-
Avaleht
- Varia
Euroopa Suitsuvabade Haiglate Võrgustik – mis see veel on?
Tervishoiutöötajate rolli tubakatarbimise leviku vähendamisel ja tubaka negatiivsete mõjude ennetamisel ei saa kuidagi alahinnata – meil on olemas teadmised tubaka riskidest tervisele ning võimalused suitsetajatele toe pakkumiseks. WHO Tervist Edendavate Haiglate (TEH) liikumise algatusel võeti 1996. aastal eesmärgiks muuta haiglad tubakavabaks keskkonnaks: moodustati Euroopa Suitsuvabade Haiglate Võrgustik (ENSH) ning töötati välja Euroopa Suitsuvabade Haiglate Standardid.
Alates 2007. aastast kuulub ka kliinikum ENSH-i võrgustikku ning on allkirjastanud pühendumiskokkuleppe tubakatarbimist piirava poliitika rakendamiseks. Suitsuvaba poliitika standardite eesmärgiks on määratleda olemasolevad raskused ja otsida nende kõrvaldamiseks realistlikke ning tegusaid lahendusi. Kliinikumis viidi ENSH-i küsimustiku alusel siseaudit läbi 2007. aastal ning möödunud aasta lõpus. Auditeerimisel selgus, et tegelikult ei teata ENSH-i poliitikast kuigi palju. See oli ka üheks ajendiks antud artikli kirjutamisel, kuna olen mõlemal korral auditi läbiviimisega seotud olnud.
Mehed said liikuma ja tervemaks
Tänaseks on terviseprogrammi „Mehed liikuma" pilootprojekt lõppenud ning aeg teha kokkuvõtteid. Toimunule tagasi vaadates võib tõdeda, et ettevõtmist saatis edu – mehed hakkasid end liigutama ning nende tervislik seisund paranes tublisti.
Viit Lõuna-Eesti maakonda (Valga-, Võru-, Põlva-, Jõgeva- ja Tartumaad) hõlmanud aastapikkuse projekti raames korraldati meestele koostöös maavalitsuste ja maakonna spordiliitudega tervisepäevi ja meeste tervise võtmeküsimusi käsitlevaid foorumeid, seati sisse informatiivne internetiportaal www.mehedliikuma.ee ning jälgiti 4 kuu jooksul sportimise mõju 28 mehest koosneva Tartumaa aktiivgrupi liikmete tervisele.
Idee projekti läbiviimiseks tuli selle ühel juhil, kliinikumi androloogiakeskuse meestearstil Kristo Ausmehel ajendatuna isiklikust kogemusest. Olles ka ajapikku muutunud tüüpiliseks passiivse eluviisiga Eesti meheks, kes suurema osa oma päevast tegeles istumisega, sai tal ühel hetkel sellest kõrini. „Hakkasin liigutama ja võtsin 40 päevaga vajalikud 12 kilo alla," kirjeldab ta järsku elumuutust, mis pani teda ka ülejäänud rahvusvendade pärast muret tundma. „Just meie meeste ebatervislikest eluviisidest saavadki alguse paljud kroonilised haigused, mistõttu otsustasimegi seltskonna kehakaaluga pahuksis olevate meestega ettevõtmise algatada." Oluliste Tartumaa projekti võtmefiguuridena toob arst esile soojaettevõtja Tiit Veeberi ja Tartumaa spordijuhi Lembit Toru, kelle kogemus ja abi aitasid programmi just algetapis käivitada.
Ausmehe sõnul said programmile püstitatud eesmärgid kenasti täidetud – huvi korraldatud ürituste vastu oli suur, tagasiside positiivne ning osalejatelt saadi palju mõtteid, kuidas projektiga edasi minna. Ka kõigi aktiivgrupis osalenud meeste tervisenäitajad paranesid suuresti. „Tahtsime meestele teadvustada liikumise positiivset mõju ja tõestada, et kõik on sinu kätes ning lihtsaim võimalus oma tervise eest hoolitseda on regulaarne tervisesport." Kõige ilmekamalt annab kehalise aktiivsuse positiivsest mõjust tunnistust fakt, et suurimal määral paranesid aktiivgrupi 4- kuulise pilootprojekti käigus eeskätt seniste mitteliigutajate terviseparameetrid.
