lk1 atraktiivne tööandja kliinikum Andres RaudjalgTööandja brändingu agentuur Instar viib aastast 2010 läbi üle-eestilist töötajate tööootuste ja tööandja maine uuringut, kus sel aastal osales ligi 7000 tudengit, kutsekooliõpilast ja töökogemusega inimest majanduse, infotehnoloogia, ehituse, humanitaaria, inseneri, logistika ja teistest valdkondadest. Tudengid hindasid kokku 254 Eesti organisatsiooni atraktiivsust, mille tulemusel pälvis Tartu Ülikooli Kliinikum meditsiini valdkonnas kõige atraktiivsema tööandja tiitli.

 

Tunnustuse vastu võtnud ravijuht dr Andres Kotsar tänas kõiki tulevasi noori kolleege, kes on kliinikumi esile tõstnud ning kõrgelt hinnanud. „Tunnustuse ajastus – septembri algus – on ülikoolihaiglale eriline, mil saame tervitada uute teadmiste ja kogemuste omandamisel nii esmakursuslasi, esimesi praktikante kui ka arst-residente. Just teie kujundate meie tervishoiu järgmised aastad ning oleme rõõmuga ka teie esimeseks töökohavalikuks. Aitäh teile ja kohtumiseni kliinikumis!“ lausus dr Kotsar.

 

Eesti Arstiteadusüliõpilaste Seltsi president, Renar Kihho:

Tartu Ülikooli Kliinikum on kindlasti arstitudengite stuudiumi jooksul tulevastele arstidele oluline tugi ja peamine õpikeskkond. Lisaks osakondade uuendamisele ja töökeskkonna parandamisele paistab kliinikum silma teadusprojektide tegemisega ja toetamisega. Õpingute jooksul saadud teadmised, kogemused ja oskused, mis kujundavad tudengite edasisi valikuid arstiks saamise teekonnal, saavad alguse just siin koduses Tartu Ülikooli Kliinikumis tänu toetavatele õppejõududele, juhendajatele ja personalile. Rõõmustame kliinikumiga koos ning soovime kogu Tartu Ülikooli Kliinikumi perele, meie tulevastele kolleegidele, jõudu, edu ja indu!

lk1 SEEG dr VetkasTartu Ülikooli Kliinikumi närvikliinikus viidi läbi Eesti ja Baltimaade esimene stereo-elektroentsefalograafiline uuring (SEEG), mille eesmärk oli kaardistada epilepsiat põhjustav ajupiirkond selle kirurgiliseks eemaldamiseks. 

 

Uuringu läbiviimiseks implanteeriti Tartu Ülikooli Kliinikumi neurokirurgi Artur Vetkase poolt patsiendi mõlemasse oimusagarasse 6 elektroodi, mis võimaldasid registreerida 38 erinevat punkti ajus. „Kuna patsient põeb ravile mittevastuvõtlikku epilepsiat, oli meie eesmärgiks ajusiseste signaalide registreerimise abil täpsustada eelnevate uuringutega püstitatud hüpoteesi epilepsiat põhjustava ajupiirkonna kohta,“ selgitas dr Vetkas.

 

Ravimeeskonda kuuluva kliinilise neurofüsioloogi Aleksei Rakitini sõnul registreeriti patsiendil järgneva nädala jooksul üle 50 epileptilise hoo. Protseduuril kogutud andmete põhjal oli võimalik täpsustatud epileptogeenne tsoon eemaldada kirurgiliselt, mis omakorda võimaldab seni ravimitele mittealluva epilepsia tõttu kannatanud patsiendil hoogudest vabaneda.

 

Selline aju stereo-elektroentsefalograafiline uuring on esimene Balti riikides. „Epilepsia kirurgia on maailmas viimastel kümnenditel kiiresti arenev eriala ning epilepsia kirurgiline ravi on kõige efektiivsem ravimeetod valitud epilepsiaga patsientidele. SEEG meetod on sobilik meetod aju süvastruktuuride kolletest algavate hoogude kaardistamisel,“ lisas neuroloogia kaasprofessor Sulev Haldre.

 

Neurokirurgia osakonna juhataja dr Jaan Eelmäe tõi välja, et Tartu Ülikooli Kliinikumis on praeguseks välja kujunenud Eesti juhtiv epilepsia kirurgia keskus, mille töös osalevad lisaks neurokirurgidele neuroloogid, kliinilised neurofüsioloogid, logopeedid. „Innovatiivne SEEG ehk sügavale ajukoesse elektroodide paigaldamine, Eesti esimene ärkvel patsiendile tehtud ajuoperatsioon koos kõnepiirkondade kaardistamise ja ajukasvaja eemaldamisega, aju funktsioonide kaardistamine erinevate meetoditega ajukollete eemaldamiseks invasiivselt ja radioloogiliselt – need on mõned näited epilepsia kirurgia keskuse tegevustest,“ loetles dr Eelmäe. Ta lisas, et neurokirurgia kaasaegsetesse standarditesse kuulub võimalikult vähe kirurgilist sekkumist, kiirem taastumine peale operatsiooni ja paremad kosmeetilised tulemused, tagades samal ajal patsientide maksimaalse turvalisuse ning järjepideva ravikvaliteedi.

 

Dr Aleksei Rakitin selgitas, et SEEG uuring ning patoloogilise aju osa kirurgiline eemaldamine sobib valitud ravimitele mitte-alluva epilepsiaga patsientide grupile. “Neid patsiente on vaja käsitleda kui potentsiaalseid epilepsia kirurgia kandidaate. Hinnanguliselt võiks Eestis olla kokku umbes 6000–7000 epilepsiaga patsienti, kellest kuni 1000 patsienti on potentsiaalsed epilepsia kirurgilise ravi kandidaadid. Kui uuring muutub regulaarseks, on võimalik taotleda ka selle teenuse lisamist haigekassa hinnakirja,” rääkis dr Rakitin.

 

Kliinikumi Leht

lk1 dr Toomas AroTartu Ülikooli Kliinikumi elutöö preemia laureaat on dr Natan-Toomas Aro, kes on olnud laste kaasasündinud südamerikete kirurgilise ravi teerajajaks Eestis.

 

Kliinikumi preemia komisjoni esimehe, Tartu Ülikooli Kliinikumi ravijuhi dr Andres Kotsari sõnul ei piirdu dr Natan-Toomas Aro pädevus ja tegevus kaasasündinud südamerikete kirurgilise raviga. „Tegemist on kõige laiema haardega südamekirurgiga Eestis läbi aegade, kes valdab praktiliselt kõiki ajaloolisi ja tänapäevaseid kirurgilisi meetodeid nii omandatud kui kaasasündinud südamerikete kirurgias. Lisaks eriala eesvedamisele Eestis, on dr Aro seisnud ka rahvusvahelise koostöö eest, mille tulemusel on kliinikumil kaasasündinud südamerikete ravi osas hea koostöö Helsingi lastehaiglaga, aga ka teiste riikide kolleegidega,“ tutvustas dr Kotsar.

 

Dr Aro on lõpetanud Tartu Ülikooli arstiteaduskonna 1976. aastal ning töötanud kirurgina aastast 1977 Tartu Maarjamõisa Haigla ja Tartu Ülikooli Kliinikumi kardiokirurgia osakonnas, olles ka aastatel 2004–2012 kliinikumi kardiokirurgia osakonna juhataja. Seega täitub dr Arol 2022. aasta sügisel 45 aastat, mil ta on töötanud kardiokirurgia osakonnas ning olnud laste kaasasündinud südamerikete kirurgilise ravi teerajajaks Eestis. Ta on kõrgelt hinnatud oma väga hea kirurgilise tehnika poolest – töö kvaliteedi näitajaks on ligi kaks tuhat elule tagasi võidetud väikest last ja vähemalt teist samapalju opereeritud täiskasvanut.

 

Dr Natan-Toomas Aro sõnul on kliinikumi preemia tema jaoks suur tunnustus. „Laste südamekirurgia olnud kõige huvitavam ja raskem, kuid samas ka kõige helgem osa erialasest tööst. On ju hea näha aastaid tagasi opereeritud last, kes on tervena suureks kasvanud. Kuna kardiokirurgia on meeskonnatöö, siis meenutan tänutundes kõiki oma endisi õpetajaid ja töökaaslasi. Eriti aga tänan oma praeguseid kolleege,“ sõnas dr Aro. 

 

Dr Aro spetsialiteet on arstitee algusest olnud laste kaasasündinud südamerikete kirurgiline ravi ning kardiokirurgia erialani jõudis ta prof Albert Kliimani erisoovil. Kui 1989. aastani osales ta operatsioonidel peamiselt prof Kliimani assistendina, siis pärast professori ootamatut lahkumist jäi dr Aro kanda kuni 2016. aastani kõigi kaasasündinud südamerikete operatsioonide läbiviimine. Ta on oma töö tulemusel avardanud ühe väikseima ja äärmiselt keeruka eriala keeruliste rikete operatsioonide kirurgilise ravi diapasooni Eestis. Tehtud töö on heaks aluseks edasisele kaasasündinud südamerikete käsitlusele kliinikumi kaasasündinud südamerikete kompetentsikeskuses.

 

Kliinikumi preemia anti üle 10. juunil Tartu Ülikooli Kliinikumi arvamuslõunal.

 

Kliinikumi Leht   

lk1 Külli Uibo Evelin Lumilk1 Aili Piir

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

4. mail korraldas Tartu Ülikooli Kliinikum õdedele ja ämmaemandatele pühendatud sündmuse „Räägime inimestest“, kus muuhulgas jagati välja ka erinevad tunnustused.  

 

Silmapaistva tegevuse eest õenduse valdkonnas tunnustati spordimeditsiini ja taastusravi kliiniku ülemõde Külli Uibot. Teda iseloomustatakse kui pühendunud liidrit ja tasakaalustatud otsuste kujundajat, kellele on iseloomulik rahulikul moel korda saata suuri tegusid. Kolleegide sõnul on ta alati valmis uutes ettevõtmistes kaasa lööma, uusi asju algatama ning lisaks need ka ellu viima.

 

Pandeemia-aastate keerukusele vaatamata on Külli Uibo väsimatult tegelenud kliinikumi palliatiivravikeskuse avamise ja arendamisega, statsionaarse ja koduse hospiitsravi kättesaadavuse parandamisega, koduõendusteenuse laiendamisega, vähihaigete koduse toetusraviga, samuti laste ja täiskasvanute toitmisravi meeskondadega.

 

Vaatamata suurtele tööalastele väljakutsetele on ülemõde jäänud oma veendumustele kindlaks, on julgelt aus ja kõikidele tegemistele läheneb täie vastutuse ning pühendumisega. Talle on omane jagada oma lahkust, kaastunnet, väsimatut energiat ja rõõmsat meelt nii kolleegide kui ka patsientidega. 

 

Külli Uibo tark ja rahulik olek ning süsteemne mõtlemine viisid ta läinud aastal kliinikumi esindajana ka Põlva haigla nõukokku. Õendusjuhtide meeskonnas on Külli alati olnud arvestatav liider ja tasakaalustatud otsuste kujundaja.

 

Silmapaistva tegevuse eest ämmaemanduse valdkonnas pälvis tunnustuse ämmaemand Aili Piir, kes on naistekliinikus töötanud 49 aastat. Sügav austus naiste suhtes ja usk nende jõusse on temast teinud hinnatud ja armastatud abilise. Naised on kirjutanud: „Tänu temale sai mulle osaks suurepärane sünnituskogemus, tütre saabumine siia ilma oli igati turvaline ja pehme. Imeline inimene! Paremat ämmaemandat ei oska ette kujutadagi.“

 

Kolleegide sõnul on Aili täitnud sellise kolleegi ja õpetaja rolli, kes on osanud oma headuse ja hoolivuse, tugevuse, konkreetsuse, kindluse ja tagasihoidlikkusega kõiki hoida. 

 

Aili Piir on ise öelnud, et ta ei kujuta ette, et võiks teha muud tööd. „See töö on olnud mu elu, mida olen alati nautinud. Südantsoojendav on teadmine, et sinuga ollakse rahul. Seda enam, et rahulolijaid on mitu – hea, et olen suutnud aidata ja toetada ema tema jaoks tõeliselt raskel pingutusel. Hea, et laps on oma sündimisega hästi toime tulnud. Hea, et isa on olnud tubli toetaja. Lapse sünd on nii püha toiming, et see toob sageli pisara silma ka kogenud ämmaemandal.“

 

Kliinikumi Leht

lk1 kliinikumi töötajadTartu Ülikooli Kliinikumi arengukava aastateks 2022–2026 annab suuna tulevikuaastate kujundamiseks, pidades silmas nii kliinikumi soovitud positsiooni tervishoiumaastikul kui ka erinevate sidusrühmade ootusi Eesti ainsale ülikoolihaiglale.

 

Tartu Ülikooli Kliinikumi juhatuse esimehe Priit Perensi sõnul oli arengukava koostamisel eesmärk ühendada ühte dokumenti nii senine strateegia kui arengukava. „Kliinikumi 2022–2026 aastate arengukavas on uuendatud visioon, missioon ja põhiväärtused ja kirjeldatud on sidusrühmade ootused. Neist tulenevalt sõnastasime soovitud positsiooni 2026. aastaks ning kavandasime kolm strateegiat selle saavutamiseks,“ tutvustas juhatuse esimees Priit Perens.

 

Arengukava koostamise eestvedaja, juhatuse liikme ning teadus- ja arendustegevusjuhi prof Joel Starkopfi sõnul oli arengukava koostamise aluseks nii eelnevad aastad kui ka kliinikumis peetud arutelud. „Milline haigla tahame olla viie aasta pärast? Mis on meie soovitud positsioon aastaks 2026? Mis on meie ühised väärtused, mis suunavad meid igapäevastes tegevustes? Need on sügavad küsimused, millele igapäevase kiire töö juures mõeldakse vähe. Organisatsiooni arengu jaoks on nende küsimuste esitamine, vastuste leidmine ning eesmärkide seadmine ometigi vältimatult vajalik,“ rõhutas prof Starkopf. Ta tõi välja, et sel korral on kliinikumi arengukava koostamise protsessi üheks eripäraks mitmete ning väga erinevate sidusrühmade kaasamine. „Et sõnastada, milline haigla, tööandja, õppe- ja praktikabaas ning koostööpartner me soovime viie aasta pärast olla, vajasime esmalt tagasipeegeldust meiega seotud osapooltelt,“ selgitas teadus- ja arendustegevuse juht.

