Lisatud: 24 November 2022

Eestis haigestub insulti umbes 4000 inimest aastas, valdav enamus neist isheemilisse insulti ehk ajuinfarkti. Neist enam kui pooled vajavad taastusravi. Selleks, et insulti haigestunud patsiendi raviteekond oleks algusest lõpuni sujuv ja patsient saaks muuhulgas enda vajadustele vastavat taastusravi, alustas Tervisekassa 2019. aastal insuldi juhtprojekti ja muutis isheemilise insuldi järgse taastusravi eest tasumist paindlikumaks.

Tartu Ülikooli Kliinikumi spordimeditsiini ja taastusravi kliiniku juht dr Aet Lukmanni sõnul võib insuldi põdemise järel inimese toimetulek olla pikka aega häiritud. “Insuldi tagajärgedega võitlemine võib olla  vägagi keerukas inimesele, tema lähedastele ja ka ühiskonnale. Just seetõttu on taastusravi õigeaegsus ja järjepidevus insuldihaige funktsionaalsel paranemisel olulise tähtsusega,” tõdeb dr Lukmann, kes peab vajalikuks riiklikul tasandil toetada rohkem ka rahva tervise parandamise meetmeid, mis aitaksid insulti ennetada.

Dr Lukmanni sõnul võib insuldi patsiendil esineda korraga mitu erinevat funktsioonihäiret (liikumis-, kõne-, neelamis-, kognitsiooni-, meeleolu-, põie-, soolehäire jne), mis eeldab erinevate siduserialade spetsialistide kaasamist patsiendi taastusravisse. „Taastusravi osakonnas saab insuldipatsient meeskondlikku taastusravi, mida koordineerib taastusravi arst. Patsient vajab tema vajadustest sõltuvalt füsioteraapiat, tegevusteraapiat, logopeedilist ravi ja psühholoogilist abi. Oluline roll meeskonnas on ka sotsiaaltöötajal,“ nimetas dr Lukmann olulisi taastusravi võtmeisikuid. Lisaks on suur roll õendus-hooldustöötajatel, kes inimest tema igapäevaste toimetustega aitavad.

Taastusravi kättesaadavus on tänu insuldi juhtprojektile paranenud. “Juhtprojekti kaasatud patsientidest jõudis kuue kuu jooksul statsionaarsele taastusravile 44 protsenti inimestest, projekti mitte kaasatutest vaid 29 protsenti,“ rääkis Tervisekassa eriarstiabi teenuste osakonna juht Tiina Sats.

Dr Lukmanni sõnul on insuldijärgse patsiendi  käsitluses toimunud oluline areng viimase kümne aasta jooksul. “Insuldipatsiendi raviteekond on muutnud sujuvamaks tänu tugivõrgustikule, mis toetab nii patsiente kui ka nende lähedasi.  Seda on aidanud tagada insuldikoordinaatorite ja insuldiõdede võrgustikud, samuti patsiendikogemuse jagamine ja koduteenuste (tegevus- ja füsioteraapia) suurem kasutuselevõtt,” kinnitas dr Lukmann, kelle hinnangul on insuldipatsient võrreldes projektieelse ajaga saanud rohkem vajalikke teenuseid ja tuge, eriti pärast koju jõudmist.

Selleks, et taastusravi oleks hästi korraldatud ning inimesed edaspidi parimal võimalikul moel ise hakkama saaksid on loodud ka ravijuhendid nii insuldipatsiendile ja tema lähedastele, kui ka insuldihaigetega kokku puutuvatele spetsialistidele.

Kliinikumi Leht

Lisatud: 24 Oktoober 2022

1. oktoobril alustasid Tartu Ülikooli Kliinikumis tööd nelja kliiniku uued juhid – nahahaiguste kliiniku juht dr Viljar Jaks, ortopeediakliiniku juht dr Katre Maasalu, psühhiaatriakliiniku juht dr Andres Lehtmets ning spordimeditsiini ja taastusravi kliiniku juht dr Aet Lukmann.

Kliinikumi Leht küsis neilt kõigilt: „Palun tutvustage lühidalt ennast ja oma esimesi plaane kliinikujuhina“.

Dr Viljar Jaks, nahahaiguste kliiniku juht: astusin Tartu Ülikooli arstiteaduskonda aastal 1986, kuid saatuse tahtel sattusin hoopis teadustööle. Doktorikraadi kaitsesin aastal 2003 ning siirdusin järeldoktorantuuri Karolinska Instituuti Rootsis. Töötades rohkem kui kuue ja poole aasta jooksul naha regeneratsiooni ja nahakasvajatega, tekkis sügavam huvi nahahaiguste vastu. Dermatoveneroloogia residentuuri lõpetasin teadmisega, et olen leidnud endale sobiva eriala.

Nahahaiguste kliinikus töötades tekkisid tahes-tahtmata erinevad ideed, mis sai kolleegidega läbi arutatud. Nahahaiguste kliiniku juhi konkursi avanedes vaatasid mind nii mitmed kergelt etteheitvad silmapaarid nagu küsides, et kas jutule järgnevad ka teod? Esitasin avalduse.

Praegusel ametikohal on kõige olulisemaks ülesandeks meie kliiniku stabiilse töö tagamine. Nahakliiniku senine juhtkond on seadnud lati väga kõrgele, nii patsientide kui ka töötajate rahulolu on väga hea. Peamisteks probleemideks on järjekordade pikkus ning ruumipuudus. On selge, et need kaks aspekti on omavahel tihedalt seotud ja seetõttu peame kiiremas korras hakkama tegelema ruumiprobleemiga. Üheks lahenduseks on kolimine J. Kuperjanovi tänava hoonesse, kus praegu asub kõrvakliinik. Enne, kui lõplik otsus saab tehtud, on vaja lahendada veel mitmeid küsimusi. Lisaks tahaksime laiendada pakutavate teenuste repertuaari ning arendada edasi oma tehnilist ja meditsiinialast võimekust. See kõik aga saab toimuda vaid kogu meie toreda ning ühtehoidva kollektiivi töö kaudu. Seetõttu näen enda rolli eelkõige tingimuste loojana edasiseks arenguks.

Dr Katre Maasalu, ortopeediakliiniku juht: minu seotus kliinikumiga ulatub tagasi esimeste arstiõppe aastateni, mil alustasin oma meditsiinikarjääri sanitarina, 3. kursuse järgselt suundusin õeks ortopeedia osakonda ning sealt edasi arstiks ja järgmistele ametipostidele. Seega on mulle tuttavad pea kõik ametid ja ka kliinikumi inimesed.

Loe edasi...

Lisatud: 24 Oktoober 2022

Tartu Ülikooli Kliinikum viis ajavahemikus mai–juuni läbi patsientide rahulolu-uuringu, milles osales 9 170 patsienti või lähedast. Senini suurima vastajate arvuga uuringu tulemustest selgus, et patsiendid hindavad kliinikumi ambulatoorset arstiabi kõrgelt ja arstide, õdede ning ämmaemandate vastuvõtud vastavad patsientide ootustele.

Rahulolu-uuring hõlmas ambulatoorsel vastuvõtul käinud patsiente (vastajaid 8 616), erakorralise meditsiini osakonda (EMO) pöördunud patsiente (vastajaid 352) ja hambaravile pöördunud patsiente (vastajaid 202). EMOs ja hambaravil läbiviidud uuringus kasutati küsimustikku, mis arvestas nende osakondade tööspetsiifikat ja -korda. Patsientidel oli võimalus anda oma tagasiside kohe pärast vastuvõttu kohapeal paberkandjal või kahe nädala jooksul vastates e-posti teel küsimustele. Selle tulemusena vastas 60% ambulatoorsel vastuvõtul käinutest paberkandjal küsimustele ja ülejäänud e-posti teel. Samas, EMOs käinutest valis 79% patsientidest tagasiside andmiseks e-posti vastuse. Vastamine oli vabatahtlik ning anonüümne.