Projekti pikemaajalisteks sihtideks on muuta Eesti meeste tervisega seonduvaid hoiakuid, parandada nende terviseteadlikkust ja tõsta tervelt elatud aastate arvu. Seetõttu ei ole terviseprogramm pilootprojektiga lõppemisega sugugi läbi. Vastupidi – seda on plaanis laiendada ka teistesse Eesti maakondadesse ning 2012. aastaks loodetakse sellesse kaasata kogu mandri- Eesti. „Oma tegevust jätkab kahtlemata ka aktiivgrupp ning soov on selle liikmete arvu kasvatada 45-50 meheni," valgustab Kristo Ausmees. „Samuti on plaanis käivitada väiksemaid iseseisvaid lisagruppe erinevates Eesti valdades ja kogukondades." Kas see plaan aga kavatsetud kujul ka ellu rakendub, sõltub projekti rahastusvõimalustest, mille otsimisega praegu aktiivselt tegeletakse.
Merili Väljaotsa
Pildipank kinkis IT Kolledžile serveri
17. detsembril andis SA Eesti Tervishoiu Pildipank IT Kolledži arvutivõrkude laborile üle kasutusest mahavõetud HP Prioliant serveri koos 5TB kettamassiiviga.
Annetatud seade leiab rakendust IT Kolledži spetsiaalses võrgulaboris, kus viiakse läbi erinevaid kursuseid nokaal- ja laiside (LAN/WAN) võrkude ning WiFi sidevõrkude alaste teadmiste omandamiseks.
Sügisväljasõit Soomaale!
Vaatamata paksule udule, oli erakordselt suur seltskond arste võtnud ette reisi Pärnu ja Viljandi maakonna piirialale rabade ja lamminiitude vahele, haruldasse ja omapärasesse Soomaa rahvusparki.
Põhjaliku ülevaate viiendast aastajast, rippsildadest ja ühepuulootsikutest (haabjatest) ning piirkonna elanike elustolust andis nähtud film rahvuspargi külakeskuses, pärast mida jagunes meie seltskond gruppidesse ning suundus koos giididega Riisa rabasse maalilist maastikku ning ilusat ilma nautima.
Giidide eestvedamisel tutvusime ka selle piirkonna kahe suurema ja uhkema mõisa ning nende valitsejate ajalooga: Suure-Kõpu ja Heimtalis. Saime teada, et Suure-Kõpu mõisa viimane omanik oli Alfred-Georg-Alexander von Stryk, kelle suguvõsale kuulus üle 21 mõisa! Mõis võõrandati 1919. a, täna asub hoones Kõpu põhikool. 2003. a kevadel avati osa mõisa esindusruumide maalinguist, täna saab näha väga kaunilt ja luksuslikult restaureeritud mõisa Cicero maja seinamaalingute koopiatega. Ajaloolased väidavad, et Kõpu mõisahoone on väga sarnane Tartumaal samal ajal püstitatud ja sama arhitekti kavandatud Kuremaa mõisahoonega. Eks vaadake ise järele!
Aastalõpu kontsert
Kliinikumi ja arstiteaduskonna ühine aastalõpu kontsert toimub 15. detsembril kell 19.00 Tartu Ülikooli aulas. Esineb Silvi Vrait. Kontserdile järgneb vastuvõtt restoranis Volga.
Piletid hinnaga 125 krooni on müügil L.Puusepa 1a, L.Puusepa 8, psühhiaatriakliiniku, stomatoloogiakliiniku, sisekliiniku, kõrvakliiniku ja lastekliiniku kantseleides ning arstiteaduskonna dekanaadis.
Perearstid arutlesid konverentsil oma tulevikurolli üle
2.- 4. septembrini toimus Tartus Eesti Perearstide Seltsi Aastakonverents, mille läbivaks teemaks oli „Esmatasand 2015. Milliseks kujuneb perearsti roll muutuvas meditsiinis?".