 

Lisaks töötajatepoolsele sisendile leiab arengukavast kliinikumi olulisima sidusrühma – patsientide – ootused ja ettepanekud. „Küsisime sisendit kliinikumi patsientide nõukojalt ning 2022. aasta alguses viisime koostöös sotsiaalteadlastega läbi kogemusuuringu patsientide ootuste selgitamiseks raviteekonnal,“ täiendas juhatuse liige ning õenduse ja patsiendikogemuse juht Ilona Pastarus. Patsientide ootuste edasikandjaks on ka iga-aastased rahuloluküsitlused ning kogu aasta jooksul laekuv tagasiside erinevate kanalite kaudu. Patsientide ja töötajate kõrval ei jäetud tähelepanuta ka Tartu Ülikooli ja üliõpilasi, perearste, innovatsioonipartneid ning teisi kliinikumi jaoks olulisi sidusrühmi.

 

„Soovime olla Eesti kõige patsiendi- ja kolleegisõbralikum haigla, kõige kõrgemalt hinnatud õpetav haigla ning Euroopas mõjukas teadus-, arendus ja innovatsioonikeskus, atraktiivne tööandja ning keskkonnahoidlik organisatsioon – kokkuvõtvalt, Eesti tervishoiu liider,“ ütles prof Starkopf.

 

„Nimetatud eesmärgid on olnud meie saatjateks osaliselt ka varem ning loodan väga, et kaasav ja põhjalik arengukava koostamise protsess võimaldab meie töötajatel ühiselt saavutada seatud eesmärke ning omakorda tunnetada neid läbipõimitult igapäevase tegevusega. Selleks sõnastasime kolm olulist tegevuskava – ülikoolihaigla-, patsiendi- ja töötajastrateegia.“ Ta lisas lõpetuseks, et kliinikumi soovitud positsioon on teekond. Arengukava järgmistes sammudeks on tegevuskavade loomine struktuuriüksuste tasemel, mis võtavad arvesse eelarvestamist ja tulemusnäitajaid.

 

Kliinikumi Leht

lk1 Tervisekontroll lastekliinikusTartu Ülikooli Kliinikum alustas 11. märtsil Ukraina sõja eest põgenevatele lastele ja täiskasvanutele mõeldud teiseste tervisekontrollidega.

 

„Kliinikum soovib olla sõjapõgenikele olemas oma tervishoiualase kompetentsiga, olgu selleks tervisekontroll, vältimatu abi või muu tugi. See on vähim, mis me praegusel hetkel kogu maailma vapustanud olukorras teha saame,“ sõnas Tartu Ülikooli Kliinikumi juhatuse esimees Priit Perens.

 

Sõja eest põgenejaid lisandub Tartu ja Tartumaa piirkonda igapäevaselt. „Teame tänaseks, et kuni pooled neist võivad olla lapsed. Kliinikumi töötajad on valmis teiseseks tervisekontrolliks, et osutada tervishoiuteenuseid nii lastele kui täiskasvanutele,“ lisas Tartu Ülikooli Kliinikumi ravijuht dr Andres Kotsar.

 

Teisese tervisekontrolli fookus on üldterviseandmete ja nakkusohutuse kontroll. Laste vastuvõtud toimuvad kliinikumi lastekliiniku majas N. Lunini 6. „Meie pädevate infektsionistide ja lastearstide valvsa pilgu all suunatakse lapsed vajadusel, näiteks krooniliste haiguste olemasolul, ka täiendavatele vastuvõttudele,“ sõnas ravijuht.

 

Täiskasvanute tervisekontrollid toimuvad Maarjamõisa tervisekeskuse majas, L. Puusepa 1a. „Täiskasvanute tervisekontrolli läbiviimisesse panustavad kliinikumi töötervishoiuarstid ning taastusravi arstid ja spordimeditsiini arstid. Tervisekontrolli juurde kuulub arsti vastuvõtt, õe vastuvõtt, vaktsineerituse väljaselgitamine, vereanalüüsid ja vajadusel röntgenuuring,“ ütles dr Kotsar.  Ühtlasi kirjutatakse teisese tervisekontrolli käigus välja vajalikud retseptid.

 

Lisaks plaanilise teisesele tervisekontrollile osutab kliinikum sõja eest põgenevatele inimestele vältimatut abi erakorralise meditsiini osakonnas ja ambulatoorsetes valvekabinettides (lastekliiniku valvekabinetis, silmakliiniku ja kõrvakliiniku valvekabinetis, psühhiaatriakliiniku valvekabinetis, naistekliiniku valvekabinetis) sh raseduse jälgimise ja sünnitusabi teenust naistekliinikus ning COVID-19 vaktsineerimist kliinikumi peahoones ja Kvartali keskuses. Samuti osutatakse kliinikumis ka vältimatut hambaravi teenust, tööpäevadel L. Puusepa 1a majas ja puhkepäevadel L. Puusepa 8. Tervishoiuteenused ning retseptiravimid on riigi otsusel Ukraina sõja eest põgenejatele erandkorras tasuta.

 

Täiendav info kliinikumi tervishoiuteenustest sõja eest põgenejate jaoks on leitav nii eesti- kui ukrainakeelsena kliinikumi kodulehel.

 

Kliinikumi Leht

Tiina TederLiisi Põldots 2Julia Beljajeva„Iseseisvuspäeva eel tänab Eesti Vabariik oma teenetemärkidega inimesi, kelle sihikindlus, ennastsalgavus, pühendumus, leidlikkus või looming on eeskujuks paljudele teistele ning on muutnud kogu Eesti paremaks, hoolivamaks, märkavamaks, ettevõtlikumaks,“ kirjutas president Alar Karis riigi teenetemärkide andmise otsuse eessõnas. Tartu Ülikooli Kliinikumist töötajatest pälvisid presidendilt teenetemärgid Tiina Teder, Liisi Põldots ja Julia Beljajeva.

 

Eesti Punase Risti IV klassi teenetemärgi kavaler Tiina Teder töötab infektsioonikontrolli teenistuses õena ning südameasjaks on infektsioonikontroll, mille nõuete täitmisest on saanud koroonapandeemia võtmetegur. Tiina on ka kliinikumi vaktsineerimismeeskonna looja ja koordinaator. Ühtlasi on ta üks Eesti edukaima – Tartu vaktsineerimiskeskuse – eestvedajatest, kes seisis nii keskuse loomise kui ka mobiilsete vaktsineerimisvõimaluste eest.

Tiina Teder: Presidendi teenetemärk on minu jaoks väga oluline. Ma olen püüdnud teha endast parima, olla patsientidele olemas ja teha kõike nende heaks. Kindlasti on see tunnustus kogu meie vaktsineerimismeeskonnale ja kliinikumile laiemalt. Mul on ülimalt toredad kolleegid nii infektsioonikontrolli teenistuses kui ka keskkonna- ja puhastuse osakonnas. Tööd tehes on ikka õlg-õla tunne ja seda ka kliinikumis laiemalt. Naudin oma tööd ja sellega kaasnevaid väljakutseid ning olen tänulik, et neid väljakutseid mulle ka usaldatakse. Kliinikumis on väga huvitav töötada!

 

Eesti Punase Risti V klassi teenetemärgi kavaler Liisi Põldots töötab kliinikumi anestesioloogia ja intensiivravi kliiniku 2. intensiivravi osakonna vanemõena. Tema juhitud osakond oli kliinikumis esimene, mis korraldati ümber COVID-19 intensiivravi osakonnaks ja kus ravitakse senimaani kõige raskemaid patsiente. Liisi on panustanud nii patsientide ravisse kui ka uute töötajate koolitamisse, lisaks oma meeskonna erialasesse ettevalmistusse ning vaimse tervise hoidmisse.

Liisi Põldots: Punase Risti teenetemärk on kindlasti üks suurimaid avalikke tunnustusi, mis ühele õele võib osaks saada ja see teeb südame soojaks. See tunnustus on laiemalt kõikidele õdedele selle töö eest, mida nad on teinud igapäevaselt ja eriti COVID-19 kriisi valguses viimased kaks aastat. Osa sellest tunnustusest kuulub kõigile meie meeskonnaliikmetele, kes suure pühendumusega enda tööd teevad, et patsientidele parimat ravi tagada. Ma tõesti imetlen neid iga päev.

Meil on Kliinikumis palju inspireerivaid inimesi, kes on eeskujuks enda tegude ja tarkusega. Selliste kolleegidega koos töötamine teeb ka ennast paremaks. Mulle meeldib kõik selle töö juures - see kuidas patsientide edulood motiveerivad, keerulised olukorrad sind inimesena kasvatavad, töö erakorralisus ja tempo. Õendusjuhina kõige suuremaks väljakutseks on hoida enda meeskonda ühtse ja õnnelikuna, siis on ka patsiendid hästi hoitud. Ma olen siiralt tänulik selle tunnustuse eest ja see annab kinnitust, et oleme õigel teel.


Valgetähe II klassi teenetemärgi kavaler Julia Beljajeva, kes töötab Tartu Ülikooli Kliinikumi traumatoloogia ja ortopeedia kliinikus traumatoloogia osakonnas õena, saavutas 2021. aasta suvistel olümpiamängudel Eesti epeenaiskonnaga kuldmedali. Lisaks sellele, et Julia on olümpiavõitja, on ta ka mitmekordne maailmameister ja Euroopa meister epeevehklemises. Õe ametit on ta nimetanud väga mitmekülgseks, mille juures talle meeldib enesearendus ning toetavad kolleegid.

Julia Beljajeva: Oleme naiskonnaga küll palju auhindu saanud, aga tunnustus Eesti Vabariigi poolt kindlasti on eriline ja tähtis. See tähendab, et tegime suurt asja ja suutsime tõsta Eesti Vabariigi kõrgele. Väga uhke tunne on seista kõige kõrgemal astmel ja kuulata Eesti Vabariigi hümni – just selle hetke jaoks teeme nii palju tööd. Loodan, et terve Eesti tundis samamoodi uhkust sellel hetkel.

Ei ole küll lihtne ühendada tööd ja sporti, aga olen seda suutnud teha juba poolteist aastat. Arvan, et inimene, kellel on siht ees olemas, suudab päris palju oma elus saavutada ja teha.

 

Kliinikumi Leht

lk1 aasta tegu29. detsembril tunnustati Raekoja platsil Tartu aasta teo väljakuulutamisel ühe silmapaistvaima teona ka kogu Eestile head eeskuju andnud Tartu vaktsineerimiskeskust. Varem on keskuse tööd tunnustanud oma visiitidel nii president Kersti Kaljulaid kui ka peaminister Kaja Kallas. Kliinikumi Leht vaatas koos kliinikumi vaktsineerimismeeskonna koordinaatori Tiina Tederiga tagasi ja mõtiskles, millised olid eduloo erilisemad hetked, ent ka väljakutsed.

 

Detsember 2020. aasta, jõulupühade-eelne aeg. Kliinikum ja sotsiaalministeerium lepivad kokku, et ka kliinikum osaleb Eesti ja Euroopa ühisel esimesel vaktsineerimispäeval, 27. detsembril 2020. Teada on ka, et esimesed vaktsineeritud saavad olema tervishoiutöötajad. Kliinikum on valmis – apteek on valmis tarneid vastu võtma, hoiustama vastavalt tingimustele ja ka vaktsiini lahustama; valmis on infektsioonikontrolli teenistuse meeskond – nii vaktsineerima, nõustama kui ka kõrvaltoimeid jälgima, valmis on vaktsiini ootavad töötajad ning valmis on kiirelt loodud ja pidevalt täienevad infomaterjalid. Kui 26. detsembriks oli ravijuhil dr Kotsaril teadmine, et vaktsiinid on jõudnud Eestimaa pinnale, oli jäänud vaid oodata nende Tartusse transportimist.

 

Hea ning läbimõeldud ettevalmistus esimeseks vaktsineerimiseks tagas selle, et kõik sujus ka meedia terava pilgu all ning kliinikumi intensiivravi osakondade töötajatest said COVID-19 vaktsineerimise tunnusnäod mitmeks kuuks. Esimesele vaktsineerimisele järgnesid mõned rahulikud päevad, et koolitada immuniseerimisõigusega õdesid. Justkui vaikus enne tormi.

 

Miks võttis kliinikum oma südameasjaks inimeste vaktsineerimise COVID-19 vastu?

Kliinikumi kriisijuhtimismeeskond ja juhatus nägid selles võimalust tervishoiukriisi leevendamiseks. Me ju nägime, kui keeruliselt põevad COVID-19 haigust eakad inimesed, kes haiglaravile jõudsid. Nägime ka seda, millist koormust võib haiglale tähendada ainuüksi üks hooldekodu puhang. Teadsime, et vaktsineerimine on parim viis kaitsta kogu elanikkonda.

 

Vaktsineerimise korraldamisel oli esialgu pidevaid muutujaid – sihtrühmad, vanusepiirangud, vaktsiinitarned...

Muidugi. Vahel muutus kõik ühe päeva jooksul. Muutusid vanuserühmad, laienesid riskirühmad, vaktsiinide valik. Kindlasti oli meie suureks plussiks kiirus ja paindlikkus ning soov „ära teha“. Näiteks teiste eesliinitöötajate ja haridustöötajate vaktsineerimine märtsi alguses – saime hommikul haigekassalt info ja õhtuks olime juba valmis. Olime tegelikult pidevalt olemas kliinikumi töötajate jaoks, patsientide jaoks ja teiste elanike jaoks.

 

Kuni ühel hetkel tundus, et kliinikumi vaktsineerimismeeskond võiks panustada veelgi enam?

Juhatuse esimees Priit Perens tõstatas küsimuse, kui suur oleks meie meeskonna võimekus päevas vaktsineerida. Tegime arvutused ja pakkusime omapoolse lahenduse. Ainult et teadsime, et kliinikumi ruumid jäävad meile füüsiliselt kitsaks, kuna oluline oli mitte häirida ravitööd. Priit Perens ja ravijuht dr Andres Kotsar rääkisid meie ettepanekud läbi Tartu linnaga ning sealtpeale on linnapea Urmas Klaas ja abilinnapea Mihkel Lees koos oma meeskonnaga olnud meie suurepäraseks koostööpartneriks.

 

Täna on Tartu vaktsineerimiskeskus aasta tegu. Ent selle planeerimisel oli ka teadmine, et võib-olla kõik ei õnnestu planeeritult?

Riskikohti muidugi oli. Kuidas kolida kliinikumi tegevus linna teise otsa nii, et see päriselt toimiks; kuidas lahendab A.Le Coq spordihoone sportlastele alternatiivsed treeningvõimalused ning sisustada spordihoone meditsiiniliseks tegevuseks; kas vaktsiinid üldse saabuvad ning kui saabuvad, siis kas sellises koguses, et saame teha rohkem kui 1000 doosi päevas?