Patsientidel oli võimalus anda hinnang 10-punktilisel skaalal, kuivõrd vastas viimane vastuvõtt nende ootustele ja kirjutada ka sõnaliselt, kuidas kliinikum saaks vastuvõttu patsiendi jaoks veel paremini korraldada. Saadud hinnangute kohta arvutasime soovitusindeksi (NPS), mille tulemused olid head ja isegi suurepärased: ambulatoorsete vastuvõttude tagasisides NPS 75, EMO-sse pöördumisel NPS 49, hambaravis NPS 89. Soovitusindeks on laialdaselt kasutatav kliendi lojaalsuse mõõdik, ulatudes väärtusest -100 (kõik on rahulolematud) kuni väärtuseni +100 (kõik on soovitajad). Positiivset, nullist kõrgemat NPS loetakse heaks näitajaks ja soovitusindeksit +50 juba suurepäraseks tulemuseks. Seega saab öelda, et 2022. aasta ambulatoorse arstiabi rahulolu tulemused on ühed parimad kliinikumi rahulolu-uuringute ajaloos. Kõige enam vastas vastuvõtt patsiendi ootustele geneetika ja personaalmeditsiini kliinikus, lastekliinikus, kospukliinikus, naistekliinikus, spordimeditsiini- ja taastusravi kliinikus,  sisekliinikus  ning stomatoloogia kliinikus hambaravi (soovitusindeks 80 ja suurem).

Ambulatoorsete vastuvõttude puhul anti enamus ehk 85% tagasisidest arsti vastuvõtu järgselt ja 15% õe või ämmaemanda vastuvõtu kohta. Tulemused ja hinnangud õdedele ja ämmaemandatele olid veidi kõrgemad, soovitusindeksiks 82. Arsti vastuvõttude soovitusindeks oli 73. Patsiendid olid kõige rohkem rahul arstide, õdede ja ämmaemandate suhtumisega, vastuvõtu privaatsusega ja ka patsiendile pühendatud ajaga. Rahul oldi ka selgitustega ravimite kohta ja selgitustega vajalike analüüside ning uuringute kohta. Kõige paremini raviprotsessi kaasatutena tundsid end naistekliiniku, lastekliiniku ning geneetika ja personaalmeditsiini kliiniku patsiendid. Oma tervisemuredega toimetulekuks saadud juhistega jäid kõige rohkem rahule naistekliiniku ja lastekliiniku patsiendid.

Vähem oldi rahul pika ooteajaga, näiteks neuroloogias, neurokirurgias, nahahaigustes, psühhiaatrias, aga ka ortopeedias ja silmahaigustes. Murekohana toodi ka välja vastuvõtu- või uuringukabineti asukoha leidmist, edaspidi oma tervisemuredega toime tulemiseks vajalike juhiste saamist ning sooviti ka rohkemat otsustesse kaasamist. 

Erakorralise meditsiini osakonnas käinud patsientide soovitusindeks oli 49, tegemist on hea tulemusega, mille puhul on võimalusi ka parenduseks. Patsiendid olid rahul osakonna töötajate suhtumisega, klienditeenindajatega esmasel registreerimisel ja selgitustega, mis nad said oma terviseseisundi-, uuringu vastuste ja ravi kohta ning ka ravimite kasutamise kohta. Vähem oldi rahul, et puudus info eeldatava EMOs viibimise aja kohta. Samuti märkisid patsiendid ära, et ei saanud alati valule leevendust ning et EMO ooteala ei ole mugav koht viibimiseks.

Hambaravi saanud patsientide soovitusindeks oli 89, enamus nendest soovitab hambaravi kliinikumis ka lähedastele ja tuttavatele. Patsiendid olid rahul arstide, õdede, assistentide suhtumisega ja kliiniku uue hambaravi keskkonnaga L. Puusepa 1a hoones. Ka hambaravi aparatuur vastas ootustele ja patsiendid said vajalikul määral selgitusi hammaste olukorrast ja erinevatest ravi võimalustest. Rohkem infot soovitakse ravi maksumuse kohta ja hoolivamat suhtumist klienditeenindajatelt.

Selleks, et patsiendid tunneksid end kliinikumis hästi, oodatuna ja hoituna, planeerib kliinikum tagasiside põhjal ka parendustegevusi. Senisest enam pööratakse tähelepanu sellele, et kaasata patsiente rohkem neid puudutavatesse otsuste tegemisse. Samuti saab rohkem tähelepanu juhiste andmine, kuidas oma tervisemuredega toime tulla. EMO planeerib patsientide ooteala mugavamaks muutmist ning hambaravi rohkema info jagamist maksumuse kohta. Rahulolu-uuringu tulemuste analüüs toimub ka üksuste-põhiselt, mille tulemusel saab veelgi detailsemaid patsientide rahulolu mõjutavaid muudatusi planeerida.

Merje Tikk ja Vaike Soodla
Analüüsi- ja kvaliteediteenistus

Lisatud: 24 Oktoober 2022

Septembri lõpus külastas sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo Tartu Ülikooli Kliinikumi psühhiaatriakliinikut, et arutada laste ja noorte vaimse tervise murede, pakutava abi ning tulevikuplaanide üle.

Kohtumise põhifookus keskendus vaimse tervise püramiidi erinevatele tasanditele ning nende paremale sidususele. Laste ja noorukite vaimse tervise keskuse juht, laste- ja noorukite psühhiaater dr Reigo Reppo tõi välja, et kliinikumi psühhiaatriline eriarstiabi asub vaimse tervise püramiidi tipus. „Meie ülesandeks on aidata lapsi ja noori, kes mujal etappides ei ole erinevatel põhjustel abi saanud. Psühhiaatriakliiniku ravimeeskonda kuuluvad lisaks psühhiaatritele ja vaimse tervise õdedele ka füsioterapeudid, logopeedid, tegevusjuhendajad, aga ka sotsiaaltöötajad. Just viimastel on oluline roll, et tagada hea koostööd patsiendi võrgustiku ja kogukonnaga. Lisaks, nii haigla-eelselt kui ja -järgselt on oluline kõikide erinevate riiklike lülide hea toimimine,“ kirjeldas dr Reppo.

Signe Riisalo sõnul on ka vaimse tervise puhul eesmärgiks patsiendi sujuv raviteekond. „Infoliikumine kogukonna- ja tugiteenuste vahel omab olulist rolli selles, et haiglas määratud ravi tulemuslik oleks. Kui täna on meil olemas teenuste rahastamise skeem, siis nüüd on vajalik sellele juurde lisada ka inimlik vaade, et töö tulemus oleks patsiendile tõepoolest kasutoov,“ rääkis sotsiaalkaitseminister.

Küsimuse peale, mis aitaks vähendada koormust psühhiaatria eriala kõige viimases etapis, vastas dr Reigo Reppo: „Näeme, et nõudlus ja vajadus vaimse tervise abi järel on järjest kasvamas. Haiglaravi on lühiajaline kriisiabi ja psühhiaatriline häire on tänapäeval järjest paremini ravitav, kuid selleks on vajalikud ka lisaks haiglaravile head esmatasandi teenused ning toetav võrgustik. Sotsiaalministeerium on olnud tubliks eestivedajaks kogukonnateenuste arendamisel ja loodame, et lahendus leidub ka haiglate poolt pakutava sotsiaaltöö rahastamisele.“ Laste ja noorukite vaimse tervise keskuse vanemõde Kersti Treial täiendas: „Ära ei peaks unustama ka üksikisiku rolli – töö peredega, teadlikuks lapsevanemaks olemise õpetamine, vanemate enda vaimse tervisega tegelemine, elementaarse digitarkuse ning nutiaja piiramise õpetamine nii vanematele kui lastele. Meelde tasub tuletada võib-olla ära unustatud vana ehk siis elustiilinõuanded baasvajaduste täitmiseks. Kui lastele ja noortele on tagatud kvaliteetne ja regulaarne toitmine, nende uneaeg on piisav, sotsiaalsed suhted toetatud ning huviharidus samuti, on see juba oluline samm vaimselt tugevamate inimeste kasvamise teel. Ka koolidel on roll väärtuste kandmisel,“ lausus vanemõde.

Kliinikumi Leht

Lisatud: 22 September 2022

Tartu Ülikooli Kliinikumi õendusjuhid kogunesid augusti lõpus suvekooli, et koguda inspiratsiooni ja teadmisi, mida kasutada igapäevases juhtimistöös ning kuulata põnevaid esinejaid ja nende kogemusi. Üheks esinejaks oli ka peaminister Kaja Kallas.

Peaminister rääkis naiste erinevatest rollidest ning valikutest elus. Ühine diskussioon puudutas ka enesekindlust, hirme ning elu rõõmsaid hetki. Samuti tervishoiu väljakutseid. Lisaks peaministrile jagasid erialaseid teadmisi koolitajad Margo Loor ja Tiina Saar-Veelmaa.  