Koosviibimisel tõdeti, et Eesti meditsiinis on toimumas paradigma muutus, mis puudutab nii arste, patsiente kui ametnikke. Infoküllus, uued tehnoloogilised võimalused, meditsiinisüsteemi ressursipuudus – kõik need mõjutavad arsti-patsiendi suhet ja suunavad seda ümber mõtestama. Järjest enam ilmub ajakirjanduses patsientide lugusid, mis püüavad omal kombel asendada infovahetuse puudulikkust arsti-patsiendi suhtes. Konverentsil peetud ettekannetes võetigi vaatluse alla küsimused, kuidas hoida ravikvaliteeti, leida aega inimlikuks kontaktiks ning kas kõik osapooled on muutusteks esmatasandi arstiabis valmis?
Kahepäevasele traditsioonilisele konverentsiprogrammile eelnesid mõttetalgud, mille ideeks oli võimaldada seltsi liikmetel kolleegidega kogemusi vahetada ning olulistel teemadel kaasa rääkida. Töögruppides arutleti järgnevatel teemadel: kvaliteet; erinevate omandivormide võimalused üldarstiabi teenuse osutamiseks; koostöö eriarstidega; perearsti roll seltsi liikmena jne. Arutelud olid hoogsad ja väga viljakad ning Eesti
Perearstide Seltsi juhatus sai kinnituse oma tegevussuundade prioriteetsusele ning häid ideid tuleviku planeerimiseks.
XIII Forum Ophthalmologicum Balticum
20. - 22. augustini leidis hilissuvises Vilniuses aset 13. Balti Oftamoloogia Foorum. Toimumiskohaks Radisson Blu Hotel Lietuva konverentsikeskus.
Foorumil osalesid silmaarstid Eestist, Lätist ja Leedust, lisaks ka külalised Belgiast, Saksamaalt, Sloveeniast, Soomest ja Venemaalt. Ettekanded toimusid kolmel päeval ning olid jaotatud vastavalt teemadele: esimene päev keskendus laste oftalmoloogiale ja glaukoomi ravile ning diagnostikale, teise päeva ennelõunal oli võimalik kuulata ettekandeid kataraktist ja okuloplastikast ning päeva teine pool kuulus silmapõhja haigustele. Foorum lõppes pühapäeval silma eesmise osa patoloogiatega.
Tartu Ülikooli Kliinikumi silmakliinik oli seekordsel üritusel esindatud kolme suulise ettekandega. Dr Marko Pastak ja dr Aleks Kree osalesid glaukoomi sessioonil ning nende ettekanne keskendus Baerveldti implantaatidele glaukoomikirurgias („Early clinical outcomes of Baerveldt drainage implant surgery"). Dr Maris Oll rääkis ealise maakuli degeneratsiooni riski määramisest ja selle geneetilisest testimisest kliinikumi silmakliinikus („AMD risk profiling in Estonian high risk families"). Foorumi lõpupäeval esines dr Mikk Pauklin ettekandega teemal „Results of cultivated limbal epithelial transplantation in LSCD".
Seekordne Baltimaade silmaarstide kokkutulemine sisaldas huvitavaid ettekandeid ja ka meeldivat sotsiaalset programmi. Loodetavasti suudame pakkuda enda kolleegidele kolme aasta pärast sarnast vastuvõttu Tallinnas, XIV Forum Ophthalmologicum Balticumil.
Dr Maris Oll
silmakliiniku arst-õppejõud oftalmoloogia erialal
Eesti - Itaalia jalgpallis 1:1!
3. septembril peeti Eesti ja Itaalia vahel teinegi jalgpallikohtumine: Lilleküla staadionil võtsid mõõtu ka kahe riigi arstide koondised. Sõprusmäng, mis toimus rahvuskoondiste Euroopa meistrivõistluste valikmängu raames ja koostöös Eesti Jalgpalliliiduga, lõppes sõbraliku viigiga 1:1.