Õnneks riskid õigustasid ennast ning nagu ütlesid meie linnapoolsed partnerid: „Parem olla asjatult valmis, kui et vaktsiinide saabumisel mitte olla valmis“. Nii saigi spordihoonest vaktsineerimiskeskus – keskuse logistika rajanes suuresti dr Veronika Reinhardi ettepanekutel. Lisaks kujunes kliinikumi, kiirabi, linna ja naiskodukaitse vahel teineteist toetav ja julgustav sünergia. Igaüks teadis oma töölõiku ja sai muude nüansside osas toetuda teistele. Iganädalastel esmaspäevastel töökoosolekul arutasime, mis toimib ja mida oleks vaja muuta.

 

27. aprillil 2021 avatud Tartu vaktsineerimiskeskus oli Eesti esimene vaktsineerimiskeskus ning kliinikumi esimene nii suuremahuline projekt majast väljas

Nii on, eesmärk oli teha võimalikult kiiresti võimalikult palju kaitsesüste nii, et see oleks inimesele maksimaalselt mugav. Meie võimekus oli teha umbes 1700 doosi päevas, aga tuli ette ka päevi, mil tegime 2000 doosi – need rekordpäevad jäid suvisesse aega, kui vaktsineerimine sai kättesaadavaks kogu elanikkonnale ning vanusepiirangud kadusid.

Olime ka Eesti esimesed, kes pakkusid n-ö walk-in lahendust. Ilma ette registreerimiseta vaktsineerimine kujunes väga populaarseks, ent samas nõudis meilt veelgi läbimõeldumat korraldust, sest paralleelselt ootasime ju vaktsineerima inimesi ka ette registreerimisega.

Olime esimesed, kes lisaks keskuse tegevusele otsustasid minna n-ö rahva sekka. Autovabaduse puiestee, vaktsineerimisbussid linnaruumis, aga ka maakondades ning kiirabi linnaruumis. Enamus ideid, mis töökoosolekutel sündisid, rakendati ellu. Isegi ettevõtetesse ja ülikoolidesse, kes seda soovisid, läksime kohale. Tartu linn oli meiega pidevalt mõttega kaasas – näiteks õnnestus väga hästi suhtlemine koolidega enne õppeaasta algust, et võimaldada juba vaktsineeritud lastel kooli minna.

 

lk2 vaktsineerimisbussisMis on patsientide positiivse tagasiside võtmeteguriks?

Positiivne tagasiside andis teadmise, et liigume õiges suunas. Kui mõelda patsiendi teekonna peale vaktsineerimise kontekstis, siis algab see ju teavitamisest. Ühtlasi tundub, et usaldus kliinikumi töötajate vastu oli ja on suur, mistõttu eelistatakse sageli just meie juures vaktsineerimist. Hoolitsesime selle eest, et patsiendi logistika oleks juba sisenemise hetkest võimalikult lihtne ja sujuv ning et ei tekiks teadmatust või hirmu. Enne vaktsineerimist võtame aega küsimustele vastamiseks ning nõustamiseks. Muuseas, suvel vajasid inimesed vähem nõustamist, kui nüüd, sügisel. Vaktsineerimisejärgselt, jälgimisalal, püüame ka hoida personaalselt kontakti ja soovime olla veendunud, et kõik on hästi.

 

Kes on kliinikumi vaktsineerimismeeskond?

Kliinikumi vaktsineerimismeeskond koosneb väga erinevatest inimestest. Ütleksin, et nii multidistsiplinaarset meeskonda võib-olla polegi varem kliinikumis olnud. Meeskonda kuulusid väga erinevate oskustega kolleegid – erinevatest kliinikutest ja meditsiinilistest teenistustest, apteegist infektsioonikontrolli teenistusest, analüüsi- ja kvaliteediteenistusest, informaatikateenistusest, haldusvaldkonnast, jne.  Ka kommunikatsiooniteenistus oli meiega kaasas esimesest hetkest.

Kõrghetkel oli vaktsineerimismeeskonna nimekirjas kuni kakssada inimest ning korraga Tartu vaktsineerimiskeskuses tööl kuni kolmkümmend inimest. Nüüd, mil vaktsineerime kliinikumi peahoones ja Kvartalis, on nimekirjas ligi 140 inimest ning igapäevaselt töötab kuni 20 inimest.

Selleks, et meeskonna iga töölõik toimiks, oli vaja iga detail peensusteni läbi mõelda. Nii tekkisid erinevate valdkondade tiimid ja nende juhid – ravimite eest vastutasid Gerli Mänd ja Tatjana Oolo, vaktsineerimise eest Annika Reiljan, jälgimise eest Reelika Laht, registreerimise eest ja töögraafikute eest Triin Arujõe ja Mari Sööt, varustamise eest Maris Mikksaar ning dokumenteerimine oli Tuuli Laeneste vastutus.  

 

Mis on olnud suurim õnnestumine või see, mis enim heameelt valmistanud?

Esmalt pean suurimaks õnnestumiseks seda, et patsiendid olid meie teenusega rahul, nende positiivne tagasiside kindlasti innustas meid. Kui Tartu linnas peetakse võib-olla tervishoiuteenuste kättesaadavust rohkem iseenesest mõistevaks kui maakondades, siis eredalt jääb meelde, kuidas meid vaktsineerimisbussidega maakondades vastu võeti – inimeste tänu selle eest, et spetsiaalselt nende juurde sõitsime, oli suur. Teiseks õnnestumiseks pean meeskonnatööd ja koostööd. Vaktsineerimismeeskond soovis ühiselt sellesse projekti panustada, mis tekitas südantsoojendava ühtekuuluvustunde. Kolmandaks, eelnevat arvesse võttes pean õnnestumiseks teadmise ja kogemuse saamist. Miski pole võimatu – kui on olemas soov ja meile antakse võimalus, sealhulgas väljaspool kliinikumi, siis saame hakkama.

 

Kas täna uuesti alustades tuleks midagi teisiti teha?

Kui tänaste teadmistega tuleks kogu vaktsineerimist uuesti alguspunktist koordineerida, siis ma ei teeks midagi teisiti. Suuri väljakutseid oli mitmeid – kasvõi iseenesest otsus rajada eraldi vaktsineerimiskeskus, aga näiteks ka hetk kui keskuses juulikuus avasime ette registreerimiseta vaktsineerimise. Väljakutse oli logistikat veel paremini korraldada ning järjekordi vältida.

Meie kõige suurem eesmärk oli, et patsiendid oleksid rahul ning see õnnestus. Olen väga tänulik, et meie vaktsineerimistegevus nii paljudele korda läks, olen tänulik meile saadetud tänusõnade eest, kolleegide toetuse eest ning aasta lõpus Tartu silmapaistva aasta teo tunnustuse eest. Aitäh!

 

Kliinikumi Leht

lk1 juhatusEelmise aasta lõpus möödunule tagasi vaadates tundus aasta olevat pöörane ja ettearvamatu. Täna, 2021. aasta detsembris tagasi vaadates, ei iseloomustaks ma aastat mitte kui pöörane, vaid kui ebatäiuslik torm. Kui 2020. aastal tundus, et COVID-19 pandeemia on selline torm, mis purustab kõik, siis nüüdseks on meile selge, et pandeemia ei ole kõikepurustav ning kiirelt mööduv. Samas ei ole võimalik seda ka praeguseks teadaolevate vahenditega lihtsalt lahendada.

 

Kolm lainet ja kolm plaanilise ravitöö taastamise pingutust. Ühelt poolt tundub, et oleme juba vilunud ning harjunud COVID-19 haigusega elama, teisalt oleme lõplikult tüdinud. Kahjuks ei tea me endiselt, kas elame uues reaalsuses või saab loota selle lõppemisele. Üks on kindel – teie, kliinikumi töötajad, olete olnud professionaalsed ja teinud pandeemia läbimise iga uue laine puhul võimalikuks. See ei ole olnud kerge ning on nõudnud endiselt rutiinsetest tegevustest välja astumist. Me kindlasti ei tea, millal pandeemia lõppeb, ent kogemus on näidanud, et ükskõik, mis tuleb, me saame üheskoos sellega hakkama.

 

Kliinikumi ravi rahastamise leping on täidetud nii hästi kui see ühel aastal kahe laine tingimustes võimalik oli. Aitäh teile. Kliinikum on lahendanud kriisi, ent jätkuvalt pidanud prioriteediks ka teiste, mitte pandeemiaga seotud patsientide ravimist kuni selleni, et on terve aasta vältel olnud ka vaktsineerimise eestvedaja elanikkonna seas.

 

Meie panust on märgatud – tervishoiusektori tegemised, rõõmud ja mured ei ole kunagi varem olnud sellise tähelepanu keskmes. Juba ainuüksi see annab positiivse ootuse ja lootuse tuleviku osas. Olgu selleks siis arutelud, kui palju inimesi vajab Eesti tervishoid, milline on parim tervishoiu rahastamise mudel või kuidas väärtustada õpetamist tervishoius.

 

Head töötajad! Soovin, et teil oleks pühade ajal kasvõi korraks võimalus aeg maha võtta. Veetke aega oma lähedastega, veetke aega looduses. Me ju kõik unistame endisest maailmast COVID-19 pandeemiata. Uus aasta aga algab uute väljakutsetega. Olles küll jällegi kogemuste võrra rikkamad, peame teadvustama, et maailm võib, aga ei pruugi, meid taaskord üllatada.

 

Selle teadmisega tuleb õppida elama ja seda teadmist tuleb aktsepteerida. Nii saavutame me vaimse tasakaalu.

 

Kaunist ja rahulikku pühadeaega!

 

Priit Perens

Juhatuse esimees

lk1 Katrin Õunap A.TennusTartu Ülikooli Kliinikumis alustab tööd harvikhaiguste kompetentsikeskus, kus keskendutakse haruldaste haiguste ehk harvikhaiguste diagnoosimisele, jälgimisele ja ravile. Keskuse meeskonna eesmärk on aidata harvikhaigusega patsiendil ja tema pereliikmeil leida parim tee tervisemuredega toimetulekuks.

 

Euroopa Liidu tasandil defineeritakse harvikhaigust kui haigust, mis esineb kuni 5 inimesel 10 000st. Harvikhaigusi iseloomustab väga väike esinemissagedus, ent haigusi on kirjeldatud tänaseks enam kui 7000. Et harvikhaiguste diagnoosimine on keerukas ja vajab erinevate erialaspetsialistide tähelepanu, on oluline koondada valdkonna kompetents ühtsesse multidistsiplinaarsesse keskusesse.

 

Harvikhaiguste keskuse eestvedaja, kliinilise geneetika keskuse vanemarst-õppejõu professor Katrin Õunapi sõnul on keskuse loomisel rakendatud kliinikumi uudset, erialadeülest horisontaalset võrgustikstruktuuri, kuhu on kaasatud esindajad pea kõikidest kliinikutest ja teenistustest. „Oluline on märkida, et töösse on kaasatud ka patsientide esindajad, kellega koostöös soovime koguda teavet, mis aitab paremini kaardistada patsientide ja nende perede vajadusi,“ selgitas prof Õunap.

 

Patsiendile kohaseima raviteekonna kindlustamiseks korraldavad harvikhaiguste keskuse spetsialistid regulaarseid meeskonna-arutelusid ning aitavad vajadusel leida õige raviüksuse nii harvikhaigusega lastele kui ka täiskasvanud patsientidele. „Selle tulemusel on harvikhaigusega patsiendil ja tema pereliikmeil oluliselt lihtsam leida parim tee tervisemuredega toimetulekuks ning seda ka praeguses ülikeerulises COVID-19 kriisis,“ sõnas Õunap.

 

Tartu Ülikooli Kliinikumi ravijuhi dr Andres Kotsari sõnul tehakse kliinikumis ja alustavas harvikhaiguste keskuses haruldaste haiguste diagnoosimisel ja ravis koostööd nii riiklikul kui rahvusvahelisel tasandil, sh Euroopa Euroopa Referents Võrgustikes (ERN – European Reference Network). „Kliinikum kui Eesti kliinilise geneetika eestvedaja, osaleb hetkel viies ERN võrgustikus täisliikmena ja 15 võrgustikus koostööpartnerina. Lisaks sellele, et keskuse loomine võimaldab veelgi efektiivsemat koostööd, aitab see kaasa ka teadustööle, et süvendada teadmisi harvikhaigustest ning tõhustada nende diagnoosimise võimalusi, hooldust ja ravi,“ lausus ravijuht.

 

Lisaks võrgustikstruktuuri põhimõttel keskuse töösse kaasatud kliinikutele ja teenistustele töötab keskuses sotsiaaltöö koordinaator, kliiniline psühholoog ja õde, peatselt kaasatakse ka kliiniline koordinaator. Keskuse oluline koostööpartner, kes on andnud tõhusa panuse nii keskuse käivitamisele kui igapäevasesse töösse, on Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefond. Lastefond on hetkel ka harvikhaiguste kompetentsikeskuse tegevuse üks rahastaja.

 

Lastefondi juhatuse liikme Siiri Ottender-Paasma sõnul oli keskuse käivitamine täna möödapääsmatu: ”Suurepärane, et kliinikum selle ära tegi! Oleme Lastefondis olnud aastaid tunnistajaks, kui keeruline oli harvikhaiguse diagnoosi saanud peredel leida abi ja ravivõimalusi, saada infot ning murda läbi sotsiaalsüsteemiga kaasnevast bürokraatiast. Harvikhaiguste kompetentsikeskuses on nüüd kõik ühes kohas ning lisaks keskuse toetamisele on Lastefond valmis peredele appi tulema, kui laps vajab haigusest tingituna ravi, ravimit, teraapiat või abivahendit, mida riiklikest vahenditest ei rahastata, samuti siis, kui lapsel tuleb ravile minna mõnda välisriiki. Kui ravivõimalus on olemas, siis ei tohi see jääda kättesaamatuks,” lisas Siiri Ottender-Paasma.