Kliinikumis töötab kokku ligi 100 õendusjuhti, kelle ülesandeks on õendustöö korraldamine haiglas, kliinikus, osakonnas ning seda koostöös kliinikumi rohkem kui 1700 õendustöötajaga. Lisaks meeskonna juhtimisele on kliinikumi õendusjuhid ka erialade arendajad, eestvedajad ja muutuste juhtijad ning elluviijad. Vähemoluline pole vastutus, mis lasub neil tööõnne tagamisel. 

Ülikoolihaigla õendusjuhtidele omaselt kuulub igapäevatöö juurde ka koostöö teiste erialadega, uuringute ja tõenduspõhiste praktikate ellurakendamine, samuti kvaliteetse ja ohutu tervishoiuteenuse tagamine patsientidele ning järelkasvu juhendamine.

Kliinikumi Leht  

Lisatud: 22 September 2022

29. augustil külastas tervise- ja tööminister Peep Peterson Tartu Ülikooli Kliinikumi. Juhatuse esimees Priit Perens ning juhatuse liikmed dr Andres Kotsar, Ilona Pastarus ja prof Joel Starkopf tutvustasid ministrile kliinikumi ravitööd, mis on ülikoolihaiglale omaselt tihendalt põimunud õppe- ja teadustööga.

Samuti patsientide kaasamiseks ning patsiendikogemuse parendamiseks ellu kutsututud tegevusi, panusest COVID-19 pandeemia ületamisse, aga ka eesootavatest arendustegevustest.

Kliinikumi Leht

Lisatud: 22 September 2022

17. septembril tähistati ülemaailmset patsiendiohutuse päeva, mille fookus oli sel aastal ravimitega seotud eksimustel ja nende ennetamise võimalustel.

Maailma Terviseorganisatsiooni andmetel on ravimitega seotud patsiendiohutusjuhtumid tervishoiusüsteemis kõige sagedasemad välditavad juhtumid, samas ei ole nende ennetamiseks lihtsaid lahendusi. Tartu Ülikooli Kliinikumi juhatuse liige, õenduse ja patsiendikogemuse juhi Ilona Pastaruse sõnul võivad ravimitega seotud vead tekkida nii kodus, esmatasandil kui ka haiglas. „Tervishoiusüsteemis on ravimid üheks sagedasemaks vahendiks patsientide ravimisel. Ravimitega seotud ohutusjuhtumeid võib esineda ligi 10% hospitaliseeritud patsientidest. Patsientidele võib jääda ebaselgeks, kuidas toimida haiglast väljakirjutamise järgselt ning millele ravimite tarvitamisel tähelepanu pöörata. Uuringud on näidanud, et vähesed patsiendid teavad nimetada kõiki neile määratud ravimeid ja sedagi, milleks need näidustatud on,“ selgitas juhatuse liige ravimiohutuse tagamaid. Ta lisas, et haiglad ja apteegid kasutavad ravimitega seotud vigade ennetamiseks erinevaid patsiendiohutuse süsteeme, kuid ravimite lõpptarbijad ehk inimesed ise saavad tervishoiutöötajate toel samuti olulisel määral panustada ravimite kasutamise ohutusse.

Ravimite maksimaalse efektiivsuse saavutamiseks ning nende ohutuks tarvitamiseks tõi kliinikumi kliiniline proviisor Jana Lass välja mõned põhitõed. „Esmalt on oluline, et inimene jälgiks talle määratud raviskeemi ning ei teeks selles iseseisvaid muudatusi. Küsimuste ja muredega tuleb pöörduda oma arsti poole. Teiseks, kõiki ravimeid ei tohi purustada ega poolitada. Kui tekib selleks vajadus, tuleb veenduda ravimi infolehelt või arsti ning apteekri poole pöördudes, et see on lubatud. Kolmandaks, inimesele määratud ravimeid võib tarvitada ainult ise ning mitte jagada teistele. Ravimeid välja kirjutades lähtub arst ravimi ja annuse valikul nii patsiendi eripäradest kui ka teistest samaaegselt tarvitatavatest ravimitest. Neljandaks, aegunud või ebavajalikud ravimid tuleb tagastada apteeki, mitte visata olmeprügisse. Nii saab vältida ravimite jõudmist keskkonda, kus need tekitavad ohtlikku saastet,“ selgitas Jana Lass põhimõtteid, mida igaüks ise enda ja keskkonna heaks teha saab.

Ilona Pastaruse sõnul esineb ravimitega seotud ohutusjuhtumeid sagedamini eakatel patsientidel ning neil, kes põevad mitut haigust korraga ning tarvitavad seetõttu ka mitmeid erinevaid ravimeid. „Enim juhtumeid esineb südame-veresoonkonna-, kesknärvisüsteemi-, hingamiselundite, endokriin- ja seedetraktihaiguste ravimitega,“ ütles Pastarus. Ülemaailmse patsiendiohutuse päeva fookus ongi seatud kolmele veaaltile teemale: polüfarmakoteraapia riskigrupi patsientide ravimikasutuse jälgimine, suure riskiga ravimite kahjude vähendamine ning ravimiohutuse parandamine patsiendi üleminekul ühest ravietapist teise.

Et ravimitega seotud ohutusjuhtumid võivad aset leida kõikjal, on nende ennetamine teadlik koostöö patsiendi, tema lähedaste ja tervishoiutöötajate vahel.

Kliinikumi Leht

Lisatud: 22 September 2022

16. septembrist on võimalik Tartu Ülikooli Kliinikumi vaktsineerimispunktides vaktsineerida uute, kahe viiruse tüve eest kaitsvate COVID-19 vaktsiinidega.

Uued COVID-19 vastased Pfizer/BioNTech (Comirnaty) ja Moderna (Spikevax) vaktsiinid on kahevalentsed. „Esialgsel SARS-CoV-2 viirusel on tekkinud aja jooksul mitmed erinevad tüved – näiteks Alfa, Beeta, Gamma, Delta. Üks nendest on praegu laialdaselt leviv Omikroni viirusetüvi. Uus kahevalentne COVID-19 vaktsiin sisaldab nii esialgse viiruse kui ka Omikron tüve ogavalgu mRNA-d,“ selgitas Tartu Ülikooli Kliinikumi infektsioonikontrolli teenistuse direktor dr Matti Maimets. Ta rõhutas, et uus kahevalentne vaktsiin annab kaitseks lisavõimaluse, ent endiselt on efektiivsed ka seni kasutusel olnud monovalentsed COVID-19 vaktsiinid.

Uusi COVID-19 Comirnaty ja Spikevax COVID-19 vaktsiine saab manustada tõhustusdoosidena ning esmane vaktsineerimiskuur toimub endiselt seni kasutusel olnud monovalentsete vaktsiinidega. Uute vaktsiinide manustamisel on aluseks riikliku immunoprofülaktika komisjoni soovitus. Kliinikumi vaktsineerimismeeskonna koordinaatori Tiina Tederi sõnul kuuluvad komisjoni hinnangul riskirühma kõik üle 60-aastased inimesed ja üle 12-aastased inimesed, kellel on mõne kroonilise haiguse tõttu suurem risk põdeda COVID-19 haigust raskelt, samuti hooldekodude elanikud ja töötajad ning tervishoiutöötajad. „Teist tõhustusdoosi soovitatakse pärast vähemalt kuue kuu möödumist viimasest doosist või COVID-19 haiguse põdemisest. Esimest tõhustusdoosi soovitatakse kõigile üle 18-aastastele inimestele ning 5-17-aastaste vanuserühmas soovitatakse tõhustusdoosi COVID-19 riskirühma kuuluvatele lastele ja noortele,“ tutvustas Teder.

Nii dr Matti Maimets kui Tiina Teder lisasid, et kliinikumi erialainimesed on jätkuvalt veendunud, et sügistalvele vastu minnes on väga oluline kaitsta 2. tõhustusdoosiga riskirühma kuuluvaid üle 60-aastaseid inimesi ja kaasuvate haigustega inimesi sõltumata vanusest. „Teame, et tõhustusdooside hõlmatus ei ole maakondade lõikes ülemäära suur. Enim on ühe tõhustusdoosiga kaitstud inimesi Hiiumaal – 52% elanikest, teiste maakondade puhul on ühe tõhustusdoosi teinud vaid 30–40% elanikest. Väikseim arv tõhustusdoose on tehtud Ida-Virumaal, vaid 28% elanikel,“ tõi Teder välja.