Kuidas kommenteerivad sõpruskohtumist mängijad ise? Küsime!
Suure jalgpalliriigi Itaaliaga tuleb 1:1 viiki kahtlemata lugeda suurepäraseks tulemuseks. Mida peate otsustavaks resultaadi saavutamisel?
JOEL STARKOPF (nr 10, tipuründaja): Ilmselgelt sai otsustavaks meie kaitseliini (keskkaitsja Urmas Kuum, parem äärekaitsja Peeter Tähepõld, väravavaht Sergei Serdjuk) ennastsalgav ja murdumatu vastupanu Squadra Azzurra turmtulele kogu mängu jooksul. Itaalia trikimeeste kavalustel ei olnud mingit toimet dr Kuuma vastu, kes on Eesti arstide hulgas tuntud kui agressiivse mängustiili esindaja. Meeskonna tõeliseks sangariks tõusis dr Tähepõld, kes olles sinise varba hinnaga päästnud meeskonna surmkindlana tundunud väravast, kontrollis lõpuks kogu mängu väljaku paremal tiival. Ülikoolihaigla esindajale kohaselt oli peaga mängus parim dr Arno Ruusalepp, kes sekkus otsustavalt mängu teisel poolajal. Nõndaviisi tuleb tõdeda, et tulemuse saavutamisel osutus otsustavaks võimetekohane esinemine.
Uuring: tervishoid on muutumas patsiendikesksemaks ja vähembürokraatlikuks
Maailma ühe suurima audiitorettevõtte Pricewaterhouse-Coopersi tervishoiu-uuringute instituudi poolt läbi viidud tervishoiuprognooside raport viitab, et tervishoid muutub lähiajal patsiendisõbralikumaks ja personaalselt kohaldatuks.
Seda läbi püüete julgustada järjest rohkemaid inimesi oma tervisliku seisundi eest vastutust võtma, milleks uued tehnoloogilised ja terviseinfo vahendid neile suurema kontrolli ja võimaluse annavad.
Trend patsiendikesksusele ja bürokraatia vähenemisele hakkab järgmise viie aasta jooksul peegelduma olulistes tervishoiu rahastamismudelite muutustes, regulatiivsetes tervishoiureformides ning finantstoetuste ümberkorraldamises.
Raport originaalpealkirjaga „HealthCast: The Customisation of diagnosis, care and cure" on aastapikkuse maailma 25 tervishoiusüsteemi uurimise tulemus. Uuringu raames võeti ülemaailmselt vaatluse alla ligi 600 valitsuse ja tervishoiuvaldkonna liidri seisukohad. Pikemalt loe internetiaadressilt: http://www.pwc.com/gx/en/press-room/2010/Health-reform-lays-new-ground.jhtml
Kliinikumi Leht
Tartu Arstide Liit väisas kevadist Järvamaad
Meeldivaks traditsiooniks saanud kevadväljasõit, seekord juba kolmeteistkümnes, viis meid seekord Järvamaale.
Esmajärjekorras külastasime rohelust täis, hoolitsetud ning kaunite kodude ja tänavatega Türi linna. Põnevusega sisenesime Eesti Ringhäälingu muuseumisse, kus ootas meid noor ja pühendunud giid Tarmo Kannik, et vaadata üle ringhäälingu ajalugu esimestest saatekatsetest kuni tänapäevani. Üle sai kuulatud hääl, mida teeb vana „kõvasträäkija", vaadatud, kuidas tegi reportaaži raadio-onu Felix Moor, käivitada eetrisegajat, proovida saatejuhi tööd ning panna pilti näitama Nipkowi kattega televiisor. Ajanappuses jäi lavastamata ühine kuuldemäng, mida oleks saanud kodus Interneti teel kuulata. Paljudki meist aga lubasid muuseumisse omal käel tagasi minna, et siis juba koos pere või sõpradega kuuldemäng sisse lugeda.