 

Haruldased haigused ehk harvikhaigused

Euroopa Liidu tasandil defineeritakse harvikhaigust kui haigust, mis esineb kuni 5 inimesel 10 000st. Harvikhaigusi iseloomustab väga väike esinemissagedus. Teisalt on aga erinevaid harvikhaigusi koos vaadatuna äärmiselt palju, hinnanguliselt enam kui 6000–8000 ja seetõttu on harvikhaigust põdevate inimeste arv suur. Uusi harvikhaigusi kirjeldatakse igal aastal vähemalt  250-300, seega nimekiri pikeneb pidevalt. Enamik harvikhaigusi on geneetilise päritoluga (>80%), kuid esineb ka näiteks kasvajaliste haiguste haruldasi vorme ja autoimmuunse geneesiga harvikhaigusi. Täpsem info keskuse https://www.kliinikum.ee/harvikhaigused/

 

Kliinikumi Leht

lk1 Mari LukkaTartu Ülikooli Kliinikum andis 8. oktoobril üle teadustöö preemia. Preemia määratakse ühele Tartu Ülikooli arstiteaduskonna aastapäeva ürituste raames toimuval õppejõudude ja teadurite teaduskonverentsil esitatavale kliinilise suunitlusega teadustöö autorile või autorite kollektiivile. Preemia pälvis lastekliiniku kolleegide uurimistöö „Hilise postprandiaalse hüperglükeemia kontrollimine kahelainelise insuliinibooluse abil esimest tüüpi diabeediga lastel“, mille autorid on Mari Lukka, Vallo Tillmann ja Aleksandr Peet.

 

Kaasaegsed insuliinipumbad võimaldavad kasutada standard- ja kahelainelist insuliiniboolust. Paraku on tõenduspõhiseid soovitusi pumpade insuliini doseerimise võimaluste rakendamise kohta veel vähe. Varasemad uuringud on viidanud, et kahelaineline manustamine võiks olla efektiivsem kõrge rasva- ja süsivesikusisaldusega toitude järgse hüperglükeemia ohjamisel.

 

Uurimitöös testiti kahelainelise insuliinibooluse manustamist õhtusöögi eel esimest tüüpi diabeediga lastel. Võrdlusgrupis manustati insuliini standardboolusena. Hinnati optimaalses glükeemilises vahemikus (time in range, TIR) viibimise kestust.

 

Tegemist oli 28 päevase prospektiivse avatud ühe keskuse ristuva disainiga uuringuga. Uuringus osales 32 patsienti, kes kõik kasutasid Medtronic 640 insuliinipumpa ja pidevat veresuhkru monitooringu süsteemi. Patsiendid jagati juhusliku valiku alusel kahte rühma. Pooltele uuritavatele manustati õhtusöögi eel insuliini doos kahelainelise, ülejäänutele standardlainelise boolusena. Ravi algas õhtuti kell 18.00, doos valiti vastavalt toidu süsivesikute sisaldusele. Kahe nädala möödudes läksid patsiendid üle teisele uuritavale booluse manustamise viisile.

 

Uurimistöö tulemusel selgus, et keskmine aeg optimaalses glükeemilises vahemikus oli kahe grupi vahel sarnane (60,9% vs. 58,8%; p = 0,297). Erisust ei olnud ka ajas allpool (1,6% vs. 1,7%; p = 0,722) või ülalpool optimaalset vahemikku (37,5 vs. 39%; p = 0,444). Mõlema manustamisskeemi kasutamisel paranes patsientide glükeemilises vahemikus olemise aeg, 14–23% ja 13–14%. Veresuhkru kontrollimiseks vajalike insuliini korrektsioonibooluste arv, mida tehti kella 18.00-st  06.00-ni, oli  kahelainelise booluse kasutamisel oluliselt väiksem kui standardbooluse korral (1,2±0,8 vs. 1,7±0,8; p<0,01).

 

Töö põhjal saab järeldada, et kahelainelise insuliinibooluse manustamine 1. tüüpi diabeeti põdevatele lastele enne õhtusööki, kui insuliini doos arvutatakse ainult toidu süsivesikute sisalduse alusel, ei paranda optimaalses glükeemilises vahemikus viibimise kestust võrreldes standardbooluse kasutamisega. Mõnedel uuritavatel paranes märkimisväärselt glükeemiline kontroll, seega on mõlema režiimi kasutamisel võimalik saavutada individuaalne kasu. Kahelainelise insuliinibooluse oluliseks eeliseks on vähenenud vajadus öiste insuliini korrektsioonibooluste järele.

 

Professor Joel Starkopfi kommentaar: Mari Lukka ja kaasautorite poolt ette kantud teadustöö paistis silma ennekõike seetõttu, et tegu on prospektiivse sekkuva kliinilise uuringuga, mis on käivitatud ülikooli teadlaste poolt. Kliinikum näeb ennast just sellelaadsete uuringute polügoonina, testimiskeskkonnana meie oma teadlaste poolt väljatöötatud diagnostika- või ravimeetodite efektiivsuse selgitamiseks. On eriti kiiduväärt, kui lisaks ravitöö alastele arendustele saame teadustöö tulemusena juurde ka uue doktorikraadiga kolleegi.

 

Kliinikumi Leht 

lk2 valdkonnajuhid15. septembril alustasid Tartu Ülikooli Kliinikumis tööd kliiniliste valdkondade juhid, kelle ülesandeks on koordineerida valdkondadesse kuuluvate struktuuriüksuste kõrgetasemelise ravitöö korraldamist meditsiinilistel erialadel integreerituna õppe-, arendus- ja teadustööga koostöös ravijuhi, teadus- ja arendustegevuse juhi, valdkondade struktuuriüksuste juhtide, kliinikumi teiste struktuuriüksuste töötajatega ning kliinikumi partneritega.

 

„Mul on hea meel tervitada kliinikumi juhtkonna liikmetena professor Aare Märtsonit, professor Külli Kingot, dr Alar Irsi, dr Sven Jannot, dr Jaan Sütti ning professor Margus Punabit,“ lausus kliinikumi juhatuse esimees Priit Perens. Ta lisas, et valdkonnajuhtideks valitud senised kliinikute juhatajad alustavad samaaegselt valdkonna juhtimisega ka kliinikute tähtajaliste juhtimisülesannete täitmist kuni 30. septembrini 2022, et võimaldada piisav aeg kliinikute juhtimise tähtajaliste lisaülesannete täitmiseks konkursside läbiviimiseks.

 

1. kliinilist valdkonda, mille koosseisu kuuluvad kirurgiakliinik, androloogiakeskus, traumatoloogia ja ortopeedia kliinik ja naistekliinik, asub juhtima professor Aare Märtsion. 2. kliinilist valdkonda, mille koosseisus on sisekliinik, nahahaiguste kliinik, hematoloogia-onkoloogia kliinik, lastekliinik, asub juhtima professor Külli Kingo. 3. kliinilist valdkonda, mille koosseisus on südamekliinik, kopsukliinik, kõrvakliinik, stomatoloogia kliinik, asub juhtima dr Alar Irs. 4. kliinilist valdkond, mille koosseisus on närvikliinik, psühhiaatriakliinik, silmakliinik, spordimeditsiini ja taastusravi kliinik, asub juhtima dr Sven Janno. 5. kliinilist valdkonda, mille koosseisus on anestesioloogia ja intensiivravi kliinik, operatsiooniteenistus, juhib dr Jaan Sütt ning 6. kliinilist valdkonda, mille koosseisus on radioloogiakliinik, patoloogiateenistus, ühendlabor, verekeskus, apteek, asub juhtima professor Margus Punab.

 

Valdkonnajuhid kuuluvad kliinikumi juhatuse liikme–ravijuhi meeskonda ning nende ametiaeg on neli aastat, kuni 31. august 2025. Nii valdkonna juhtimise ülesannete täitmise ajal kui ka pärast seda on juhtidele tagatud ka tähtajatu tööleping arst-õppejõuna Tartu Ülikooli Kliinikumis.

 

Valdkondade moodustamine on osa Tartu Ülikooli Kliinikumi nõukogu heakskiidetud muudatustest kliinikumi struktuuris ja juhtimises. Seniste kliinikute ja teenistuste jaotumine kuude valdkonda võimaldab tagada struktuuriüksustele ühtlase juhtimisulatuse. Valdkondade töökorra ning juhtide ülesannete väljatöötamisel osalesid kliinikumi erinevaid üksusi ja töörolle esindavad kliinikumi töötajad.

 

Kliinikumi Leht

lk1 atraktiivne tooandjaTööandja brändingu agentuur Instar EBC viis aprilli- ja maikuus juba 12. korda läbi üle-eestilised kõrgkoolide, kutsekoolide ja kogenud töötajate tööootuste ja tööandja maine uuringud, millele vastas kokku 9 000 inimest. Kõige atraktiivseimaks tööandjaks tervishoiuvaldkonnas valiti tudengite poolt Tartu Ülikooli Kliinikum.

 

„Pälvida atraktiivseima tööandja tunnustus kõigi Eesti tervishoiuasutuste seas, on Tartu Ülikooli Kliinikumile suur au ning oleme selle eest väga tänulikud oma igapäevastele kaaslastele – üliõpilastele. Tunnustus kuulub kõikidele meie kolleegidele kliinikumis, meditsiiniteaduste valdkonnas ning  tervishoiu kõrgkoolis, kes ühiselt soovivad pakkuda meie patsientidele parimat võimalikku ravi ning tulevastele tervishoiutöötajatele kõige uuemaid teadmisi meditsiinis,“ sõnas Tartu Ülikooli Kliinikumi ravijuht dr Andres Kotsar.

 

Eesti Arstiteadusüliõpilaste Seltsi president Margus Lomp: Tartu Ülikooli Kliinikumi erilisus tuleb suuresti välja juba tema nime esimese kahe sõnaga. See on koht, kus toimuvad õppimine ja töö samal ajal, koos, harmoonias. See ei ole ainult arstitudeng, kes Kliinikumis õpikuid lehitsedes ja praktilist kogemust omandades, midagi uut õpib. Seda teeb iga töötaja, olles osa töökollektiivist, kes hindab teadust ja selle vajalikkust parima ravikvaliteedi tagamisel. Kliinikum on koht, kus arstitudeng saab turvaliselt õppida ja areneda, sest ta teab, et teda toetab turvaline keskkond, abivalmis personal ning tipptasemel juhendajad ja tehnoloogia. Soovime teile palju edu ja jõudu ning rõõmustame koos teiega märkimisväärse tunnustuse üle.

Teie tulevased kolleegid

 

Atraktiivse tööandja kvaliteedimärgiga tunnustati tööandjaid 6. septembril Rakett69 Teadusstuudios toimuval Instari ja Eesti Kaubandus-Tööstuskoja poolt korraldataval Atraktiivsete Tööandjate Päeval.

lk1 KvartalTartu Ülikooli Kliinikum avab 2. septembril Kvartali keskuses pidulikult uue rinnakabineti, silmakabineti ja hambaröntgeni kabineti, mis on varustatud uusima meditsiiniaparatuuriga. Kesklinna laienemise eesmärk on liikuda patsientidele lähemale ning suurendada teenuste kättesaadavust.

 

Kliinikumi rinnakabinet Kvartali keskuses võimaldab naistel käia nii mammograafias kui ka ultraheliuuringutel otse kesklinnas haiglasse pöördumata. „Rinnakabinetis võtavad vastu ja viivad uuringuid läbi Tartu Ülikooli Kliinikumi radioloogiakliiniku kogemustega arst-õppejõud ja radioloogiatehnikud ning rinnaprobleemidega naisi nõustavad ämmaemandad. Loodame naiste aktiivsusele enda tervise eest hoolitsemisel, sest Tartu linnas on rinnavähi sõeluuringul käijate hulk võrreldes viimaste aastatega vähenenud. Nii meie radioloogid kui ka onkoloogid ja günekoloogid panevad naistele südamele, et nad oleksid aktiivsed haiguste ennetamisel. Rinnavähki on võimalik mammograafiauuringul avastada varases staadiumis, veel enne, kui haigus on tekitanud kaebusi või levima hakanud,“ selgitab kliinikumi radioloogiakliiniku juhataja dr Pilvi Ilves. Ta rõhutab, et rinnavähi sõeluuringul tuleb käia ka ilma kaebusteta või sümptomiteta, sest varases staadiumis rinnavähk endast märku ei anna. Sealjuures on varases staadiumis avastatud rinnavähi puhul võimalik täielik tervenemine.

 

Rinnanäärme radioloogilisele uuringule ehk mammograafiale lisaks pakutakse rinnakabinetis ülikoolihaigla kõrge pädevusega radioloogide poolt ka rindade ja teiste pehmete kudede, aga ka kõhu- ja vaagnapiirkonna, veresoonte ja kilpnäärme ultraheliuuringuid. Lisaks on Kvartali rinnakabinetti oodatud muude rinnakaebustega patsiendid, kes saavad oma muredega pöörduda nõustamiseks ämmaemanda vastuvõtule, kust nad omakorda vajadusel suunatakse edasi uuringutele.

 

Kvartalis avab vastuvõtud ka silmakabinet, kus töötavad samuti Tartu Ülikooli Kliinikumi silmakliiniku arst-õppejõud, arst-residendid ning õed. „Silmakaebuste puhul on võimalik pöörduda silmaarsti, aga ka silmaõe vastuvõtule. Kvartali keskuses tegeletakse nii erinevate silmahaiguste diagnoosimisega kui ka esmaste silmauuringutega. Viimasel ajal sagenenud kuiva silma sündroomi kaebuste korral on võimalik samuti pöörduda silmakabinetti, kuiva silma sündroomiga patsiente nõustab spetsiaalse väljaõppega õde,“ tutvustas kliinikumi silmakliiniku ülemõde Terell Pihlak.

 

Silmakabinetis alustatakse sügisel ka laste müoopia ehk lühinägevuse uuringuid, mis on aluseks üle-eestilisele teadustööle „Refraktsioonihäirete levimus ja müoopia riskitegurid Eesti kooliõpilastel“. „Teadusuuringusse kaasatakse üldhariduskoolide 1., 5. ja 9. klassi õpilasi ning uuringu eesmärgiks on teha kindlaks refraktsioonihäirete ehk prillide kandmise vajadus erinevas vanuses Eesti koolilaste seas,“ selgitas silmakliiniku ülemõde.

 

Kolmas kabinet, mis rinnakabineti ja silmakabineti kõrval uksed avab, on hambaröntgeni kabinet. „Hambaröntgen võimaldab meil pakkuda kesklinnas ka ortopantomograafiat ehk hammaste panoraamuuringut ning 3D- röntgenuuringut ala- või ülalõualuust ja keskkõrvast,“ sõnas dr Ilves.

 

Kliinikumi rinnakabinet, silmakabinet ja hambaröntgeni kabinet asuvad Kvartali keskuse I korrusel, Apollo poe kõrval. Kabinettidesse on võimalik pöörduda kõigil sõltumata elukohast ning nii saatekirjaga kui ka ilma, ühtlasi tasulise teenuse soovi korral.

 

Sõeluuringule ja ultraheliuuringule registreerimiseks tuleb helistada telefonil 731 8377. Ämmaemanda ja silmaarsti vastuvõtule registreerumiseks tuleb aeg broneerida etteregistreerimiskeskuse telefonil 731 9100 või patsiendiportaali ePatsient kaudu.  Hambaröntgen etteregistreerimist ei vaja.

