtuvad teema teoreetiline ja/või praktiline tähtsus eriala kontekstis ning selle olulisus Kliinikumile.

Dokumentide esitamise tähtaeg on 30. september 2016.

Kliinikumi Leht

Lisatud: 26 September 2016

Nüüdsest asendab seni Ovidi kaudu kasutusel olnud Clin-eGuide uus töövahend Ovid MD. Ovid MD-d on väga lihtne kasutada – sisestada tuleb vaid vajalik(ud) märksõna(d). Informatsioon kogutakse kokku järgmistest infoallikatest: ajakirjaartiklid, Ovid Medline, UpToDate, olulisemad meditsiinialased raamatud, Cochrane’i ülevaated ja ACP Journal Club.

Ovid MD-d saab kasutada kas kliinikumi arvutivõrgu arvutitest või väljastpoolt kliinikumi arvutivõrku terminaliserveri kaudu.

Esialgu saab Ovid MD-d kasutada uue aastani.

Teie meditsiiniinfo keskus

Lisatud: 29 August 2016

Kliinikum sai välisministeeriumi arengukoostöö valdkonnas raames jätkurahastuse projektile „Arstiabi kvaliteedi arendamine Moldovas". Projektiga juurutatakse kliinikumi infektsioonikontrolliteenistuse loomisel saadud kogemused ja teadmised meie partnerhaiglas Chisinau erakorralise meditsiini haiglas.

Projekti ühe eestvedaja dr Matti Maimetsa sõnul hämmastas teda partnerhaigla õdede hoog ja entusiasm, millega Tartu kolleegide kogemustest kinni haarati. Dr Maimetsa sõnul on jätkuprojekti eesmärk tagada, et senitehtu ei jääks pelgalt ühekordseks kampaaniaks. Õpitu kinnistamiseks ja samas uute sammude astumiseks on jätkuprojekt oluline. „Meie arstide fookuses on endiselt antibakteriaalsete ravimite poliitika juurutamine. Oleme andnud esmased juhised, kuid jätkuprojekt võimaldab juhiseid Moldova oludele paremini kohandada. Õed aga jätkavad sealt, kus eelmine kord pooleli jäime, so haiglaelu A-st ja O-st ehk käte antiseptikast".

Kliinikumi Leht

Lisatud: 29 August 2016

Kesksuvel esitles dr Vello Padrik raamatut „Eesti kirurgiast läbi aegade". Mahukas, 463-leheküljelises teoses, annab autor ülevaate kirurgia kujunemisest Eestis. Kokku on kogutud lood erinevatel aastakümnetel töötanud arstiteaduskonna õppejõududest, üldkirurgidest, uroloogidest, lastekirurgidest, traumatoloogidest ja ortopeedidest, näo- ja lõualuukirurgidest, kardiovaskulaarkirurgidest, torakaalkirurgidest, onkokirurgidest ning ka väliseesti kirurgidest.

Lisaks dr Vello Padrikule on kirurgide elulood, mäletsused ja meenutused kokku kogunud ja kirja pannud mitmedki teised meditsiinimaastikuga seotud olnud ning praegugi meditsiinis töötavad kaasautorid.

Kliinikumi töötajad saavad raamatut osta hematoloogia-onkoloogia kliinikust ruumist 4013 (K-korpus, IV korrus).

Kliinikumi Leht

Lisatud: 23 Mai 2016

Meditsiiniinfo keskuse raamatukogu on täienenud kahe uue raamatuga: „Instructional Course Lectures vol 64" ja „Instructional Course Lectures vol 65".

Raamatud on välja andnud American Academy of Orthopaedic Surgeons. Raamatutest leiate AAOSi 2014. ja 2015. aasta aastakonverentsidega seotud materjalid. Mõlema raamatuga on kaasas ka ligipääs raamatute sisuga seotud videomaterjalidele.

Ootame kõiki tutvuma meditsiiniinfo keskusse L. Puusepa 2–123.

Meditsiiniinfo keskus

Lisatud: 24 Märts 2016

Märtsi lõpus avab kliinikum e-konsultatsiooni veebikeskkonna, eesmärk on parandada diagnostika ja ravi kättesaadavust. E-konsultatsioon on teenus, mille puhul perearst kirjutab patsiendile e-saatekirja ja saadab selle tervise infosüsteemi vahendusel eriarstile. Eriarstil on kaks võimalust, esimesel juhul annab ta digitaalselt perearstile soovitused patsiendi edasise jälgimise või ravi kohta. Teisel juhul võtab eriarst ravi üle, kutsub patsiendi vastuvõtule ning korraldab vajalikud uuringud ja protseduurid. E-konsultatsioon loob võimaluse suunata kiiremat arstiabi vajavad patsiendid väljaspool tänast järjekorrasüsteemi vastava eriala vastuvõtule.