Eriliselt väärib Türi linnas vaatamist ja imetlemist Roosna-Alliku mõis, mis tänasel päeval toimib aktiivse koolimajana. Pikalt von Stackelbergidele kuulunud mõisa suurimaks väärtuseks on nn roosa ja sinine saal, kus seinu ehivad stukist modelleeritud trofeekimbud ning draperiiga kaunistatud medaljonid allegooriliste putofiguuridega.
Eesti ja Itaalia arstid võtavad jalgpallis mõõtu
3. septembril kell 14.00 kohtuvad Tallinnas A. Le Coq Arena harjutusväljakul Eesti ja Itaalia arstide jalgpallikoondised.
Sõpruskohtumine toimub Eesti ja Itaalia rahvuskoondiste 2012. aasta Euroopa Meistrivõistluste valikmängu raames ning koostöös Eesti Jalgpalliliiduga. Sarnane sõprusmäng toimus ka 1993. aasta sügisel, mil Tallinnas mängisid Eesti ja Itaalia arstid 3:3 viiki. Korduskohtumise 1994. aasta märtsis Salernos võitsid aga eestlased tulemusega 1:0.
Ürituse algatajaks on dr Rodolfo Gallo, Itaalia Arstide Jalgpalli Assotsiatsiooni president, kes on aastakümneid organiseerinud ka meedikute jalgpalli maailmameistrivõistlusi.
Ootame kõiki kaasa elama!
Dr Kristo Ausmees ilmutas kaasautorina raamatu
Androloogiakeskuse meestearst dr Kristo Ausmees andis koos kolleegi Gennadi Timbergiga (LTKH) ning kirjanik Jaan Kaplinskiga välja raamatu „Eesnäärmehaigused ja seksuaalsus“.
Möödunud kuu lõpus ilmunud esimene raamat sarjast "Mehe tervis" annab ülevaate erinevatest eesnäärmehaigustest, nende omavahelistest kokkupuutepunktidest, seostest seksuaalhäiretega ning soovitatavatest diagnostika ja ravimeetoditest. Raamatu näol on tegemist seni ainukese eesnäärmehaiguste ja seksuaalsuse seoseid selgitava teosega, mille on kirjutanud eesti autorid.
Lisaks leiame raamatu kaante vahelt kirjanik Jaan Kaplinski isiklikel kogemustel põhineva mõtiskluse eesnäärmehaiguste ja seksuaalsuse seostest läbi erinevate elukümnendite.
Kliinikumi Leht
Kommentaar:
Raamatu tagakaanel kommenteerib teost tabavalt näitleja Hannes Kaljujärv, kelle arvates peaksid seda lugema kõik mehed, kes tahaksid näha elu jooksul võimalikult palju kevadeid. Loomulikult soovitan silmaringi laiendamiseks raamatut lugeda ka kõigil naisterahvastel.
Fotonäitus peamajas
Alates 6. maist on kliinikumi peamaja (L. Puusepa 8) fuajees avatud fotonäitus „Septembriilm“.
Tegemist on fotosõprade seltsingu Fotokala Tartu liikmete kuuenda näitusega sarjast, mille raames esitletakse päevade kaupa jäädvustatud pildiseeriana ühte kalendrikuud.
Kliinikumi jõudis näitus selle ühe autori, laste- ja naistekliiniku hingehoidja Naatan Haameri kaudu. Mehe sõnul on klubiliikmed igal aastal püüdnud oma esitlusteks uusi, huvitavaid ja sobivaid pindu leida, mistõttu neile ka kliinikumi peamaja jalutusruum silma jäi: „Kuna praktilist vajadust seda osa fuajeest kasutada on üsna vähestel ning tegu on küllalt atraktiivse ruumiga, kus piisavalt valgust ja vaba pinda, siis tekkiski idee anda sellele mingi uudne väärtus.“
Naatan Haamer on ise tulemusega väga rahul ning loodab, et esimene näitus ei jää viimaseks ning nüüd leiavad ka teised fotohuvilised näitusepaiga üles.
Kliinikumi Leht
Veskioru Pullid tuuseldasid tudengeid
29. aprillil Lõunakeskuse liuvälja jääl aset leidnud arstitudengite ja valdavalt kliinikumi arstidest koosneva hokiklubi Veskioru Pullid vahelisest heitlusest väljusid võitjana viimased.