 

Kliinikumi Leht

 

Dr Mikk Pauklin: „Refraktsioonihäirete levimus ja müoopia riskitegurid Eesti kooliõpilastel“ uuringu eesmärgiks on teha kindlaks refraktsioonihäirete e prillide kandmise vajadus erinevas vanuses Eesti koolilaste seas. Nimelt on märgatud üle maailma viimastel aastakümnetel lühinägevusega laste hulga olulist kasvu. Mõnedes Aasia piirkondades vajab juba rohkem kui 90% ülikoolilõpetajaid miinusprille. Sellise muutuse põhjuseks peetakse oluliselt suurenenud laste lähitöö hulka, eelkõige suure õppimiskoormuse ja pideva nutiseadmete kasutamise tõttu ning vähest õues viibimist. Eesti lapsed on tuntud väga heade PISA testi tulemuste poolest, olles tabelis esimeste seas just koos nende Aasia riikidega, kus on täheldatud kõige suuremat lühinägevus leviku kasvu. Lisaks on ka Eesti laste seas nutiseadmete kasutamine väga levinud ning tõenäoliselt ka õues viibimine vähenenud.

lk1 Sudamekeskuse illustratsioonTartu Ülikooli Kliinikumi loodi kaasasündinud südamerikete kompetentsikeskus. Keskuse eesmärk on pakkuda patsientidele Eestis ainulaadset multidistsiplinaarset kirurgilist ja invasiivset ravi ning diagnostikat erialaspetsialistide poolt, kasutades selleks senist ligi 60-aastast kogemust.

 

Kaasasündinud südamerikkeid on Tartus kliinikumi kardiokirurgia osakonna baasil ravitud juba pea 60 aastat. Selle aja jooksul on opereeritud kokku hinnanguliselt üle 3000 patsiendi, kellest valdav osa on olnud (väike)lapseeas. „Kaasasündinud südamerikked on südame ja suurte veresoonte väärarendid, mis esinevad juba lapse sünnil. Eestis sünnib aastas kuni 120 kaasasündinud südamerikkega last, kellest ligi pooled vajavad südamerikke tõttu operatsiooni“ tutvustas kliinikumi südamekliiniku südamekirurg ning kaasasündinud südamerikete kompetentsikeskuse koordinaator dr Raili Ermel. Ta rõhutab, et kaasasündinud südamerikete käsitlus ei tähenda pelgalt kirurgilist ravi, vaid see algab juba sünnieelselt ning kestab patsiendi elu lõpuni – tegu on kroonilise eluaegse seisundiga, mille ravis osalevad mitme eriala spetsialistid. „Kuna südamerikked tekivad väga varajases perioodis loote arengus, on võimalik neid vigu leida juba sünnieelse ultraheliuuringu käigus. Kui sünnieelset loote ehhokardiograafiat tehakse Eestis mitmetes haiglates, on Tartu Ülikooli Kliinikum unikaalne seetõttu, et siin osaleb südamerikke kahtluse korral teostataval loote ehhokardiograafial ka suurte kogemustega lastekardioloog, kes mõtestab lahti südamerikke olemuse, vereringehäire ning konsulteerib vanemaid edasise ravi osas. See on ka põhjus, miks kliinikumi on oodatud ja jõuavad loote südamerikke kahtlusega rasedad üle Eesti,“ selgitas dr Ermel.

 

Selles, et südamerikkeid on võimalik avastada nii vastsündinul kui ka lootel, on omanud suurt rolli meditsiinidiagnostika ja -tehnika areng. „Tartu Ülikooli Kliinikumis tehakse vastsündinutele ja sügavalt enneaegsetele lastele vajadusel kõiki nii mitteinvasiivseid kui invasiivseid südameuuringuid, selleks on olemas vajalik aparatuur, kompetents ning kogemus,“ rääkis Tartu Ülikooli Kliinikumi ravijuht dr Andres Kotsar. Ta toonitab, et erialadeülene koostöö ning kardiokirurgia osakonna unikaalne ehitus, kus kõrvuti töötavad nii kirurgid, kardioloogid kui anestesioloogid, tagab haigusjuhtude koos läbi arutamise ja sellega parima võimaliku ravitulemuse. „Arvestades, et kaasasündinud südamerikkeid korrigeeritakse just kliinikumis, on tekkinud märkimisväärne kollektiivne kogemus” ütles dr Kotsar.

 

Et südamerikkega laps vajab sünnijärgselt täpsustavat diagnostikat ning regulaarset jälgimist erialaspetsialistide poolt, võib osutuda vajalikuks sünnitamine just kliinikumis. „On teatud südamerikked, mis vajavad juba esimestel elutundidel, -päevadel invasiivset sekkumist, et tagada toimiv vereringe. See võimekus on tagatud väga kogenud kardiokirurg/invasiivkardioloog dr Toomas Hermlini ja tema meeskonna poolt,“ selgitas ravijuht.

 

„On oluline rõhutada, et ka korrigeeritud südamerikkega patsiendid vajavad jälgimist kogu oma eluaja jooksul spetsialiseerunud arstide poolt nii Tartus kui Tallinnas, kuna mõned südameriketega patsiendid vajavad kirurgilist sekkumist ka hilisemas eas. Iga patsient ja juhtum on erinev, kuid ülemaailmne praktika näitab, et kahetsusväärselt kaovad patsiendid regulaarse jälgimise alt just n-ö üleminekuperioodis – liikudes lastearsti juurest täiskasvanutega tegeleva kardioloogi juurde,“ toob dr Ermel välja.

 

Olgugi, et Eestis korrigeeritakse kaasasündinud südamerikkeid vaid Tartus, on kliinikumi arstidel tihe koostöö lisaks Eesti kolleegidele ka kolleegidega Soomes, Helsingis. „Kõige keerulisemad ravijuhud arutame läbi Helsingi Ülikoolihaigla ja Helsingi Uue Lastehaigla kolleegidega. Teatud  üksikud rikked on sellised, mida me Eestis hetkel ei opereeri, logistilistel või tehnilistel põhjustel, ent ka nendel puhkudel on vajalik, et patsiendid pöörduksid esmalt kliinikumi kaasasündinud südemerikete kompetentsikeskusesse, et edasist ravi võimalikult efektiivselt ja optimaalselt planeerida,“ kirjeldas südamekirurg dr Ermel.

 

Kaasasündinud südamerikete kompetentsikeskus on Tartu Ülikooli Kliinikumi erialadeülene keskus, mille tegevusega saab tutvuda kodulehel kliinikum.ee/sudameriketekeskus/. 

 

Kliinikumi Leht

lk1 Toomas Vali A.TennusDr Toomas Väli töötab vanemarst-õppejõuna Tartu Ülikooli Kliinikumi kirurgiakliinikus abdominaalkirurgia osakonnas, olles olnud pikaajaline maksasiirdamise eestvedaja Eestis.

 

Dr Väli lõpetas Tartu Ülikooli arstiteaduskonna ravi eriala 1973. aastal. 1987. aastal kaitses ta meditsiinikandidaadi kraadi ning 1990. aastal omandas dotsendikutse.

 

Dr Toomas Väli  on Tartu Ülikooli Kliinikumis (sh Maarjamõisa haiglas) töötanud 45 aastat ja Tartu Ülikoolis 47 aastat. Pärast ülikooli, 1974. aastal asus dr Väli tööle Tartu Ülikooli üldkirurgia kateedris kliinilise ordinaatorina, aastatel 1976–1983 töötas ta Maarjamõisa Haigla kirurgiakliiniku ordinaatorina, 1983–1988 Tartu Ülikooli üldkirurgia kateedris assistendina, 1989–2009 a sealsamas (alates 1994 kirurgiakliiniku koosseisus) dotsendina. Aastatel 1989–2008 töötas dr Väli Tartu Maarjamõisa Haigla (1999. aastast Tartu Ülikooli Kliinikumi) kirurgiakliiniku abdominaalkirurgia osakonnas, olles 1994–2009 osakonnajuhataja. Alates 2009. aastast kuni tänaseni on ta Tartu Ülikooli Kliinikumis vanemarst-õppejõud ja Tartu Ülikoolis vanemassistent/lektor. Emeriitdotsendi nimetus omistati talle 2014. aastal.

 

Dr Väli on avaldanud 128 teaduspublikatsiooni. Tema teaduslik tegevus on seotud peamiselt kõhuõõne kirurgiliste haiguste uurimisega: peptilise haavandi ja selle tüsistuste kirurgia, kõhutraumad, äge apenditsiit, kõhueesseina songad ja lõppstaadiumis maksa puudulikkus. Toomas Väli on olnud  aastatel 1990–1998 Tartu Ülikooli eksperimentaalse maksasiirdamise programmi ja aastatel 1999–2020 Tartu Ülikooli Kliinikumi kliinilise maksasiirdamise programmi juht. Maksasiirdamise juurutamine ja arendamine Eestis on tema olulisim tegevus viimased 30 aastat. 2010. aastal tunnustati teda selle panuse eest ka Eesti Vabariigi Punase risti II klassi teenetemärgiga.

 

Dr Väli oli 2002–2005 Tartu Kirurgide Seltsi esimees, 2006. aastast on ta Rahvusvahelise Maksatransplantatsiooni Ühingu liige, 2008. aastast Euroopa organtransplantatsiooni Ühingu liige ning Eesti organite ja Kudede Siirdamise Ühingu juhatuse liige. Toomas Väli on pälvinud Eesti Vabariigi teaduspreemia hüpolaktaasia uurimuse eest 1994. aastal, 2013. aastal tunnustas Tartu linn teda Tartu Tähe kavaleri nimetusega ning Tartu Ülikool 2018. aastal Taru Ülikooli Medaliga ja 2020. aastal teenetemärgiga ,,100 semestrit Tartu Ülikoolis".

 

Dr Toomas Väli: Mulle tuli kliinikumi preemia omistamine ajal, kus me kõik veel kanname maske ja tunnustust vajavad eeskätt just eesliinitöötajad, kes on alles vaktsineerimisega pandeemiast jagu saamas, suure üllatusena. Samas on mul Eestis maksasiirdamise juurutamise ja arendamise eest saadud Tartu Ülikooli Kliinikumi elutöö preemia üle hea meel. Kui veel üheksakümnendatel aastatel ei olnud Eestis võimalik ravida maksapuudulikkust lõppstaadiumis põdevaid täiskasvanuid ja paljusid kaasasündinud maksahaigustega lapsi ning nad surid, sai minu unistuseks nende aitamine maksasiirdamise juurutamisega Eestis. Unistuse aitasid muuta tegelikkuseks Tartu Ülikool eksperimentaalse maksasiirdamise programm (1990–1998) ja Tartu Ülikooli Kliinikum kliinilise maksasiirdamise programm (1999–2020) igakülgse toetusega. Meie töögrupp on kümneaastase eksperimentaalse ja organisatsioonilise ettevalmistamisega maksasiirdamiseks, kahekümneaastase siirdamise kliinilise juurutamise ja arendamisega kasvanud ligi 30-liikmeliseks, saanud väärtusliku kogemuse, tõsise koolituse ja suudab tegevust jätkates nii maksapuudulikkust lõppstaadiumis põdevaid täiskasvanuid kui ka kaasasündinud maksapuudulikkusega lapsi tulemuslikult ravida. Olen selle eest väga tänulik kõigile, kellega olen nende aastate jooksul koos töötanud.

lk1 aastaaruanneTartu Ülikooli Kliinikum tuli 2020. aasta väljakutsetega hästi toime ning täitis võtmerolli Eesti tervishoius, tagades samaaegselt COVID-19 patsientide raviga muu ravitöö jätkusuutlikkuse.

 

„2020. aasta märksõna – COVID-19 pandeemia – mõjutas nii Tartu Ülikooli Kliinikumis kui ka ühiskonnas igaüht. Sellest hoolimata tagas kliinikum ravi-, õppe- ja teadustöö toimimise ka pandeemia tingimustes ning täitis pea täies mahus Eesti Haigekassa ravi rahastamise lepingu ning,“ ütles juhatuse esimees Priit Perens. Ta lisas, et COVID-19 pandeemia sundis mitmeid kliinikumi üksusi plaanilist tööd küll ümber korraldama, ent teisalt lõi võimaluse ka uute vastuvõtuliikide tekkeks.

 

Kliinikumi ravitöö toimus 962 voodikohal, millest 2020. aasta kevadperioodil oli avatud 40 ja detsembri algusest püsivalt 111 voodikohta COVID-19 patsientidele. „Haigla toimivuse tagamiseks tuli kasutusele võtta erinevaid meetmeid SARS-CoV-2 viiruse levimise tõkestamiseks ja tagada haiglaravil viibivate patsientide ning töötajate kaitse. Kliinikumil õnnestus kaitsta nii töötajaid kui ka patsiente haiglasisestest puhangutest,“ toob välja Tartu Ülikooli Kliinikumi kriisijuhtimismeeskonna juht professor Joel Starkopf. 2020. aasta viimase päeva seisuga oli kliinikumis olnud ravil ja haiglast lahkunud 213 COVID-19 diagnoosiga patsienti ning haiglaravil jätkas 61 patsienti. „Aasta lõpus moodustasid COVID-19 patsiendid 16% kõikidest aktiivravil viibivatest haigetest ning nende patsientide kõrge protsent mõjutas oluliselt plaanilist ravitööd ja igapäevast haigla töökorraldust. Kliinikumi haiglaravile tulnud COVID-19 patsientide seisund oli enamikel juhtudel raske või väga raske ning 18% nendest haigetest hospitaliseeriti anestesioloogia ja intensiivravi kliiniku intensiivravi osakonda. Haiglasuremus oli COVID-19 patsientidel 10%, mis on oluliselt kõrgem kui haiglaravi keskmine suremus (2,1%). COVID-19 patsientide ravi kestis haiglas keskmiselt 14 päeva, mis on üle kahe korra pikem kui aktiivravi keskmine vastav näitaja,“ selgitas pandeemia väljakutseid professor Starkopf. Ta lisas, et raskema kuluga ja muude kaasuvate haiguste ägenemisega seoses viibisid osad COVID-19 patsiendid haiglaravil kuni kolm kuud.