Nad avaldasid lootust, et võimalus valida tõhustusdoosiks ka kahevalentne COVID-19 vaktsiin suurendab riskirühma kuuluvate inimeste vaktsineeritust. „Oma vanavanemate ja teiste eakate kaitse ning ühiskonna avatus on sel viiruste perioodil suuresti inimeste enda kätes. Vaktsineerimine on jätkuvalt parim ja lihtsaim viis selleks,“ lausus dr Maimets.

Kliinikumi vaktsineerimispunktid ja infotelefon

Kliinikumi vaktsineerimismeeskond ootab kõiki soovijaid vaktsineerima juba tuttavates asukohtades – L. Puusepa 8 peamajas ning Kvartali kaubanduskeskuses. Vaktsineerimise vastuvõtuajad on broneerimiseks avatud üleriigilises digiregistratuuris, lisaks helistades vaktsineerimise etteregistreerimise telefonil 731 7200 esmaspäevast reedeni 8:00–16:00. Soovi korral saab vaktsineerida ka ilma registreerimata. Vaktsineerimine COVID-19 vastu on endiselt tasuta, detailsema info leiab kliinikumi kodulehelt.

Kliinikum on avanud ka elanikkonnale mõeldud vaktsineerimise infotelefoni 731 7200, mille eesmärk on pakkuda vaktsineerimisealast nõustamist ja informatsiooni nii kliinikumi patsientidele kui teistele huvilistele. Telefonile vastavad esmaspäevast reedeni kell 16:00–18:00 vaktsineerimismeeskonna õed.

Kliinikumi Leht

Lisatud: 22 August 2022

Tartu Ülikooli Kliinikumi arendusfond otsustas sel aastal rahastada uusi teadus- ja arendusprojekte enam kui 900 000 euro väärtuses. Lisaks rahastatakse kuni 50 000 euro ulatuses töötajate koolitustaotlusi – seda kõike eesmärgiga toetada teaduse jõudmist patsientideni.  

„Arendusfondi eesmärk on edendada teadustulemuste rakendamist kliinilises meditsiinis, tehnoloogiliste ja digitaalsete arenduste väljatöötamist ning toetada innovaatiliste lahenduste katsetamist kliinikumis. Koolitustaotlustel on sügisel üks taotlusvoor veel ees, nii et kokku toetab kliinikum sel aastal teadus- ja arendustööd ligi miljoni euroga. See on Eesti tervishoiu arengu toetamiseks väga arvestatav summa, vaadates näiteks seda, et Eesti Teadusagentuuri personaalsete uurimistoetuste eelmise aasta taotlusvoorust eraldati tervishoiuteadustele kokku umbes 1,2 miljonit eurot,“ tõi kliinikumi juhatuse liige ning teadus- ja arendustegevusjuht professor Joel Starkopf välja.

Käesoleva aasta taotlusvoorust saavad toetust muuhulgas näiteks üle-eestilise elundisiirdamise infosüsteemi loomine (esimene etapp), laste insuldiriski geneetiliste riskitegurite väljaselgitamine, digitaalsel tehnoloogial põhinev migreeni ravikeskkond ning mitmed teised olulised arendusprojektid. Kokku rahastatakse 11 teadus-arendusprojekti, mis edendavad teadustulemuste rakendamist kliinilises meditsiinis ning aitavad kaasa patsientide heaolu tõstmisele.

2021. aasta projektidest on väga edukalt käivitunud südamehaigete taastusravi kaugteenusmudeli juurutamine. Südame-veresoonkonna haigused on juhtiv surmapõhjus Eestis ja mujal maailmas. „Kardiaalse suremuse ja korduvhaigestumuse vähendamisel on tähtis roll südamehaigete taastusravil, paraku on südamehaigete taastusravil osalejate hulk Eestis, sh Tartu Ülikooli Kliinikumis oluliselt madalam kui mujal Euroopa riikides. Eestis jõuab ambulatoorsele taastusravile vähem kui 10% seda vajavatest südamehaigetest. Selleks, et patsiendid jõuaksid taastusravile, on vajalik raviteekonnapõhine lähenemine, sh suunamine kardioloogia osakonnast, ja teenuse kättesaadavus taastusravis. Projekti raames on koondatud kogu vajaminev informatsioon patsientidele, kes vajavad südamehaigustest taastumiseks taastusravi. Seni kasutusel olnud 2–3 kuu pikkust taastusraviprogrammi on täiendatud ja täna on patsiendil võimalik taastusravil osaleda sõltumata oma füüsilisest asukohast. Esimesed patsiendid on südamehaigete taastusravi programmiga nüüdseks juba liitunud.  Edasiseks kavandame teenuse pakkumist koostöös Eesti Tervisekassaga, mis teeks kliinikumi innovaatilise lahenduse kättesaadavaks ka teistele Eesti haiglatele,“ sõnas projekti koordinaator Gertu Sõerunurk spordimeditsiini ja taastusravi kliinikust. Nimetatud kaugteenuse mudeli vastu on juba huvi tuntud ka väljaspool Eestit. 

Lisaks teadus- ja arendusprojektidele on kliinikumi missiooni – „Teadus patsiendi teenistuses“ – kandmisel oluline roll ka koolituslähetustel. Kevadisest arendusfondi taotlusvoorust rahastatakse kliinikumi töötajate osalemist erinevatel koolitustel ja konverentsidel kokku 21 000 euro ulatuses. Nii näiteks osaleb dr Pille-Riin Värk Ameerika Ühendriikides Philadelphia Lastehaiglas mitmekuisel väljaõppel lasteortopeedia erialal, sisekliiniku kolleegid planeerivad lähetust Helsingi Ülikooli Haiglasse maksasiirdamise järgse ravikompetentsi tõstmiseks. „Eelmistest taotlusvoorudest tuleb kindlasti esile tuua dr Artur Vetkase stažeerimist Torontos, mis on juba aidanud kaasa teadmussiirdele ning uute meetodite kasutusele võtmise neurokirurgias,“ tõi professor Starkopf esile.

Kliinikumi Leht  

Lisatud: 22 August 2022

1. septembrist 2022 muutub Tartu Ülikooli Kliinikumi Maarjamõisa tervisekeskuse parkla patsientide parklaks.

Tartu Ülikooli Kliinikumi õenduse ja patsiendikogemuse juhi Ilona Pastaruse sõnul on patsientide tagasiside põhjal teada, et vabade parkimiskohtade puudumine muudab nad murelikuks juba enne vastuvõttu, uuringut või protseduuri. „Seega on parkimiskorralduse muudatuse eesmärk muuta patsientide parkimisvõimalused lihtsamaks ja mugavamaks ning tagada patsientidele senisest enam parkimiskohti. Et L. Puusepa 1a majas tegutsevad stomatoloogia kliinik, spordimeditsiini ja taastusravi kliinik, meestekliinik, radioloogiakliinik ning perearstid, kes osutavad vaid ambulatoorseid tervishoiuteenuseid, on patsientide liikuvus ning sellest tulenevalt ka parkimisvajadus suurem kui teistes majades,“ tutvustas muudatuse tagamaid Ilona Pastarus.

Kliinikumi majandusosakonna projektijuhti Aare Tooni sõnul on L. Puusepa 1a parklas kokku 68 parkimiskohta, millele lisanduvad 7 liikumispuudega inimestele mõeldud parkimiskohta. „Seni on parkimiskohad jagunenud nii kliinikumi töötajate kui patsientide vahel, ent 1. septembrist palume töötajatel, kes on seni L. Puusepa 1a parklas parkinud, kasutada selleks teisi Maarjamõisa meditsiinilinnaku parklaid,“ rääkis Aare Toon.

Tartu Ülikooli Kliinikumi Maarjamõisa meditsiinilinnaku parkimisalane lisainformatsioon patsientidele on leitav kodulehel. Töötajate parkimisjuhend asub kliinikumi sisevõrgus.

Kliinikumi Leht

Lisatud: 22 August 2022

Kliinikumi kriisimeeskond arutas järgmisi samme tulenevalt kiirelt kasvavast COVID-19 levikust ja haiglaravi vajadusest. Ühe lahendusena nähakse immuunsuse taastamist teise tõhustusdoosiga.