Tudengid, kes olid oma ridu tugevdanud kolme naisvõistlejaga, haarasid mängu alguses kohe initsiatiivi ning läksid karistusvisetest juhtima 2:0. Pullid korrigeerisid mänguplaani ja hoidusid edaspidi vigadest. Hea söödumäng ja kätteõpitud kombinatsioonid aitasid seisu viigistada.
Seejärel üliõpilaste mäng lagunes. Ei aidanud isegi profileiba maitsnud Eduard Rumjantsevi hiilgemäng. Lõppresultaadiks jäi arst-õppejõudude võit 10:2. Väravaid visati nii palju, et täpne arvepidamine läks sassi. Dr Peeter Tähepõllu sõnul tegid kindlasti skoori Urmas Kuum, Armo Vask, Ando Vaher, Allan Moor ja Ants Peetsalu. Peale mängu toimunud 5+5 bullitite võistluse võitsid samuti vanemad ja kogenumad 3:1.
Lugeja küsib: Kus Kliinikumi Leht levib ja kust seda saab?
Vastab Kliinikumi Lehe toimetaja Merili Väljaotsa: Kliinikumi Lehe kogutiraažist (ca 1300) pool saadetakse kliinikumi allüksustele ning pool kliinikumist väljapoole – teistele Eesti meditsiiniasutustele, perearstidele, koostööpartneritele, meediakanalitele, raamatukogudesse ning sotsiaalministeeriumi, Riigikogu, linnavalitsuse, ülikooli (sh arstiteaduskonna) esindajatele.
Kliinikumi töötajad saavad lehte küsida oma üksuse sekretärilt või kliinikumi kantseleist (L. Puusepa 1a) ning seda on võimalik lugeda ka internetis aadressil www.kliinikum.ee/leht.
Endises IRO-s tehti filmi
Veebruari alguses tekitas vilgas sagimine seni tühjana seisnud vana intensiivraviosakonna ruumides suurt elevust ja uudishimu. Endises IRO (L. Puusepa 8) F-korpuses leidsid 6.-13. veebruarini aset sügisel esilinastuva mängufilmi „Üks mu sõber“ filmivõtted.
Filmi stsenaristi ja režissööri Mart Kivastiku sõnul räägib ekraniseering elust ja armastusest, nagu kõik lood alati kõnelevad. „Põhiliselt on see lugu elu võimalikkusest Maal, mis on küll väga igavene ja kulunud teema, kuid siiamaani lahenduseta,“ rääkis Kivastik. „Just seetõttu tehakse ikka ja jälle sellest filme ja kirjutatakse raamatuid ja kõike muud.“ Režissöör lisas, et ka linateose pealkiri peaks sisu kohta nii mõndagi ütlema: „Ei ole „Üks mu vaenlane“, vaid ikka sõber“.
Kuna kogu teos võetakse peamiselt üles Tartus ning stsenaariumi kohaselt toimub võrdlemisi suur osa tegevusest haiglas, siis loomulikult peeti parimaks võttepaigaks kliinikumi. „Kliinikum oli saadavalolevatest kohtadest kindlalt kõige parem – sellega meil väga vedas,“ ütles Kivastik. Lisaks kliinikumile on võtted toimunud ka näiteks Võidu ja Sõpruse sildadel ja Lutsu raamatukogus.
Osatäitjad filmivõtetest ja haiglaelust
Uurisime, milliseid muljeid ja mõtteid on haiglastseenide filmimine tekitanud „patsient“ Aarne Uuskülas, „hooldaja“ Aleksander Eelmaas ja „õde-praktikant“ Ursula Ratasepas.
Aarne Uusküla (AÜ): Mul ei tule pähe küll...
Aleksander Eelmaa (AE): Mul ei tule ka pähe. Ahjaa, nüüd mul tuleb meelde, ma olen olnud isegi leeprahaigla juhataja või peaarst või kuidas seda nimetati. See oli filmis „Tuli sinu käes“. Jah, leeprahaiglas toimus tegevus ja mul oli seal oma kabinet ja siis ma seal võtsin haigeid vastu… Nii et mul selles mõttes on küll.