 

Ravijuht dr Andres Kotsar peab oluliseks, et pärast 2020. aasta kevadist eriolukorda ning plaanilise ravitöö märkimisväärset piiramist, pingutasid kliinikumi tervishoiutöötajad ühiselt, et tagada ravi ka kõikidele teistele patsientidele. „2020. aastal tehti Tartu Ülikooli Kliinikumis arsti ning õe ja ämmaemanda vastuvõtte 582 345 korral. Õe ja ämmaemandate vastuvõttude arv tõusis enim androloogiakeskuses meeste tervise projekti raames, kõrvakliinikus, naistekliiniku perekeskuses ja psühhiaatriakliiniku laste ja noorukite vaimse tervise keskuses,“ rääkis dr Kotsar.

 

Statsionaaris raviti kokku 38 774 patsienti. „Patsientide arv vähenes võrreldes 2019. aastaga nendes kliinikutes ja erialadel, kus tavaline plaanilise ravitöö osakaal oli suurem ja osakonna voodikohti kasutati ning personali rakendati COVID-19 haigete raviks,“ sõnas ravijuht. Erakorralise meditsiini osakonda pöördus 2020. aastal päevas keskmiselt 108 patsienti. „EMO teenindas 2020. aastal kokku 39 544 patsienti, neist 31 980 (81%) vajas ambulatoorset arstiabi ja 7 564 (19%) hospitaliseeriti haiglaravile erakorralisel näidustusel,“ ütles dr Kotsar.

 

Kliinikum on toeks sünnitustel ka ümberkaudsetele maakondadele, ent sünnitajate arv on nii Eestis kui ka kliinikumis langevas trendis. „2020. aastal toimus kliinikumi naistekliinikus 2 476 sünnitust ning sündis 2 532 last. Kliinikumis toimunud sünnituste arv langes eelkõige Tartumaa ja Jõgevamaa sünnitajate osas, kuid samas kasvas Põlvamaa sünnitajate arvelt. Keisrilõikesünnitusi oli 22%, neist üle pooltel juhtudest vajati kirurgilist sekkumist erakorralisel näidustusel. Kliinikumi naistekliinikusse suunatakse ja tulevad sünnitama ka kõrgema sünnitusriskiga rasedad ümberkaudsetest maakondadest, mistõttu on siin keisrilõigete ja enneaegsete vastsündinute osakaal üle Eesti keskmise,“ selgitas dr Kotsar.

 

COVID-19 pandeemia ning tavapärase töö taustal toimus 2020. aastal kliinikumi ravitöös mitmeid sündmusi, mis olid Eestis esmakordsed. „2020. aasta veebruaris viidi meie hematoloogia-onkoloogia kliinikus läbi kogu keha kiiritusravi ägedat leukeemiat põdeval lapsel, mis on esmakordne sündmus terves Eestis. Kliinikumi silmakliiniku oftalmoloogia eriala arst-õppejõud Marko Pastak viis läbi aga Eestis esmakordse glaukoomi dreneeriva implantaadi operatsiooni imikueas patsiendile. Sügisel omakorda toimus Kliinikumi südamekliinikus esmakordse sündmusena Eestis südameoperatsioon metoodikaga, mille käigus reproteesiti patsiendi mitraalklapp kateetrikaudselt,“ loetles ravijuht dr Kotsar.


Ravijuht toob välja, et hoolimata sellest, et aasta oli keeruline, tehti 2020. aastal keskmisest rohkem ka organsiirdamisi. „Kliinikumis kui Eesti ainsas siirdamiskeskuses tehti 2020. aastal 60 siirdamist, sh 42 neerusiirdamist, 12 maksasiirdamist, 5 neeru ning kõhunäärme samaaegset siirdamist ning 1 pankreasesiirdamine,“ ütles dr Kotsar.

 

Väljakutseterohke aeg sundis mitmeid kliinikuid plaanilist tööd ümber korraldama ja looma tingimusi kaugvastuvõttudeks, mis moodustasid märkimisväärse mahu vastuvõttudest. Kaugvastuvõtud ja e-konsultatsioonid võimaldasid pandeemia ajal ravitööga jätkamist ning uue vastuvõtuliigina viidi läbi kaugvastuvõtte ja kaugteraapiaid (füsioteraapia, psühholoogi- ja logopeedi teenused).  Samuti kasvas 2020. aastal kliinikumi e-konsultatsioonide arv – koguni 51%, st et perearstide poolt telliti 11 097 e-konsultatsiooni.

 

2020. aasta muutused näitasid, kui oluline on olla dialoogis patsientidega. Kliinikum arvestas ja kuulas patsientide tagasisidet. Ühtlasi laienes kliinikumi ravitegevus patsientidele lähemale – Tartu Tervisekeskuses alustati nii laste ja noorukite vaimse tervise vastuvõttudega kui ka ämmaemanda vastuvõttudega.

 

Ülikoolihaiglana on kliinikumis teadus- ja õppetegevused sügavalt integreeritud ravitegevusse. 2020. aastal toimus kliinikumis vilgas teadustegevus. Töös oli 413 erinevat teadusuuringut, sealhulgas 130 ravimifirmade rahastusega kliinilist uuringut ning 283 akadeemilist uuringut. Uusi uuringuid käivitati 2020. aastal 151.

 

„2020. aasta oli väljakutsete- ja tulemusterohke, mille kliinikumi 4588 töötajat ületasid ühiselt. Kliinikumi arstid, õed ja hooldajad on olnud eesliinil, asudes tavapärastest osakondadest tööle COVID-19 osakondadesse, samal ajal tagades ka erakorralise abi kättesaadavuse ning ravi teistele patsientidele. Tänan kõiki Tartu Ülikooli Kliinikum töötajaid!“ sõnas juhatuse esimees Priit Perens.

 

Kliinikumi Leht  

lk1 juhatus1. aprillil alustavad tööd Tartu Ülikooli Kliinikumi uued juhatuse liikmed. Õenduse ja patsiendikogemuse juhina alustab tööd Ilona Pastarus ning teadus- ja arendustegevuse juhina professor Joel Starkopf. Juhatuse liikmete ametiaeg algab 1. aprillil 2021.

 

Tartu Ülikooli Kliinikumi nõukogu esimehe Maris Jesse sõnul hindas nõukogu Ilona Pastaruse ja professor Joel Starkopfi puhul enim nende visiooni kliinikumi eesmärkide saavutamisel. Mõlemal uuel juhatuse liikmel on pikaajaline juhtimiskogemus, sealhulgas õpetamise kogemus.

 

Õenduse ja patsiendikogemuse juhi ülesandeks on lisaks õendus- ja hooldustöö juhtimisele ja arendamisele suunata kliinikumi parima patsiendikogemuse loomisele. Ilona Pastarus on lõpetanud nii Tartu Meditsiinikooli kui ka Tartu Tervishoiu Kõrgkooli, lisaks 2020. aastal terviseteaduse magistriõppekava intensiivõenduse erialal Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis. Erialases töös on ta olnud seotud Tartu Ülikooli Kliinikumiga juba 1993. aastast, mil ta alustas tööd neuroreanimatsiooni osakonnas. Aastatel 2003–2008 töötas ta kliinikumi koolituskeskuse projektijuhina, aastast 2011 anestesioloogia ja intensiivravi kliiniku 2. intensiivravi osakonna vanemõena. 1. jaanuarist 2020 on Ilona Pastarus ametis sama kliiniku ülemõena. Ilona Pastarusel oli kandev roll 2020. aasta haiglatöö ümberkorraldamisel COVID-19 pandeemia tõttu.

 

Ilona Pastaruse sõnul ajendas teda kandideerima soov olla pigem ise muutustes osaline ja algataja, kui panna vastutus kellelegi teisele. „Tahaksin keskenduda sellele, mida tööalaselt kõige olulisemaks pean – inimesekesksele tervishoiule. See tähendab tegevusi, mis ei väärtusta pelgalt patsienti, vaid pakuvad abi ka patsiendi lähedastele ning toetavad neid, kes haiglas nende patsientide tervise ja heaolu eest igapäevaselt professionaalselt hoolt kannavad,“ ütles Ilona Pastarus.

 

Teadus- ja arendusjuhi kohustuseks on olla kliinikumi arengu eestvedajaks, ühtlasi õppe-, teadus- ja arendustegevuse koordineerijaks. Professor Joel Starkopf lõpetas Tartu Ülikooli arstiteaduskonna 1991. aastal, aasta hiljem anestesioloogia ja intensiivravi internatuuri. Doktoritöö väitekirja kaitses ta aastal 1997. Aastast 2001 on professor Starkopf anestesioloogia ja intensiivravi kliiniku juhataja Tartu Ülikooli Kliinikumis ning Tartu Ülikoolis. Aastatel 2009–2015 oli ta Tartu Ülikooli arstiteaduskonna dekaan, aastast 2016 meditsiiniteaduste valdkonna kliinilise instituudi juhataja. Professor Starkopf on ajakirja Eesti Arst teadustoimetaja, Eesti Teadusagentuuri teadustaristu hindamiskomisjoni liige ning Eesti Haigekassa ravikvaliteedi indikaatorite nõukoja esimees, lisaks mitmete teiste erialaseltside ja -komisjonide liige.

 

Professor Joel Starkopf ütleb, et teadus- ja arendustegevuse juhi vastutusalas on kaks valdkonda, mis teevad haiglast ülikoolihaigla – õppe- ja teadustöö. „Minu ülesanne on seista selle eest, et meie patsientidele oleks tagatud parim võimalik teaduspõhine ravi. Teadustöö peab olema alus kliiniliste ainete õpetamisele, aga kindlasti ka vahend ja meetod meie ravipraktikate arendamisele, ravitöö tulemuste analüüsile, ravikvaliteedi parandamisele,“ lausus professor Starkopf.

 

Uute juhatuse liikmete konkurss kuulutati välja jaanuarikuus. Neljaliikmelise juhatuse moodustavad lisaks juhatuse esimehele ehk tegevjuhile kolm juhatuse liiget – ravijuht, õenduse ja patsiendikogemuse juht ning teadus- ja arendustegevuse juht. Selle sammuga suurendatakse ülikoolihaigla uues juhtimisstruktuuris oluliselt põhitegevuse kompetentsi.

 

Kliinikumi Leht

lk1 A.Kotsar TennusCOVID-19 pandeemia on mõjutanud kogu Eesti tervishoidu, niisamuti Tartu Ülikooli Kliinikumi. Kliinikumi ravijuht vastas Kliinikumi Lehe küsimustele, mis on olnud peamised väljakutsed ravitöö korralduses.

 

Eelmise aasta sügisel teavitas kliinikum plaanilise ravitöö piiramisest osaliselt. Mida see täpsemalt tähendab ning miks piiramine vajalik oli?

Piiramine on peaasjalikult vajalik selleks, et tagada võimekus raskete haiglaravi vajavate COVID-19 patsientide raviks. L-korpuse 5. ja 7. korrusel on avatud 40 voodikohaline COVID-19 nakkushaiguste osakond, lisaks A-korpuse 6. korrusel 20 voodikohaline osakond. Ühtlasi hoiame valmisolekut veel 20-kohalise COVID-19 osakonna avamiseks A-korpuse 5. korrusel. Sellele lisaks on Riia 167 majas avatud 11-kohaline osakond COVID-19 patsientide taastus- ja järelraviks. Intensiivravi vajavate COVID-19 patsientide jaoks on hõivatud nii 1. kui ka 2. intensiivraviosakond (kokku 18 voodikohta ülirasketele intensiivravi ja kopsude kunstlikku ventilatsiooni vajavatele patsientidele). COVID-19 patsientide vastuvõtmiseks ja raviks on valmidus ka lastekliinikus N. Lunini majas. Väljatoodu on äärmiselt suur ressurss, mis on saavutatud teiste erialade töötajate ja palatite ümberprofileerimise tulemusel.

Kõige kallim ja hinnatum vara on meie töötajad. Tänu paljude õdede ja hooldajate ning arstide ja üliõpilaste vastutulelikkusele tulla tööle COVID-19 patsientidega tegelevatesse osakondadesse, on niisuguse arvu haigetega toimetulek võimalik.

Oma panuse annavad hetkel kõik. Ka need töötajad, kes otseselt ei ole seotud COVID-19 patsientidega, on ajutiselt oma tavapärastest osakondadest viidud asenduspindadele, mis kindlasti lisab väljakutseid ka igapäevasesse eriala töösse.

 

Kas piiramine puudutab ka ambulatoorseid vastuvõtte?

Meil on läinud hästi selles mõttes, et siiani ei ole vaja olnud ambulatoorseid vastuvõtte enamikel erialadel oluliselt piirata. Teatud määral oleme seda teinud pulmonoloogias, kuna just selle osakonna töötajad panustavad suurel määral COVID-19 patsientide ravitöösse.

 

Kes ja kuidas otsustab, milliste patsientide ravitööd on võimalik edasi lükata?

Seda, millised patsiendid vajavad erakorralist ravi ja millised plaanilist ehk kelle ravitulemus ei ole aegkriitiline, suudavad parimal viisil otsustada oma erialal spetsialistid, kelle arvamusele me suuresti usaldusega toetume. Suur roll on kahtlemata ka igal valvearstil.

Kirurgilist ravi vajavate patsientide selektsioonil toetume autoriteetse töörühma ettepanekutele. Töörühma kuuluvad dr Jaan Soplepmann, dr Arno Ruusalepp ja dr Ott Maasikas ja seda veab kirurgiakliiniku juhataja prof Urmas Lepner. Töörühm teeb igapäevaselt tööd tagamaks kirurgiliste haigete ravile pääsemine vastavalt haiguse aegkriitilisusele ja erapooletutele otsustele, mis lähtuvad igast üksikust patsiendist ja tema haigusest.

 

Haiglaravile tulles on patsiendid küsinud haiglakeskkonna ohutuse kohta, just pandeemiale osutades. Kas haiglaravil viibida on ohutu?

Soovitan kindlasti patsientidel tulla ravile kohe, kui neid kutsutakse.

Julgen väita, et haiglas on hetkel turvalisem kui mujal avalikus ruumis. Haiglate sissepääsudes hoolitseb vastuvõttev personal, et sisenejatel oleks korrektne puhas mask, tehtud käte desinfitseerimine, läbitud termokaamera. Päevakirurgilisele ravile tulijad on eelnevalt testitud COVID-19 infektsiooni suhtes, samuti testime kõiki statsionaarsele ravile tulijaid. Väga suur osa, üle 70%, meie töötajatest on ka COVID-19 vastu vaktsineeritud.

Haiglasse ravile tulek on patsiendile turvaline ja kindlasti tasub kõikidel kutsututel tulla. Ravijärjekordades lühenemistendentsi me ei tähelda ja ootus, et teise pandeemialaine lõpus saab kiirelt ravile ei ole mõistlik.

 

COVID-19 pandeemia kestmisest saab varsti aasta. Kas haigla pidev valmisolek COVID-19 patsientide raviks hakkab muutuma juba rutiiniks?