Tartu Ülikooli Kliinikumi juhatuse liikme prof Joel Starkopfi sõnul teeb olukord murelikuks. „Sarnaselt kahele eelmisele aastale kasvab COVID-19 levik ja haigestumus suve teises pooles. Kliinikumis viibivate COVID-19 patsientide arv ei ole veel sundinud meid tavapärast ravitöö korraldust muutma, kuid oleme sellele väga lähedal,“ rääkis prof Starkopf.  Professor toob välja, et nii nagu ka mujal Eestis, on umbes pooltel patsientidel COVID-19 haigus kaasuvana ehk lisaks oma põhihaigusele. „Märkasime seda muutust juba eelmisel aastal ning usume, et siin omab mõju elanikkonna vaktsineeritus, mis võimaldab põdeda haigust kergemalt. Samas on COVID-19 põhihaigusena jätkuvalt väga raske haigus ning seda ennekõike vaktsineerimata ning riskirühma kuuluvatele inimestele,“ lausus prof Starkopf.

Ta kinnitab, et riskirühma kuuluvad, esiteks üle 60-aastased inimesed, ning teiseks, kaasuvate haigustega inimesed sõltumata vanusest. „Teame ju kõik, et uue laine tulekuga on ennekõike ohustatud eakad inimesed. Eestis on tõhustusdoosi saanud vaid 56% üle 80 aastastest inimestest. 70–79 aastaste vanuserühmas on osakaal 63%, 60–69 vanusrühmas 54%. See tähendab, et märkimisväärne arv riskirühma kuulujaid ei ole veel parimal viisil kaitstud. Kliinikumi erialainimeste seisukoht on, et teine tõhustusdoos eakatele on väga vajalik ja põhjendatud ning nende tegemisega peab alustama kohe, mitte ootama sügise saabumist,“ rõhutas professor.

Tartu Ülikooli Kliinikumi infektsioonikontrolli teenistuse direktor Matti Maimets täiendas öeldut: „Teadusuuringutest ilmneb, et vaktsineerimine ja haiguse läbipõdemine annavad kaitse 3–6 kuuks. Seejärel, pärast läbipõdemist või vaktsineerimist, on vajalik teha uus vaktsiinidoos. Vaktsineerimine vähendab nakatumist ja haigestumist küll lühiajaliselt, kuni 6 kuud, kuid  hoiab ära raske haiguse ja surmajuhtumid märksa pikema aja vältel. Kõikide inimeste vaktsineerimine teise tõhustusdoosiga pidurdab epideemia arengut nii palju, et muu plaaniline haiglaravi saab toimuda tõrgeteta. Lisaks vähendab see oluliselt raske haigestumise ehk haiglasse sattumise ja intensiivravi vajaduse tõenäosust,“ selgitas dr Maimets. Ta toonitas, et endiselt on oluline mõista ka kogukondlikku vastutust: „Peame kaitsema esmalt oma vanavanemaid ja teisi eakaid, sealjuures erilise tähelepanu all peavad olema hooldekodude elanikud, ning ka iseend ja teisi lähedasi. Vaktsineerimine on jätkuvalt parim ja lihtsaim viis minna sügisele vastu ning anda oma panus, et tagada piisav immuunsus COVID-19 vastu ja hoida ühiskond avatuna,“ sõnas dr Maimets.

Kliinikumi vaktsineerimise infotelefon

Kliinikumi vaktsineerimismeeskonna koordinaator Tiina Teder ütles, et vaktsineerimismeeskond ootab kõiki soovijaid vaktsineerima alates 1. augustist 2022 juba tuttavates asukohtades – L. Puusepa 8 peamajas ning Kvartali kaubanduskeskuses. „Vaktsineerimise vastuvõtuajad on broneerimiseks avatud üleriigilises digiregistratuuris juba praegu, lisaks helistades vaktsineerimise etteregistreerimise telefonil 731 7200 esmaspäevast reedeni 8:00–16:00 ning augustist on võimalik vaktsineerimine ka mugavalt ette registreerimata. 1. augustist on elanikkonnale avatud ka infotelefon 731 7200, mille eesmärk on pakkuda vaktsineerimisealast nõustamist ja informatsiooni nii kliinikumi patsientidele kui teistele huvilistele. Telefonile vastavad esmaspäevast reedeni kell 16:00–18:00 vaktsineerimismeeskonna õed,“ tutvustas Tiina Teder.

Vaktsineerimine COVID-19 vastu on endiselt tasuta.

Kliinikumi Leht

Lisatud: 21 Juuni 2022

10. juunil toimus Tartu Ülikooli Kliinikumi arvamuslõuna, kuhu olid palutud erinevad Eesti tervishoiueksperdid, et üheskoos arutada, millist ülikoolihaiglat Eesti vajab. Ühtlasi anti arvamuslõunal üle kliinikumi elutöö preemia, Neinar Seli stipendiumid enim teaduartikleid publitseerinud kliinikumi töötajatele ning preemia parimatele teadusartiklitele ajakirjas Eesti Arst.

Arvamuslõuna külalisesinejateks olid Helsingi ülikooli haigla ülemarst ja juhtkonna liige, neuroloogiaprofessor Atte Meretoja ning Tartu Ülikooli peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituudi kaasprofessor Taavi Tillmann. Ettekannetes peatuti kõnelejate teadmistel ja kogemustel, mis eristab, millist rolli ja vastutust omab ülikoolihaigla staatus tervishoius ja selle arendamises, aga ka ühiskonnas laiemalt.

Tartu Ülikooli Kliinikumi juhatuse liige professor Joel Starkopf tundis heameelt kohtumisel valitsenud koostööd rõhutava õhkkonna üle. „Kliinikum on Eesti suurim haigla, milles on esindatud kõik meditsiini erialad, samuti ka ennetus ja erijuhud, nagu näiteks elundisiirdamine.  Ravitöö-alane koostöö nii Eesti kui teiste haiglatega, aga ka teadus- ja õppetöö on võtmetegurid, mis hoiavad meid arengus,“ rääkis prof Starkopf.

Arvamuslõunal pälvis Kliinikumi preemia dr Natan-Toomas Aro, Neinar Seli stipendiumid omistati viimasel kalendriaastal enim publitseerinud geneetika ja personaalmeditsiini kliiniku juhile dr Sander Pajusalule ning viimasel viiel aastal enim publitseerinud professor Katrin Õunapile. Ajakirja Eesti Arst parima teadusartikli preemia läks jagamisele kahe artikli vahel – preemiad võtsid vastu dr Anna Valter ja Ülar Allas.

Kliinikumi Leht

Lisatud: 21 Juuni 2022

Tartu Ülikooli Kliinikumi Maarjamõisa III ehitusjärgu kunstiteoste ideekonkursi võitis disainistuudio Unt / Tammik koos illustraator Marju Tammikuga, kelle ideekavandi järgi tekib uude lastehaigla seintele võlumaailm, mille uksed avavad võlusõnad „Tireli-tareli-tiit, seiklus algab siit“.

Idee ühe autori, kunstnik Eva Undi sõnul peeti kunstilahenduse loomisel silmas, et lapsed on alati lapsed, on nad siis haiged või terved. „Nad tahavad mängida, joosta, seigelda ja lõbutseda. Isegi kui see füüsiliselt alati võimalik pole, siis vähemalt oma peas. Fantaasiamaailmas on kõik võimalik,“ kirjeldas kunstnik. Nii ongi Tartu Ülikooli Kliinikumi lastekliiniku seintel kujutatud salapärane maailm, mis on oma kuppelmaastiku ja jõgedega pisut Lõuna-Eesti moodi. „Seal seiklevad tegelased, kes ärgitavad haigla noori patsiente ning nende vanemaid mõtlema lugusid seintel toimuva üle. Valged seinad on nagu raamat, kus on olemas illustratsioonid, aga jutt tuleb endal mõelda. Mida vahvam seiklus, seda õnnelikum lõpplahendus,“ sõnas Unt.

Kliinikumi lastekliiniku juhi prof Vallo Tillmanni sõnul kõnetas teda töö läbimõeldus ja värvid. „Kunstniku poolt joonistatud olukorrad jätsid võimaluse ise juurde mõelda, mida üks või teine kujutatud olukord võiks tähendada. Samuti oli värvilahendus väga õnnestunud: lihtsad, mitte väga intensiivsed toonid, mis kokkuvõttes mõjuvad rahustavalt. Tore oli samuti asjaolu, et lastekliiniku erinevate osakondade esindajate eelistused ühtisid – töö nimega „Tireli-tareli-tiit“,“ lausus prof Tillmann.