Haigekassa rahastab hetkel e-konsultatsiooni 13 erialal, kliinikum hakkab teenust osutama järk-järgult erialade kaupa. Esimene, kus e-konsultatsiooni pakutakse, on uroloogia.

Tänaseks on tehniline testimine tehtud, järgmiseks sammuks on e-konsultatsiooni live-testimine. Kuna meetod on nii kliinikumile kui ka perearstidele veel uus, alustatakse esialgu kitsamas perearstide ringis. Kui tehnilisi tõrkeid ei esine, saab julgemalt edasi minna juba ka järgmiste erialadega.

Analüüsi-marketingiteenistuse direktori Merje Tiku sõnul on e-konsultatsiooni lahendus uus nii perearstide kui ka eriarstide jaoks. „Iga uus lahendus toob muudatusi töökorraldusse ning vajab sisseelamisaega," kommenteeris Merje Tikk. Tegemist on sisuliselt CITO! vastuvõtu kaasaegsema lahendusega, mis tagab patsientidele kiire ja õigeaegse eriarstiabi.

Uuringute ja e-konsultatsiooni eest tasub uuringu või e-konsultatsiooni tellinud perearst vastavalt tervishoiuteenuste loetelus kehtestatud teenuse (piir)hinnale.

Kliinikum tõstatab murekohana, et teenuse praegune hind ei kata kaugeltki kõiki sellele tehtavaid kulusid – IT arendustööde tegemine on jäetud haigla hooleks. On mitmeid nüansse, näiteks e-konsultatsiooni käigus patsiendile kuluv aeg, vastuvõtuaja, uuringute ja protseduuride jaoks aja leidmine, mis toovad muutusi töökorraldusse.

Klinikumi Leht

Lisatud: 24 Märts 2016

Kolimisjärjekord on jõudnud hematoloogia-onkoloogia kliinikuni ning alates 22. veebruarist on uutes ruumides:

• hematoloogi ambulatoorne vastuvõtt ja päevaravi ― J-korpuse 1. korrusel
• onkoloogi ambulatoorne vastuvõtt ja ambulatoorne (keemia)ravi ― J-korpuse 1. korrusel
• radio- ja onkoteraapia osakond (va kiiritusravi) ― K-korpuse 7. ja 8. korrusel
• kirurgilise onkoloogia osakond ― K-korpuse 6. korrusel

Uude, s.o J-korpusesse tulijail soovitame haiglasse sisenemiseks kasutada Maarjamõisa haigla N. Lunini tänava poole jäävat peasissepääsu, kust on hõlbus suunduda registratuuri ning sealt edasi arsti vastuvõtule.
Hematoloogia ja luuüdi transplantatsiooni osakond jätkab oma senistes ruumides, s.o Maarjamõisa haigla H-korpuse 5. ja 6. korrusel.
Radio- ja onkoteraapia osakonna kiiritusravi jätkub Vallikraavi 10 hoones kuni peatse kolimiseni L. Puusepa 8 uude J-korpusesse.
Osakondade ja kabinettide telefoninumbrid jäävad samaks.

Lisatud: 22 Veebruar 2016

Iseseisvusepäeva eel saavad president Toomas Hendrik Ilveselt teenemärgi 99 inimest, nende hulgas kliinikumi naistekliiniku ja vähihaigete koduse toetusravi õde Koidula Trummer.

"Teenetemärgid on tunnustus Eesti inimestele ja meie toetajatele välisriikides nende sihikindluse eest oma tegevuses ning lojaalsuses põhimõtetele, millele toetub kaasaegne Eesti – avatusele, demokraatiale, teadmistele, innovatsioonile," kirjutas president Ilves otsuse eessõnas.

IV klassi Eesti Punase Risti teenetemärk, mille Koidula Trummer pälvib, on asutatud 1920. aastal Eesti Punase Risti Seltsi poolt. Eesti Punase Risti teenetemärk antakse Eesti rahva huvides osutatud üldkasulike teenete eest ja elu päästmise eest.

Koidula Trummer, kes on õekutset pidanud pea 42 aastat, lõpetas Tartu meditsiinikooli 1974. aastal. Seejärel asus ta tööle tollase nakkushaigla lasteosakonda, töötades seal üheksa aastat. Järgnesid pea 20 aastat Tallinna onkoloogiahaiglas, pärast mida pöördus Koidula tagasi kodulinna Tartusse – juba üle 13 aasta teeb ta kliinikumi naistekliinikus õetööd. Vähihaigete toetusraviga liitus ta SA Vähihaigete Toetusravi rajaja dr Kaiu Suija kutsel 11 aastat tagasi. See töö tähendab väga erinevate diagnooside ja vajadustega kodust abi vajavate vähihaigete aitamist – arsti koostatud raviplaani jälgimist, ravimine manustamist, kateetri paigaldamist, sidumist ja psühholoogilist nõustamist.