AÜ: Mul on ka ikka kogemus, muidugi. 1976. aastal filmis „Aeg elada, aeg armastada“ mängisin ma arsti.
Ursula Ratasepp (UR): Minu jaoks oli see esmakordne kogemus. Ja kuna ma olen väga vähe kaameraga tööd teinud ning põhiliselt ainult teatris mänginud, siis oli see muidugi hoopis teismoodi kogemus. Kaamera nõuab teistsugust mängu kui lava ja ümber harjumine võtab aega. Vähemalt minul.
Aga kuidas on lood patsiendi rolliga? On see ka n-ö päriselust tuttav?
AE: Ma ei tea, millises majas, aga mina olen ühel aastal isegi siin kliinikumis ravil viibinud. Üks viis-kuus aastat tagasi ja küllaltki lühikest aega, paar päeva vist. Ju raviti hästi.
AÜ: Minul on haiglakogemused tegelikult iga kahe aasta tagant, ma käin pidevalt lõikustel. Nii et ma olen ikka patsient olnud, jah. On nendest kogemustest olnud abi ka praegusesse rolli sisseelamisel?
AÜ: Need kogemused ei ole tegelikult võrreldavad. Päris haiglapatsiendina ei olnud mul selliseid keerulisi probleeme, nagu siin filmis. Näiteks siin on see probleem, et patsient ei oska siibrit kasutada, seda mul pole endal kunagi ette tulnud.
2010. aasta koolituskeskuses
Miks tullakse õppima? Kas selleks ajendab vajadus ennast arendada või tõsta ametialast kvalifikatsiooni, soov omandada uusi teadmisi ja oskusi või olla konkurentsivõimeline? Eks igaüks teab ise, millised on just tema põhjused.
2009. aastal toimus koolituskeskuses 126 täienduskursust, millest võttis osa 2582 osalejat. Suur arv, kuid märgatavalt väiksem kui 2008. aastal. Kas põhjus võis olla majandussurutises või selles, et huvi õppimise vastu on kadunud? Kaldun arvama, et see on tingitud masust. Minu arvamust toetab ka Teilt, kallid lugejad, saadud tagasiside, kus ootate masu lõppu, et siis taas rohkematel koolitustel osaleda.
2010. aastaks oleme teadlikult planeerinud vähem täienduskursuseid: enese jaoks sobiv koolitus on võimalik leida 84 kursuse hulgast. Info täienduskursuste kohta on üleval nii kliinikumi koduleheküljel "Koolituse" rubriigi all kui intranetis. Sel aastal me raamatuna õppeplaani kliinikutesse ei saada, igal osakonnal on võimalus see paberkandjal ise välja trükkida.
Majandussurutisest tingituna tuli teha mõned muudatused ka koolituskeskuse töös. Tähelepanu juhin kahele olulisemale. Esiteks, kui olete koolitusele registreerunud, kuid ei saa osaleda, tuleb sellest koolituskeskust teavitada vähemalt kolm päeva enne kursust. Hilisema teatamise korral kuulub pool koolituse hinnast tasumisele. Teiseks ei sisalda sel aastal koolituse hind enam paberkandjal paljundusmaterjali, osaleja soovil saadame talle õppematerjalid e-posti teel.
Loodan, et soov õppida ei ole Teis siiski kadunud. Õppima tulles läbitakse protsess, mille käigus saadakse kogemus ja teisendatakse see teadmisteks, oskusteks, hoiakuteks, väärtusteks, tunneteks ja tõekspidamisteks. Kõige olulisem õppimise juures on ühtekuuluvus, mida on just rasketel hetkedel väga vaja.
Jaana Veski
projektijuht
10 aastat radioloogiatehnikute koolitamist
1. detsembril tähistas Tartu Tervishoiu Kõrgkool (TTK) radioloogiatehnikute koolitamise 10. aastapäeva rahvusvahelise seminariga „Väljakutsed radioloogiatehnikute koolitamises”.