Kunstnike Marju Tammiku, Eva Undi ja Margus Tammiku pakutud lahendus leidis üksmeelse heakskiidu nii kliinikumi esindajate kui ka teiste žüriiliikmete poolt. Žürii liikme Peeter Talvistu sõnul muutis „Tireli-tareli-tiidu“ nauditavaks kavandite mängulisus ja vabadus. „Ühtpidi on originaalse käekirjaga tehtud joonistustes peidus mõnusa kiiksuga lood, teisalt aga on neis nii visuaalset kui narratiivset õhku, mis paneb väikesed ja suured vaatajad kaasa elama ning ise lugusid jutustama. Kavandid võimaldavad lihtsalt edasist laiendamist nii visuaalis kui väljaspool seinapindu ning ei muutu ka sisekujunduse üle domineerivaks,“ lausus Talvistu.

Kliinikumi uus lastehaigla ja Tireli-tareli-tiit, seiklus algab siit“ on väikeste patsientide päralt 2023. aasta esimeses pooles – et otsida üheskoos vastuseid küsimustele: Kes sõi siili kirsid ära? Kuhu kaob hiigeljänes igal neljapäeva õhtul? Kuhu on peidetud varandus ja kes selle viimaks üles leiab? Miks sõprus alati võidab? Kuidas ka kõige keerulisemas olukorras leidub alati nutikas väljapääs?.

Kunstiteoste ideekonkursi žüriisse kuulusid uue lastehaigla sisearhitekt Maarja Varkki, Eesti Kunstiteadlaste ja Kuraatorite Ühingu esindajana Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi direktor Kai Lobjakas; Eesti Kunstnike Liidu juhatuse poolt määratud kunstikriitik, ajaloolane ja kuraator Peeter Talvistu; Eesti Kunstnike Liidu juhatuse poolt määratud Jaanus Kivaste ehk kunstnik Kiwa ning kliinikumi taristu suurprojektide osakonna juhataja Toomas Kivastik.

Kliinikumi Leht

Lisatud: 21 Juuni 2022

19.–24. mail viibisid Tartu Ülikooli Kliinikumis Euroopa Haiglate ja Tervishoiu Föderatsiooni HOPE vahetusprogrammi raames Christian Elger Austriast, Simon Rekanovic Sloveeniast ja Mette Byrgiel Bach Taanist. 2022. aasta HOPE programmi teema oli „Organisational innovation in hospitals and healthcare“.

Esimesel päeval tutvustasid Hanna-Liisa Soll ja Vaike Soodla analüüsi- ja kvaliteediteenistusest väliskülalistele kliinikumi statistika töölauda, patsientide andmekogusid, BI töölauda ja patsiendi rahuolu tulemusi, millest viimane pole programmi koordinaatori, silmakliiniku ülemõe Terell Pihlaku sõnul pole küll enam innovatiivne, kuid sellegi poolest haigla jaoks väga oluline. Seejärel tutvustas juhatuse esimees Priit Perens kliinikumi ning rääkis tervishoiuasutuse juhtimise finantsilisest küljest. Toomas Kivastiku juhendamisel külastati ka uue korpuse ehitust.  

21. mail oli väliskülalistel professor Joel Starkopfi juhendamisel võimalus olla vaatlejate rollis kriisiõppusel Tervex, mille eesmärk oli harjutada masskannatanutega situatsioonide lahendamist. „Väliskülalistele oli see väga huvitav, ega tavainimene sellisesse olukorda nii lihtsalt ei satu,“ kirjeldas koordinaator Terell Pihlak.

Lisaks külastasid väliskülalised transplantatsioonikeskust ning rääkisid IT arengust infotehnoloogia juhi Kati Kormiga. Juhatuse liikme ja õenduse ja patsiendikogemuse juhi Ilona Pastaruse, personalijuhi Siiri Toomiste, juristi Gerli Kuldre ja töökeskkonnaspetsialisti Kaie Nellisega vesteldi inimressurssidest, tööjõu optimeerimisest ning üldiselt kliinikumi töökeskkonnast.

Viimasel päeval kohtusid väliskülalised Sander Pajusaluga, kes tutvustas uut geneetika ja personaalmeditsiini kliinikut. Seejärel vestlesid külalised hematoloogia-onkoloogia kliiniku juhi Kristiina Ojamaaga ja vähikeskuse direktori Lenne-Triin Kõrgveega, kes lisaks muule said tõdeda, et kliinikumi vähiravi vastab Euroopa kõrgeimale kvaliteedistandardile, mida tunnustati hiljuti OECI akrediteeringuga. Programmi kliinikumis lõpetas külastuskäik apteeki, kus tutvuti selle logistilise poolega.

Väliskülalised Austriast, Sloveeniast ja Taanist tänasid kliinikumi meeskonda suurepärase kogemuse eest ning tunnistasid, et nende jaoks oli kõige muljetavaldavam kriisiõppus Tervex.

Vahetusprogrammi raames viibivad valitud inimesed erinevates riikides neli nädalat. Eestist esindas Tartu Ülikooli Kliinikumi juhatuse liige, ravijuht dr Andres Kotsar, kes külastas Šveitsi haiglaid.

Kliinikumi Leht

Lisatud: 26 Mai 2022

22. aprillil nimetas Tartu Ülikooli rektor professor Toomas Asser ülikooli esindajaks Tartu Ülikooli Kliinikumi nõukogus Kaitseväe Akadeemia sõja- ja katastroofimeditsiini keskuse ülemarsti kolonelleitnant Ahti Varblase. Ühtlasi pikendas rektor professor Eero Vasara volitusi nõukogus.

Ahti Varblane on lõpetanud Tartu Ülikooli arstiteaduskonna ja läbinud erakorralise meditsiini residentuuri. Ta on töötanud Tartu Kiirabis ja Tartu Ülikooli Kliinikumis erakorralise meditsiini arst-õppejõuna. Alates 1998. aastast on dr Varblane Kaitseväe teenistuses ja alates 2004. aastast on ta Kaitseväe Akadeemia Sõja- ja katastroofimeditsiini keskuse ülem-arst.

Kolonelleitnant Ahti Varblane on Eesti Kaitseväearstide Seltsi asutajaliige ja juhatuse esimees. Lisaks kuulub ta Eesti Erakorralise Meditsiini Arstide Seltsi ja Eesti Arstide Liitu. Riiklikest teenetemärkidest on talle omistatud Kotkaristi III klassi teenetemärk.

 Kliinikumi Leht

Lisatud: 26 Mai 2022

Meditsiiniteaduste valdkonna üliõpilaskogu (MVÜK) valib igal kevadel parimaid õppejõude nende seast, kes juhendavad tudengeid kliinikumis. Seekord pälvis parima hambaarst-õppejõu tunnustuse hambaarstitudengite poolt dr Teele Paltsar ning arstitudengid nimetasid parimaks arst-õppejõuks dr Innar Tõru.

Dr Teele Paltsar töötab stomatoloogia kliinikus arst-õppejõuna restauratiivse hambaravi erialal. Tudengid on hinnanud temas seda, et dr Paltsar on huvitatud tudengi õppeprotsessist ning oskab huvitavalt ja kaasahaaravalt õpetada. „Ta on alati heatahtlik, energiline, tähelepanelik. Näha on, et soovib oma teadmisi edasi anda ning teeb seda väga põhjalikult. Ta õpetab hoolivalt ja on väga tudengi sõbralik õppejõud ning ei mõista iial kohut. Samuti alati julgeb temalt nõu küsida ning vajadusel paneb ta ka ise käe külge, näitab häid ravivõtteid ning on väga toetava suhtumisega. Ta on õppejõud, kes paneb pingutama, kuid samas sa alati ootad tema praktikumi, sest tead, et õhkkond on hea ja õpid selles praktikumis palju. Väga toetav ja vastutulelik õppejõud,“ ütlesid hambaarstitudengid.

Dr Teele Paltsar, kommentaar: Õppetöö ja tudengite juhendamine on tore vaheldus igapäevasele ravitööle. Selline tunnustus näitab, et olen õigel teel. Aitäh, teile, tulevased noored kolleegid!