Töö, mida president tunnustuse vääriliseks pidas, pole alati kerge: „Kindlasti on raskeid hetki, ent mind aitab minu tööülesannete kahepoolsus – naistekliinikus olen seotud uue elu algusega, vähihaigete puhul kahjuks üle poolte neist ei tervene," lausub Koidula. „Tunnustus on mulle ootamatu, samas juhib see tähelepanu õdede tööle ja rollile. Kindlasti tähistab teenetemärk ka vähihaigete koduse toetusravi head meeskonnatööd, mida koordineerib ja korraldab dr Kaiu Suija," arvab Koidula.

President Ilves annab teenetemärgid üle iseseisvuspäeva eel, 23. veebruaril Vene Teatris.

Helen Kaju

Lisatud: 25 Jaanuar 2016

• Ambulatoorne osakond: L. Puusepa 8, L-korpus, I korrus, sissepääs N. Lunini tänava poolt.
• Gastroenteroloogia osakond: L. Puusepa 8, L-korpus, IX korrus.
• Endoskoopiakeskus: L. Puusepa 8, J-korpus, III korrus, sissepääas N. Lunini tänava poolt.
• Sisehaiguste-reumatoloogia-endokrinoloogia osakond: L. Puusepa 8, L-korpus, VII korrus (reumatoloogia-endokrinoloogia) ja VIII korrus (sisehaigused).
• Nakkushaiguste osakond: Riia 167.
• Nefroloogia osakond: L. Puusepa 8, L-korpus, VI (dialüüs) ja V (statsionaar) korrus.
• Kliinilise Meditsiini Instituudi Sisekliinik: L. Puusepa 8, L-korpus, VI korrus.
• Laborimeditsiin: L.Puusepa 2, I korrus.

Palume sisekliiniku patsientidel hoonesse sisenemiseks kasutada Maarjamõisa haigla N. Lunini tänava poole jäävat peasissepääsu, kust on hõlbus suunduda registratuuri ning sealt edasi arsti vastuvõtule.

Palume tähele panna, et ka reisinõustamine ja vaktsineerimine toimuvad alates 25. jaanuarist L. Puusepa 8 L-korpuse I korrusel.

Eriarsti ja õe vastuvõtule saab aega broneerida telefonil 731 9100, registratuuris kohapeal või interneti teel: www.ePatsient.ee. Vastuvõtule registreerimiseks on vajalik pere- või eriarsti saatekiri.

Lisatud: 25 Jaanuar 2016

Karl Kull on sündinud Tartus 11. detsembril 1989. aastal. Õppis Tartu Miina Härma Gümnaasiumis 1997–2009. Kõrghariduse omandas ta Tartu Ülikoolis keemia erialal ning täiendanud on ennast Tallinna Tehnikaülikoolis.

Karl Kull töötas Tartu Miina Härma Gümnaasiumis keemia õpetajana aastatel 2010–2014. Ta on meditsiiniettevõtte HealMe OÜ nõukogu esimees ning Hirv OÜ asutaja. 2013. aastast alates on Karl Kull Tartu Linnavolikogu liige.

Omab Šveitsi, Saksamaa, Belgia, Inglismaa ning Leedu meditsiiniasutuste ning teiste Euroopa riikide meditsiiniga seonduvate ettevõtete võrgustikku. Kull on olnud seotud erinevate Euroopa infotehnoloogiliste projektidega.

Karl Kull on MTÜ Korp! Sakala Vilistlaskogu aseesimees ning MTÜ Sport and Music Plus esimees. Tema hobideks on restaureerimine, motosport, jäähoki ning muusikaga tegelemine.

Kliinikumi Leht

Lisatud: 21 Detsember 2015

11. detsembril avati Marjamõisa meditsiinilinnaku II ehitusjärk, lindi lõikasid läbi kliinikumi juhatuse esimees Urmas Siigur, sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna, Tartu linnapea Urmas Klaas ning Tartu ülikooli rektor Volli Kalm.

Kliinikumi juhatuse esimehe Urmas Siiguri sõnul on Tartu Ülikooli Kliinikum tänu Euroopa Liidu toele selle projekti läbi oluliselt suurendanud oma suutlikkust osutada maailmatasemel ravi kõigile abivajajaile, samuti loonud igati kaasaegse õppe- ja teadustöö keskkonna. "Suured asjad sünnivad vaid koostöös. Tahan siinkohal tänada kõiki sellesse protsessi panustanuid. Lähteülesande koostamisest kuni lindi lõikamiseni on olnud neid sadu – tugiteenistustest ja meditsiinipersonalist kuni rea ministriteni, kes protsessi panustanud on."