Seminari avasõnavõtus rõhutas Tartu Tervishoiu Kõrgkooli rektor Anneli Kannus, et radioloogiatehnikute koolitatamine on saanud võimalikuks vaid seetõttu, et on olnud utoopiliselt mõtlevaid inimesi. Neid, kes on julenud unistada ja nende unistuste täitumiseks ka samme astuda.
Ürituse osavõtjaskonda tervitasid ka Riigikogu esimees Ene Ergma, Tartu abilinnapea Vladimir Šokman, Eesti Radioloogia Ühingu esindaja Elina Reedi ja Eesti Radioloogiatehnikute Ühingu president Eve Kliimann.
Kliinikumi tsütoloogiaspetsialistid täiendasid end rahvusvahelisel kongressil
Läinud aasta 27.-30. septembrini toimus Lissabonis Euroopa Tsütoloogide Föderatsiooni (EFCS) eestvedamisel 35. Euroopa Tsütoloogia Kongress, kus kliinikumi esindasid patoloogiateenistuse tsütoloog Annely Laas ja patoloog Hannes Tamm.
Osavõtnute sõnul oli kongressi programm väga mitmekesine, hõlmates paljusid eriteemalisi loenguid, aga ka praktilisi õppepäevi ja seminare. „Erinevates ruumides toimunud loengute ja seminaride seast sai igaüks ise valida, millistel neist osaleda,“ kirjeldab dr Annely Laas ürituse formaati ning lisab, et koos dr Hannes Tammega külastati põhiliselt kõikvõimalikke slaidseminare, aga ka kilpnäärme workshopi. „Kuna meie kliinikumis on viimasel ajal suur osakaal kilpnäärme tsütoloogilistel uuringutel, siis otsustasime selle valdkonnaga rohkem tutvuda,“ selgitab patoloog Hannes Tamm valiku tagamaid.
Ka slaidseminaride puhul oli osalemise oluliseks valikukriteeriumiks tsütoloogide jaoks praktiline vajadus end konkreetsel teemal täiendada. „Osalesime peamiselt just nendel slaidseminaridel, mis käsitlesid ka meil rohkem ette tulevat materjali,“ täpsustab dr Laas. Sellisteks teemaderingideks olid näiteks respiratoortrakti, günekoloogilise sfääri ja rinnanäärme tsütoloogilised uuringud.
10 aastat radioloogiatehnikute koolitust
Radioloogiatehnikuid on Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis koolitatud juba 10 aastat.
Esimesed radioloogiatehnikud alustasid õppimist toonases Tartu Meditsiinikoolis radioloogiatehnikute põhikoolituse kutsekõrghariduse õppekava järgi 1999. aasta septembris. Esimene lend lõpetas 2003. aasta veebruaris ning 17-st lõpetajast 7 töötab SA TÜ Kliinikumi Radioloogiateenistuses.
Seoses 10 aasta möödumisega radioloogiatehnikute õpetamise alustamisest toimus 1. detsembril 2009 Tartu Tervishoiu Kõrgkooli ja Euroopa Liidu Sotsiaalfondist rahastatud PRIMUS programmi koostöös konverents „Väljakutsed radioloogiatehnikute koolituses“, kus oma kogemusi jagasid lektorid Soomest, Rootsist, Norrast, Inglismaalt, Portugalist, USA-st ja Eestist.
Evelin Karu
I lennu radioloogiatehnik
Finantsistid tegid platsi puhtaks!
30. oktoobri pärastlõunal võis polikliiniku ümbruses lehti riisumas näha kummikutes ja rehadega naerusuist seltskonda. Möödakäijatele võis jääda mulje linnavõimu töötuabiprogrammist, kuid tegemist oli hoopis kliinikumi finantsteenistuse omaalgatusliku koristusaktsiooniga. Siinkohal avaldame kliinikumi poolt tublidele talgulistele suurt tänu ning toome finantsistide ettevõtlikkuse eeskujuks kõigile teistelegi!