Teatud põhimõtted ja protsessid on tõesti hästi käivitunud. Isikukaitsevahendite korrektne kasutamine, patsientide testimine, kaugvastuvõtud, aga ka palju muud on kindlasti tulnud selleks, et jääda. Ka edaspidi peame nakkushaiguste osakonna võimekuse hoidma suuremana kui see oli enne pandeemia algust. COVID-19 on põhjustanud selgelt paradigma muutuse. Kui enne pandeemia algust oli meie nakkushaiguste osakond üheteistkümne voodikohaline, siis nüüdseks on see ajalugu. Lähiaastatel, isegi pandeemia ägeda faasi taandudes, vajame kordades rohkem nii nakkushaiguste voodikohti kui ka loomulikult spetsialiseerunud ja hästi väljaõppinud personali.

 

Mis tegelikult peitub igapäevase statistika taga? Kui paljud COVID-19 patsientidest pääsevad haiglast koju ning kui paljud peavad jätkama mõnes muus osakonnas või haiglas?

Pooled patsientidest jätkavad järelravi teistes haiglates. Nendel inimestel, kes vajavad COVID-19 tõttu haiglaravi, on haigus kahtlemata pika ja raske kuluga. Kliinikumis on avatud unikaalne COVID-19 taastusravi osakond, kuhu jaanuaris suunati näiteks 15% kliinikumis ravitud COVID-19 patsientidest.

 

Kogu maailmal, eriti tervishoiusektoril on olnud äärmiselt kurnav aasta. Mis te arvate, kas millalgi saab võimalikuks naasmine tavapärase elu juurde?

Päris kindlasti on olnud kurnav aasta ja on täiesti selge, et järgneb veel vähemalt teine sarnane. Samas pole kahtlust, et ühel päeval naaseme tavapärase elu juurde. Mida me aga tavapäraseks eluks peame sellel hetkel....

 

Kliinikumi Leht 

lk1 vaktsineerimine27. detsembril alustas Tartu Ülikooli Kliinikum koos teiste Eesti ja Euroopa haiglatega vaktsineerimist COVID-19 haiguse vastu. Jaanuarikuu lõpuks oli kliinikumis vaktsineeritud üle 3300 töötaja ning alanud oli ka revaktsineerimine teise doosiga. Seega oli vaktsineeritud haiglatöötajatest üle 70%, mis on Eesti haiglate suurim number.


Tartu Ülikooli Kliinikum on seadnud eesmärgiks võimaldada vaktsineerimine kõikidele kliinikumi töötajatele. Esmalt vaktsineeriti COVID-19 patsientidega vahetus kokkupuutes olevaid töötajaid, seejärel teiste osakondade tervishoiutöötajaid ning seejärel jõuab järg tugiteenistuste töötajateni.

 

Vaktsineerimise korraldamist veab kliinikumis eest infektsioonikontrolli teenistus. „COVID-19 vaktsiini toimel tekivad organismis SARS-CoV-2 vastased antikehad, mis omakorda tagavad immuunsuse antud viiruse suhtes. Immuunsuse tekkimiseks on vajalik teha kaks vaktsiinidoosi 21-28-päevase intervalliga. Lõplik efektiivsus saavutatakse kohe pärast teist vaktsiinidoosi,“ selgitas infektsioonikontrolli direktor dr Matti Maimets.

 

Dr Maimets tunneb heameelt, et enamus kliinikumi tervishoiutöötajatest on olnud väga huvitatud vaktsiini saabumisest ja esimese doosi tegemisest. Kuna tegemist on uue vaktsiiniga, on töötajad huvitatud ka tõenduspõhisest teabest vaktsineerimise teemal, et otsustada selle vajalikkuse üle. „Palju on küsitud kõrvatoimete kohta ning saame infektsioonikontrolli teenistuse poolt kinnitada, et seni on olnud kõikidel vaktsineeritutel enesetunne üldiselt hea. Mõnedel töötajatel on esinenud kõrvaltoimeid, mis on möödunud paari päeva jooksul,“ rääkis dr Maimets.

 

Kliinikumi ravijuht dr Andres Kotsar peab COVID-19 vaktsineerimist võtmeteguriks, et ühel hetkel saaks võimalikuks naasmine tavapärase elu juurde. Seniks aga paneb ta kõikidele südamele säilitada valvsus ning järgida riigis kehtivaid piiranguid. „Loodame, et kõik Eesti elanikud mõistavad vaktsineerimise olulisust võitluses COVID-19-ga ning et vaktsineerimine saab võimalikuks võimalikult suurel hulgal elanikel. Seniks on endiselt võtmetähtsusega iga indiviidi roll viiruse leviku takistamisel – hoida distantsi, hoolitseda kätehügieeni eest, kanda maski ning haigena püsida kodus,“ rõhutas dr Kotsar.

 

Kliinikumi Leht

 

lk1 Priit PerensLõppev 2020. aasta on olnud väga eriline. Kes meist oleks veel kümme kuud tagasi mõelnud või öelnud, et lennukit võib ainult unes näha? Et aastat iseloomustav COVID pandeemia ei jäänud ainult kohapealseks Hiina probleemiks, näitab elu globaliseerumise mõõdet.

 

Eesti ühiskond on olnud tubli ning tulnud hästi toime väljakutsetega, mida 2020. aasta pakkunud on. Ilma tervishoiuvaldkonna panuseta poleks see olnud võimalik. Haiged on saanud parimat võimalikku ravi, COVID-19 patsientide ravimiseks on loodud osakonnad, voodikohad ning pädevus personali näol. Tartu Ülikooli Kliinikumi töötajate pingutused eesliinil olid eeskujuks teistele.

 

Pärast kevadist eriolukorda, mil võidelda tuli COVIDiga, saabus suvel ja sügisel teistmoodi pingutamise etapp – kevadel eriolukorra tõttu piiratud ravitöö tuli tagasi teha. Kliinikumi töötajad on olnud tublid – lahendada COVID-19 kriisi ning samal ajal pingutada suvepuhkuste arvelt, et tagada ravi ka teistele patsientidele, on näide missioonitundest. Täna julgen öelda, et täidame aasta lõpuks ravi rahastamise lepingu peaaegu täies mahus. See on väga suur saavutus ning suure töö vili – suur aitäh teile!

 

2020. aasta olukord ja selle ületamine on jätkuvalt tervishoiuasutuste missiooniks, see puudutab meid kõiki ning meil tuleb võidelda ühiselt edasi. Ühiselt hakkame me kujundama ka tulevikuaastaid, kui ellu tuleb rakendada juhtimis- ja struktuurireform. Sõltumata keerukast aastast on paljud teist andnud oma sisendi kliinikumi tuleviku töökeskkonna kujundamisse. Sellele sisendile tuginedes töö alles algab. Juhtimispõhimõtete rakendamist ja organisatsioonikultuuri muutmist ei saa teha mina ega ka teie üksi – saame kujundada ühiselt organisatsiooni, mis on meile kõigile heaks töökohaks koos toetavate ja toredate kolleegidega.

 

Siiski ei ole COVID-19 pandeemia jõudnud kõike muuta. Tõsi, jõulud on sel aastal küll teistsugused ning koosolemine on saanud uue tähenduse, ent sedavõrd olulisemaks peab juhatus tunnustada ja väärtustada traditsiooniliste tänusõnadega kolleege.

 

Olenemata keerulistest oludest, on 2020. aasta jooksul 11 kliinikumi töötajat kaitsnud doktoriväitekirja. Aitäh, et olete selleks leidnud motivatsiooni, aega ja tahet. See on ülikoolihaigla tugevus, kui teie värskeimad teadmised rakenduvad ravitöös, aga ka õppe- ja teadustöös.

 

Vahel räägitakse, et kliinikumi kollektiiv ei ole ühtne. Ma ei saa oma lühikese kogemuse pealt sellega nõustuda – näiteks üleskutsele luua meeskondadega jõuluvideod, vastasid 25 osakonda. Need videod on näide meeskonnatööst, ühtsusest ning mul on hea meel, et sellel väljakutseterohkel aastal olete säilitanud hea huumorimeele. Ka uute COVID-19 osakondade avamised ja töötajate valmisolek töötada väljaspool enda struktuuriüksust, on näide ühtsest kollektiivist ja pühendumisest.

 

Lõpetuseks – 2020. aasta on olnud pingutuste aasta, tervishoiutöötajatel ka üle oma võimete pingutamise aasta. Pingutus nõuab tugevat tagalat ja ei oleks võimalik ilma toetavate kolleegide ja lähedasteta – märkame ja hoiame seda.

 

Tänan kõiki kliinikumi töötajaid selle erakordse aasta eest ja soovin teile ilusat pühadeaega!  

 

Priit Perens

Juhatuse esimees

lk1 CovidTartu Ülikooli Kliinikumi, Tallinna Lastehaigla, Lääne-Tallinna Keskhaigla ja Põhja-Eesti Regionaalhaigla koostöös valmis uus COVID-19 patsiendi ravijuhend, kuhu on koondatud uusim tõenduspõhine info nii raskemas seisundis intensiivravihaigete kui ka COVID-19 osakondades viibivate patsientide ravimiseks ühtsete põhimõtete alusel üle Eesti.

 

Kliinikumi anestesioloogia ja intensiivravikliiniku vanemarst-õppejõu Kadri Tamme sõnul töötasid mõlemad regionaalhaiglad seni eraldi juhendite järgi, mis kevadel olemas olnud teadkirjanduse põhjal loodi. „Uue juhendi eelis on komplekssus, koondades haiglaravi erinevad etapid – tavaosakondade ning intensiivravi käsitlused. Ka laste ja rasedate osa on nüüd kirjutatud lahti põhjalikumalt,“ tutvustas dr Tamme. Et uue ühise juhendi väljatöötamise ajendiks oli ajaga lisandunud teadusinformatsioon COVID-19 viirusevastase ja immuunmoduleeriva ravi kohta, toob dr Tamme näite praeguseks muutunud käsitlustest: „Kevadine juhend soovitas pigem glükokortikoide mitte kasutada, ent tänaseks on uuringutes tõestatud deksametasooni efektiivsus, mistõttu soovitab uus juhend kasutada deksametasooni lisahapnikku või juhitavat hingamist vajavatel patsientidel. Ent juhendis on pikemalt lahti kirjutatud ka infusioonravi ning hapnikravi ja kopsude kunstlik ventilatsioon,“ selgitas dr Kadri Tamme.

 

Kliinikumi sisekliiniku nakkushaiguste osakonna juhataja dr Anne Kallaste sõnul on nakkushaiguste osakonnas haigete käsitluses kevadega võrreldes muutunud haiguse spetsiifiline ravi. Lisaks selgitab ta, et COVID-19 puhul on tegemist viirushaigusega. „Bakteriaalseid koinfektsioone on seni avaldatud uuringute alusel hospitaliseeritud patsientidel alla 10% ja intensiivravi vajavatel haigetel 10–15%, siis sarnaselt kevadisele ajale, rõhutame ka nüüd vajadust mitte kasutada rutiinselt antibiootikume. Uues juhendis on selleks toodud ka antibakteriaalse ravi alustamise vajaduse hindamiseks kindlad suunised, millest lähtuda,“ rääkis dr Anne Kallaste.

 

”Võrreldes kevadise olukorraga oleme nüüd märksa paremini ette valmistunud, meil on rohkem tõenduspõhist infot ja  eksperimenteerimise faas on selja taha jäetud, Eesti haiglad lähtuvad COVID-19 patsientide ravimisel uusimast maailma praktikast, COVID-19 ravijuhendisse on koondatud kõik viimase aja teadmised ning arengud,” sõnas Regionaalhaigla intensiivravikeskuse juhataja dr Kristo Erikson. Eriksoni sõnul on väga oluline, et nelja Eesti haigla meedikud on ühiselt panustanud uue ravijuhendi valmimisse ning see on üle-eestiliselt haiglatele kättesaadav.

 

Kliinikumi Leht

lk1 teadustööRavijuht Andres Kotsar andis 16. oktoobril, arstiteaduskonna aastapäevade teaduskonverentsi raames üle Tartu Ülikooli Kliinikumi teadustöö preemia. Preemia pälvis uurimistöö „Atoopilist dermatiiti põdevate patsientide naha metaboloomilises analüüsis esineb häirunud nahabarjäärile ja oksüdatiivsele stressile iseloomulikke muutusi“, mille autorid on Liis Ilves, Aigar Ottas, Bret Kaldvee, Kristi Abram, Ursel Soomets, Mihkel Zilmer, Viljar Jaks, Külli Kingo.

 

Atoopiline dermatiit (AD) on krooniline põletikuline dermatoos, millel on oluline negatiivne mõju inimese füüsilisele, emotsionaalsele ja psühhosotsiaalsele heaolule. ADd põeb umbes 10–20% lastest ja 1–3% täiskasvanutest. Haiguse riskitegurite ja patofüsioloogiliste mehhanismide alla kuuluvad nahabarjääri häirumine, muutused immuunvastuses, geneetilised tegurid eesotsas filagriini geeni defektiga ja teatud keskkonnategurid. Iseloomulik nahalööve on sageli esimene niinimetatud atoopilise marsi väljendus, millele järgnevad hiljem astma ja allergilise rinokonjunktiviidi teke. Samuti on ADd põdevatel patsientidel sagedamini ja raskemalt kulgevaid Staphylococcus aureus’e ja Herpes simplex’i viiruse põhjustatud nahainfektsioone.

 

Uuringu peamine eesmärk oli analüüsida ADd põdevate patsientide haiguskolde naha metaboloomilist profiili ja võrrelda seda ADd põdevate patsientide näiliselt terve naha ja ilma nahahaigusteta kontrollrühma naha metaboloomilise profiiliga, et leida ADga seotud biomarkereid. Varasemalt AD naha metaboloomilist profiili täiskasvanutel teadaolevalt kirjeldatud ei ole.

 

Uuringusse värvati 15 AD-patsienti (11 naist ja 4 meest vanuses 20–50 aastat) ja 17 nahahaigusteta kontrolli (7 naist ja 10 meest vanuses 23–75 aastat). ADga patsientidelt võeti üks nahabioptaat haiguskoldest (AD-L) ja teine näiliselt tervest nahast (AD-NL), kontrollidelt päikesele mitteeksponeeritud nahast (C). Teostati mass-spektromeetriline analüüs, kasutades AbsoluteIDQ p180 kit’i.