Dr Innar Tõru töötab psühhiaatriakliinikus vanemarst-õppejõuna psühhiaatria erialal. Arstitudengid on nimetanud dr Tõru nii erialaringi juhendajana kui ka õppejõuna täiesti asendamatuks. „Õppejõuna on ta väga toetav ja mõistlik ning kerib raske aine lahti nagu lõngakera, kordab pidevalt olulisi asju nii, et väga olulised primaarsed teadmised kinnituksid. Tal on pikk kliiniline kogemus ja rohked teadmised oma valdkonnas, mida ta suurepäraselt ja kaasahaaravalt edasi suudab anda. Lisaks on dr Tõru ülimalt heasüdamlik inimene, kelle juuresolekul tunnevad tudengid end võrdväärsete ja väärtuslike kolleegidena. Ringijuhendajana on ta väga lugupidav, abivalmis ja avatud muutustele. Tudengid on öelnud: "Kui Innar on olemas, siis see tähendab, et maailmas on asjad kõik hästi!” Aitäh-aitäh-aitäh ning suur kummardus!“ tänasid tudengid.

Dr Innar Tõru, kommentaar: Dr Innar Tõru, kommentaar: „Se non é vero, é ben trovato“. Isegi kui vaid osa sellest on tõsi, kõlab see päris kenasti ja täidab hinge rõõmu ja tänutundega. Meeldiv üllatus. Ja igal juhul ühine saavutus. Sütitada saab ju vaid süttivat materjali ja ka muud süttimiseks vajalikud tingimused peavad olema täidetud.

Ilma avatud meelega, teadmishimuliste, innustunud ja aktiivselt kaasa löövate tudengiteta õpetamise-õppimise imet ei sünni. Ka ei tööta ükski õppejõud üksi. Üksikust eristuvalt meeldiva mulje tekkimiseks peab kogu kontekst seda toetama, ainest tervikuna peab jääma meeldiv üldmulje. Seda ilma pühendunud, oma tööd hästi tegevate kolleegideta ei saavuta. Seega, suur tänu austava tunnustuse eest ning „Aitäh-aitäh-aitäh ning suur kummardus!“ kõigile, tänu kellele õnnestunud õpetamise-õppimise ime sündida sai – tudengitele, kolleegidele, patsientidele, Alma Mater’ile, kliinikumile!

Lisatud: 26 Mai 2022

Tartu Ülikooli Kliinikumi vähikeskust tunnustati OECI akrediteeringuga, mis on kõrgeim tunnustus kliinikumi vähiravile, ennetustegevusele, diagnostikale ning teadus- ja õppetööle. 

Euroopa Vähikeskuste Organisatsiooni (Organisation of European Cancer Institutes, OECI) eesmärk on tagada parima võimaliku vähiravi pakkumine läbi ühtsete üle-euroopaliste kvaliteedinõuete rakendamise, hõlmates valdkondi ennetustegevusest vähidiagnostika ja -ravini,   patsiendikogemust, teadustöö integreeritust kliinilisse praktikasse ning koolitustegevust. Ambitsioonika eesmärgi saavutamiseks on välja töötatud vähikeskuste välise akrediteerimise programm.

„Kliinikum on esimene Euroopa Vähikeskuste Organisatsiooni poolt akrediteeritud haigla Eestis. See on kõrgeim tunnustus ja kvaliteedimärk vähiravile, ennetustegevusele, diagnostikale ning teadus- ja õppetööle kliinikumis,“ ütles Tartu Ülikooli Kliinikumi ravijuht dr Andres Kotsar.

Kliinikumi vähikeskuse direktori dr Lenne-Triin Kõrgvee sõnul on akrediteerimisprotsessi läbimine parim võimalus saada kõikehõlmav ülevaade vähivaldkonna hetkeseisust keskuses, enda võrdlemiseks teiste Euroopa haiglatega ning väga detailse Euroopa tipptasemest lähtuva arengukava koostamiseks.  „Akrediteerimisprotsessi tulemusena oleme saanud kinnituse, et meie tegevus on kooskõlas Euroopa vähiravi parimate standarditega ehk siis kliinikumis patsientidele pakutav vähiravi on võrreldav teiste Euroopa tippkeskustega,“ rääkis dr Kõrgvee.

Esimest korda akrediteeriti Tartu Ülikooli Kliinikum OECI poolt 2015. aastal. „Tol korral saadud tagasiside sisaldas lisaks suurele tunnustusele kitsaskohtade esile toomist, mille arendamine oli kõrge tähtsusega ja meile kohustuslik parima vähiravi  tagamiseks. Korduva akrediteerimise ajaks oli OECI soovituste alusel loodud näiteks vähikeskus kui erialadeülene struktuuriüksus, mille eesmärgiks on siduda vähiravi erinevad etapid ühtseks tervikuks ning tagada vastavus riiklikele ja rahvusvahelistele kvaliteedistandarditele. Märkimisväärselt on arendatud vähiravi osutamist toetavaid IT-süsteeme, samuti suurendatud kliiniliste uuringute mahtu ning koostööd ülikooliga ja teiste haiglatega nii Eestis kui Euroopas,“ tutvustas vähikeskuse direktor. Dr Kõrgvee tundis heameelt, et akrediteerimisprotsessi käigus pälvisid eraldi tunnustuse kliinikumi vähivaldkonna motiveeritud ja tipptasemel spetsialistid, diagnostikaüksused, ennetusprogrammid, kliiniliste uuringute keskus ning aktiivne ja kaasatud patsientide nõukoda. Samuti rõhutati eraldi kliinikumi kui Eesti ainukese ülikoolihaigla olulist rolli järelkasvu koolitamisel ning vähivaldkonna arendus- ja teadustegevuse eestvedamisel, ning ainukese vereloome tüvirakkude siirdamise keskusena Eestis.

Hematoloogia-onkoloogia kliiniku juhi dr Kristiina Ojamaa sõnul on vähki haigestumine tõusuteel kogu maailmas ja nii ka Eestis. Kui aastal 2000 haigestus Eestis vähki ligikaudu 6000 inimest aastas, siis käesolevaks ajaks on see arv tõusnud ligikaudu 9000 uue haigusjuhuni aastas. „Tervise Arengu Instituudi prognooside kohaselt on haigusjuhtude arv aastaks 2030 tõusnud koguni 11 000ni. Põhjustena on välja toodud nii elanikkonna vananemist kui ka elustiiliga seotud muutusi. Hinnanguliselt ligi 40% vähkidest on ennetatavad, muutes elustiili ja harjumusi, osaledes skriiningprogrammides ning vaktsineerides teatud vähki põhjustavate viiruste vastu nagu näiteks HPV, B-viirushepatiit. Lisaks on väga olulisel kohal vähi võimalikult varajane avastamine, kuna varases staadiumis avastatud pahaloomuline kasvaja on alati paremini ravitav. Sama oluline on diagnostika ja ravi alustamine kokku lepitud ajaliste kriteeriumide jooksul, kuna vähk on aegkriitiline haigus,“ kirjeldas dr Ojamaa.

Ta kinnitas, et mitmed eelmainitud teemad vajavad tähelepanu ja lahendusi ka Eestis. „Olen kindel, et süsteemne väline hindamine ning Euroopa kvaliteedistandarditest lähtuv arendustegevus aitavad kaasa murekohtade kiiremale lahendusele. Akrediteerimisprotsessi läbimise kõige olulisemad eesmärgid ongi kahtluseta aidata kaasa iga ennetatava vähi ennetamisele ning pakkuda parimat ravi ja patsiendikogemust igale vähipatsiendile kliinikumis,“ sõnas dr Ojamaa.

OECI on Euroopa vähikeskusi ühendav organisatsioon, mille eesmärk on luua platvorm koostööks ning parimatel teadmistel ja praktikatel põhineva akrediteerimisprogrammi kaudu tagada, et kõikidel Euroopa vähidiagnoosiga inimestel oleks võrdsed võimalused saada parimat võimalikku vähiravi. OECI võrgustikku kuulub 108 liiget, kellest 44 on läbinud ka organisatsiooni poolt pakutava hindamisprotsessi. Lähiriikides on OECI akrediteering neljal Soome, ühel Norra, kahel Rootsi ning ühel Leedu vähikeskusel.

Kliinikumi Leht

Lisatud: 26 Mai 2022

Tartu Ülikooli Kliinikumi teadlaste osalusel läbiviidud uuring näitas, et isoleeritud reieluupöörlite murruga patsientide suremus kasvab märgatavalt ning on kolme aasta pärast kuni 46%. Uuringus võrreldi reieluu kaela ja pöörleid läbivate murdudega ja isoleeritud reieluupöörlite murruga patsientide suremust ning ravi ning leiti, et pikaajalises võrdluses on patsientide suremus sarnane.