 

Uuringu tulemusel leiti 16 metaboliiti ja metaboliitide suhet, mis olid statistiliselt oluliselt erinevad kolme fenotüübilise grupi (AD-L, AD-NL ja C) omavahelises võrdluses, kasutades Kruskali-Wallise testi (p < 0,05). Metaboliidid kuulusid aminohapete, biogeensete amiinide, sfingomüeliinide või fosfatidüülkoliinide rühma. Statistiliselt olulisemate kontsentratsioonide erinevustega olid dimetüülarginiinid (p < 0,0001), fenüületüülamiin (p < 0,0001), spermiini suhe spermidiini (p < 0,0001), sfingomüeliin C26:1 (p = 0,0007), sfingomüeliin C26:0 (p = 0,001) ja putrestsiin (p = 0,0012).

 

Uuringu tulemusel järeldati, et muutused metaboliitide tasemes viitavad AD naha puudulikule barjäärifunktsioonile, veresoonte düsregulatsioonile ja suurenenud vastuvõtlikkusele oksüdatiivsele stressile ning on vastavuses AD varem teada oleva põletikulise iseloomu ja immuunsüsteemi düsregulatsiooniga.

 

Kliinikumi Leht

lk1 Priit Perens3. septembril valis Tartu Ülikooli Kliinikumi nõukogu järgmiseks viieks aastaks juhatuse esimehe kohustesse Priit Perensi, kel on pikaajaline rahvusvaheline juhtimiskogemus.  

 

Kliinikumi nõukogu esimehe Urmas Klaasi sõnul toetas nõukogu Priit Perensit tulenevalt tema eelnevast kogemusest suurettevõtte tegevjuhina, aga ka nõukogu esimehena ja liikmena rahvusvahelistes ettevõtetes. „Nõukogu tõstab esile Priit Perensi juhtimiskogemust, sealhulgas on tal laialdane kogemus erinevate struktuurireformide läbiviimisel nii Eesti kui rahvusvahelistes institutsioonides,“ selgitas Urmas Klaas.

 

Priit Perensi sõnul on tema eesmärk Eesti meditsiini juhtivas raviasutuses edasi arendada patsiendikeskset ravi, väärtustada meeskonnatööd ja teha head koostööd Tartu Ülikooliga. „Et arendada patsiendikeskset ravimudelit, soodustada kaasavat juhtimist ja meeskonnatööd, on kliinikumi nõukogu algatanud struktuuri- ja juhtimisreformi, mida asun edasi viima,“ sõnas Priit Perens.

 

Priit Perens on olnud seotud Eesti pangandusega selle algusaegadest, töötades erinevatel positsioonidel. Ta oli aastatel 2008–2014 Swedbank AS-i tegevjuht, 2015–2017 Swedbank Grupi tegevjuhtkonna liige, vastutades Balti panganduse eest ja Baltikumi tütarpankade nõukogude esimees.  Aastatel 2017–2019 oli ta nõukogu liige Swedbank Grupi Eesti, Läti ja Leedu pankades. 

 

Priit Perens on lõpetanud Tartu Ülikoolis majandusküberneetika eriala cum laude ning ta on õppinud Tartu Ülikooli doktoriõppes majandusfilosoofiat. Aastast 2017 on ta Eesti Haigekassa nõukogu liige.

 

Tartu Ülikooli Kliinikumi uus juhatuse esimees Priit Perens asub ametisse 1. oktoobril 2020.

 

Priit Perens, tere tulemast Tartu Ülikooli Kliinikumi! Millele soovite kõige rohkem pöörata tähelepanu esimestel tööpäevadel?

Esimestel tööpäevadel on ennekõike plaanis kohtuda võimalikult suure hulga kliinikumi inimestega. Tahaksin saada ette selge arusaamise selle suure organisatsiooni peamistest rutiinidest ja viia ennast võimalikult ruttu kurssi kõige põletavamate teemadega, mis inimestel hinge peal on. Samuti on kavas viia ennast detailselt kurssi struktuuri- ja juhtimisreformi töörühma senise töö tulemustega.

 

Olete ametisse asumise eelselt tutvunud osade tulevaste kolleegide ja struktuuri- ja juhtimisreformi käiguga – kas arusaam kliinikumist on kandideerimisajaga võrreldes muutunud?

Iga päev toob üht-teist uut ja minu arusaamine asjast on kindlasti palju üksikasjalikum kui kuu aega tagasi. Samas fundamentaalselt ei ole minu jaoks info lisandumisega midagi muutunud.

 

Tervishoiusüsteemi on võrreldud haridusmaastikuga, ent millised oleksid panganduse parimad praktikad, mida plaanite kliinikumiga jagada?

Arvan, et koostöö inimestega ei ole väga sektoripõhine. On olemas üldiselt tunnustatud head tavad. Minu jaoks algab toimiv koostöö lugupidamisest kolleegide vastu. Pangandusest on kahtlemata üht-teist kaasa võtta, eriti arvestades, et nii pangad kui kliinikum on keerukad organisatsioonid, kus toimivate juhtimislahenduste leidmiseks on vaja paljude inimeste panust, ühist arusaamist ja usaldust.

 

Mis on need omadused, mida hindate enim kolleegides?

Ootan ka oma töökaaslastelt lugupidavat suhtumist üksteise suhtes ja ausust. Hindan väga ka avatust ja otsekohesust. Samas on oluline, et pole olemas absoluutset tõde ja hea koostöö on võimalik ainult siis, kui inimestel on valmisolek enda omast erinevaid seisukohti mõista, mitte hukka mõista. Ma kindlasti ei hinda suhtumist „my way or highway“ ega usu, et see mingite toimivate lahendusteni viia saaks.

 

Olete olnud Eesti Haigekassa nõukogu kaudu seotud tervishoiuga juba varasemalt. Kuidas teile tundub, kuhu on või peaks olema teel Eesti tervishoid?

Arvan, et Eesti tervishoiusüsteem on väga tõhus. Tervishoidu suunatud raha eest saab ühiskond väga head teenust. Samas on see väga ravijuhtumi põhine ja patsiendi terviklik vaade kipub sageli puudu jääma. Arvan, et kogu maailmas muutub ravi üha enam patsiendi kogu terviseseisundit arvestavamaks ja patsiendikesksemaks. Samas toob see minu hinnangul kaasa ka suuremad kulud. Üha enam läheb tähelepanu ka haigusi ennetavatele tegevustele. Tervishoid ei alga ju haiguse diagnoosimisega, vaid nende käitumisviiside edendamisega, mis aitavad haigusi ära hoida või edasi lükata.

 

Kliinikumi Leht 

Foto: Jarek Jõepera

Töötoad


lk1 töötubaStruktuuri- ja juhtimisreformi üheks tööpere kaasamise sammuks olid 29. juuni–2. juuli toimunud töötoad, kuhu olid oodatud kõik kliinikumi töötajad, et tööpere saaks laiapõhjaliselt osaleda reformi ettevalmistustes ning täiendada juunikuiste rühmavestlustega kaardistatud tööpere ootusi. Töötubades läbi viidud rühmatööd andsid teadmise, kas üks või teine rühmavestlustel kaardistatud järeldus kliinikumi kultuuri ja väärtuste, töökorralduse ja struktuuri ning juhtimise teemadel leidis valdavalt toetust või mitte. Samuti andsid töötoad võimaluse koguda uusi ja täiendavaid ideid ning ettepanekuid ettevalmistamisel olevate uuenduste kohta, aga ka võimaluse erinevatele struktuuriüksustele ja töötajatele enda arvamuste väljendamiseks.


Töötubadest võttis osa kokku 163 inimest, kellest pooled olid juhid. Viimasesse töötuppa olid kaasatud ka kliinikumi patsientide nõukoja seitse liiget, kelle seisukohad esitati töörühmale eraldi kokkuvõttena.
Töötoa ruum oli jaotatud neljaks teema-alaks (kultuur ja väärtused, töökorralduse ja raviteekonnad, juhtimine, arengu- ja karjäärivõimalused), mis tulenesid rühmavestluste järeldustest. Igal alal töötasid kolme- kuni viieliikmelised tööpere sidusgruppide esindajatest loodud meeskonnad, kes liikusid ühelt alalt teisele. Ajakava oli tihe ning teemad intensiivseid arutelusid tekitavad, ent sellest hoolimata mahtusid töötoad kolme tunni sisse. Igas uues töötoas arvestati ka eelmise päeva osalejate kogemusi ja ettepanekuid ning päeva lõpus kogutud tagasiside saak oli pigem naerunägu kui kriipsusuu või mossis olek. Töötoad andsid ka selge sõnumi: kutsuge inimesi ka edaspidi sarnasel moel kliinikumi arengus kaasa rääkima ning kõlama jäi lause „Kuulake meid, meil on ideid.“


Töötubade kokkuvõte, mis on leitav kliinikumi sisevõrgust, oli ühtlasi üheks sisendiks teiste seni kogutud materjalide hulgas 14. augustil toimunud töörühma ühisel kokkuvõtete tegemise ja kirjutamispäeval. Töörühma eesmärk oli sõeluda välja nii rühmavestlustest kui töötubadest kogutud tagasiside põhjal juhtimise ja personaliga seotud arendusvajadused, mis esitatakse kliinikumi nõukogule. Kokku lepiti kliinikumi juhtimist ja personali puudutavas valdkondades, milles vaja kas seniste kokkulepete üle vaatamist, elluviimist või uute lahenduste väljatöötamist. Nendeks arendusvajadusteks olid: juhtimiskultuuri kaasajastamine; juhtimissüsteemi struktuuri väljatöötamine; juhtimisalase arendamissüsteemi väljatöötamine; karjäärimudeli uuendamine ja sellele üleminek; strateegilise juhtimise protsessi väljatöötamine; lahendused töökoormuse juhtimiseks; tööandja väärtuspakkumise uuendamine; sünergia Tartu Ülikooliga.


Nimetatud arendusvajaduste uuendamise, väljatöötamise ja elluviimise kava arutab töörühm 28. augustil toimuval töökoosolekul.


Järgmisena on reformitöörühma fookuses struktuuriga seotud uuenduste teemal tööpere kaasamisüritused, arvamuste ja ettepanekute kogumine ning struktuuri muutmise ja arendusvajadustes kokkuleppimine.


Delphi meetod


13.–20. juuli toimus Delphi küsitlusvoorudest esimene, mille ülesanne oli koguda kliiniliste juhtide ja spetsialistide seisukohti kliinikumi struktuuri võimaliku konsolideerimise kohta. 


Küsimustik saadeti eDelphi platvormi abil kliinikumi 109 töötajale, kelleks olid kliinikute juhatajad, kliinikute direktorid, meditsiiniliste teenistuste direktorid, kliinikute ja teenistuste ülemõed ning arstlike erialade esindajad. Osalejate valikul lähtus töörühm nende soovist panustada kliinikumi arengusse (kandideerimine ravikvaliteedi nõukokku, osalemine kaasamisüritustel, esindusorganisatsiooni soovitus).
Nii esimese vooru vastuste kui ka teiste kaasamisürituste sisendite põhjal viidi läbi 3.–10. augustil sama valimiga ka Delphi teine küsimuste voor, milles esitati kaks üldist ja planeeritult vaid osade erialade ja struktuuriüksuste konsolideerimise kohta käivaid küsimusi. Tulenevalt küsimustiku teise vooru vastustest, koostatakse järgmiste voorude küsimused, mis hõlmavad ülejäänud struktuuriüksusi.


Delphi kolmas küsimustevoor on planeeritud augustikuu lõppu ning selle vastajateks palutakse nii esimeses kui teises voorus osalenud töötajaid.


Esimese vooru küsimused keskendusid kliinikumi struktuuri konsolideerimise ulatusele ja võimalikele printsiipidele. Küsiti, milline võiks olla juhatusele vahetult alluvate struktuuriüksuste optimaalne arv, missugused mittemeditsiinilised struktuuriüksused tuleks liita meditsiinilistega, mis põhimõtetel on võimalik konsolideerida meditsiinilised teenistused ja missugustel kliinikud, kuidas kasutada maatriksjuhtimist? 71 esimeses voorus vastanut toetasid juhatusele alluvate struktuuriüksuste arvuna enim vahemikku 6–10 (teisena 11–15; kolmandana >15). Mittemeditsiiniliste teenistuste liitmise asemel meditsiiniliste teenistustega peeti vajalikumaks nende omavahelist konsolideerimist ja muude võimaluste kasutamist raviteenuste arendamiseks. Meditsiiniliste teenistuste konsolideerimiseks esitati rohkelt ettepanekuid, mis mitmete struktuuriüksuste osas ka suuresti kattusid. Kavandatava struktuurireformi mahukaima ja keerukaima osa – kliinikute (põhitegevuse) konsolideerimise printsiipide pingerea tegemisel olid vastused küllaltki hajuvad, kuid kõige rohkem pooldati siiski anatoomilise regiooni alusel konsolideerimise põhimõtet. Maatriksjuhtimise lahenduste kasutamiseks pakuti olemasolevaid, aga ka uusi ideid (nt patsiendikeskus, personalikeskus, kvaliteedikontrolliteenistus).

KMPG Eesti ja rahvusvaheline kogemus


KPMG viib läbi Tartu Ülikooli Kliinikumi poolt tellitud projekti „Struktuurireformi konsultatsiooniteenus“. Tuginedes rahvusvahelistele kogemustele valmib projekti tulemusena struktuuri- ja juhtimisreformi strateegia ning tervikliku muudatuse elluviimise plaan. Projekti tähtaeg on oktoobri lõpp.

 

Projekti käigus analüüsitakse olemasoleva struktuuri- ja juhtimissüsteemi põhimõtteid, kirjeldatakse rahvusvahelisi parimaid praktikaid ning koostatakse rakendusettepanekud olemasoleva struktuuri- ja juhtimiskorralduse muutmiseks. Struktuuri- ja juhtimissüsteemi raames analüüsitakse struktuuri, juhtide pädevuse arendamise süsteemi, strateegilise planeerimise protsessi kõikidel organisatsiooni tasanditel ning tulemuspõhise juhtimise põhimõtteid ja tulemusindikaatorite (KPI) kasutamist.


KPMG Eesti kogenud nõustamismeeskonda on kaasatud tervishoiuvaldkonna rahvusvahelised eksperdid. Meeskond on edukalt viinud läbi mitmeid projekte üle terve maailma – kokku rohkem kui 30 ülikoolihaigla nõustamisprojekti. KPMG rakendab projektis organisatsiooni analüüsimetoodikat, mis võimaldab kõiki Tartu Ülikooli Kliinikumi juhtimise ja struktuuri valdkondi analüüsida, haarates põhiprotsesse; tehnoloogiat ja infrastruktuuri; juhtimist, struktuuri ja seotud riske; personali ja kultuuri; ja rakendatavaid mõõdikuid.

 

Kliinikumi Leht