Reieluupöörlite isoleeritud murdudel on mitmeid sarnasusi traditsiooniliste puusapiirkonna murdudega – nad mõjutavad sama anatoomilist piirkonda, eakamatel patsientidel on tihti osteoporoos ning tihti on tegemist väikese energiaga traumaga. Hoolimata sarnasustest käsitletakse neid murde erinevalt ning isoleeritud reieluupöörlite murdudega patsientide suremust ei ole varasemalt analüüsitud.

Uuringu käigus analüüsiti Eesti Haigekassa andmeid üle 50-aastaste reieluu kaela ja pöörleid läbivate murdudega ja isoleeritud reieluupöörlite murruga patsientide demograafilisi näitajaid, murrule eelnevate aastate ravinäitajaid, akuutravi ja järelravi murrule järgneva aasta jooksul. Peamine võrdluse alus oli patsientide suremus kuni kolme aasta jooksul peale murdu.

Võrdlus näitas, et traditsiooniliselt ravitakse isoleeritud reieluupöörlite murruga patsiente harva operatiivselt, nende aktiivravis viibimine on märgatavalt lühem ning ka järelravi said need patsiendid märgatavalt harvem kui reieluu kaela ja pöörleid läbiva murruga patsiendid, tihti puudus järelravi täielikult. Harva mõõdeti ka isoleeritud reieluupöörlite murruga patsientide luutihedust.

Reieluu ülemise otsa murde seostatakse kõrgenenud suremuse riskiga. Analüüs näitas sama kõrget pikaajalise suremuse määra ka isoleeritud reieluupöörlite murruga patsientidele, olles aasta möödudes 28%, kahe aasta möödudes 38% ja kolme aasta võrdluses 46% neist patsientidest. Tulemused viitavad vajadusele parandada isoleeritud reieluupöörlite murruga patsientide käsitlust, sest murru tekke põhjuseks on tavaliselt seesama hapruse sündroom, mis viib ka teiste reieluu ülemise otsa murdude tekkele.

„Artikkel põhineb füsioterapeut Pärt Prommiku kaitstud doktoritöö jaoks kogutud ja analüüsitud Eesti haigekassa andmete (2009–2017) teisesel analüüsil. Oluline aspekt on, et artikkel oli soovitusena lugeda Ameerika ortopeedide akadeemia (AAOS American Academy of Orthopaedic Surgeons) liikmetele 02.05. 2022 kui „Today’s Top Story“. Sain ka hea vastukaja ühelt oma Rootsi kolleegilt, kes rõhutas ka, et seda tüüpi patsiendid jäävad sageli vajaliku tähelepanuta ja tänas hea analüüsi eest,“ sõnas uuringu üks autoritest, professor Aare Märtson uuringu olulisust kommenteerides.

Allikas: Prommik, P., Tootsi, K., Veske, K. et al. Isolated greater trochanter fracture may impose a comparable risk on older patients’ survival as a conventional hip fracture: a population-wide cohort study. BMC Musculoskelet Disord 23, 394 (2022). https://doi.org/10.1186/s12891-022-05336-3

Liina Raju

Lisatud: 26 Mai 2022

21. mail toimus Tartu Ülikooli Kliinikumis koostöös kaitseväe ja Tartu Kiirabiga kriisiõppus Tervex, mille eesmärk oli harjutada masskannatanutega situatsioonide lahendamist. Tervex õppus oli üks osa suurõppusest Siil 2022.

Kliinikumi meditsiinikoordinaatori ja 5. kliinilise valdkonna juhi dr Jaan Süti sõnul andis kriisiõppus võimaluse kontrollida kliinikumi kriisiplaani käivitamist ning mängida läbi nii masskannatanute käsitlemist erakorralise meditsiini osakonnas kui ka harjutada kogu haigla koostööd vabade voodikohtade planeerimisel, ravivahendite ja muude tarvikute võimekuse ning varu tagamisel. Tartu Kiirabi juhi dr Veronika Reinhardi hinnangul on suurõnnetuste lahendamisel väga oluline roll asutustevahelisel koostööl. Seda eelkõige koostöös kliinikumi, kaitseväe ja Terviseametiga, aga ka heade operatiivpartnerite Häirekeskuse, päästeameti ja politseiga.

Stsenaariumi järgi hospitaliseeriti kliinikumi 21. mail kahes erinevas asukohas toimunud õnnetuste tõttu 75 kannatanut. EMO sai kiirabi sündmusjuhilt teate Nooruse tänaval toimunud varingust, selle info põhjal käivitati suurõnnetuse lahendamine – erakorralise meditsiini osakond seadis end kõrgendatud valmisolekusse, kaasates ka lisapersonali. Kokku hospitaliseeriti sündmuskohalt kliinikumi 23 erineva raskusastmega patsienti. Kell 11:45 juhtus Tartus ühtlasi teine õnnetus, milles olid osalisteks nii bussitäis inimesi kui ka jalakäijaid, kellele sõiduk otsa sõitis. Praeguseks on sündmuskohalt hospitaliseeritud 52 kannatanut, nende seas nii rohelisse, kollasesse kui ka punasesse triaažikategooriasse kuuluvaid.

Patsientide rollis olid tõetruult grimeeritud vabatahtlikud. Kliinikumi töötajatest olid õppusesse kaasatud nii tervishoiutöötajad kui ka tugiteenistuste töötajad. Sündmust vaatlesid ja hindasid reageerivate tervishoiuteenuse osutajate, Eesti Kaitseväe, Terviseameti ning NATO liitlasvägede esindajad. Kriisiõppuse tulemusel uuendatakse vajadusel nii Tartu Ülikooli Kliinikumi kui Tartu Kiirabi kriisiplaani.

Kliinikumi Leht

Lisatud: 26 Mai 2022

Tartu Ülikooli Kliinikumi ja Tartu Ülikooli koostöös on valminud „Patsiendiohutuse baaskoolitus“, mis on mõeldud nii kliinikumi kui ka kõikide teiste haiglate töötajatele. Uus patsiendiohutuse koolitus võimaldab võtta haiglates kasutusele ühtlustatud käsitluse.

Tartu Ülikooli Kliinikumi õenduse ja patsiendikogemusi juhi Ilona Pastaruse sõnul on patsiendiohutuse tagamine kõikjal maailmas ühest küljest tervishoiutöötajate igapäevase töö osa, ent samas ka suureks väljakutseks. „Me kõik soovime kindlustunnet, et meie tervisemurede korral osutatav abi on kvaliteetne ja ohutu. Patsiendiohutuse teemaliste koolitustega soovime tagada, et kliinikumi töötajatel on kaasaegsed teadmised patsiendiohutusest ning seeläbi oskus ohte ennetada ja kahju tekkimist patsiendile vältida,“ tutvustas baaskoolituse loomise vajadust Ilona Pastarus.

Patsiendiohutusealane koostöö Tartu Ülikooliga on andnud võimaluse ühendada tõenduspõhised ning kaasaegseimad teadmised ülikooli poolt ning teiselt poolt kliinikumi aastatepikkuse kogemuse patsiendiohutusjuhtumite monitoorimisel, registreerimisel ja lahenduste ning tegevuskavade väljatöötamisel.

Tartu Ülikooli patsiendiohutuse uurimise projektijuhi, sisehaiguste kaasprofessori Kaja Põlluste sõnul on Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkonnast tänu rahvusvahelisele koostööle PATSAFE projekti raames kujunemas keskus, kuhu on koondunud Eesti parimad teadmised ja oskused patsiendiohutuse teadus- ja arendustöö ning koolituse valdkonnas. „Ka valdkonna lähiaastate patsiendiohutuse teadus- ja arendustegevuse strateegias on tervishoiutöötajate koolitusel oluline roll. Koostöö kliinikumiga töötajate patsiendiohutuse koolituse väljatöötamisel on selle strateegia üks esimesi väljundeid, millega ülikool saab anda oma panuse patsientidele parima ja võimalikult ohutu abi osutamiseks,“ ütles kaasprofessor Põlluste.

Kliinikumi ja ülikooli poolt põhjalikult ette valmistatud patsiendiohutuse baaskursus annab ülevaate patsiendiohutuse olemusest, vigade tüüpidest ja põhjustest, patsiendiohutust mõjutavate juhtumite ennetamisest ning ohu- ja kahjujuhtumite registreerimisest. Baaskoolitus on järjekorras esimene patsiendiohutuse teemadele pühendatud e-kursuste sarjas. Järgnevad koolitused „Patsiendiohutuskultuur“, „Ravimivigade vältimine“ ning „Juhtumite süvaanalüüs“. Ilona Pastarus peab koolituste sarja loomist väga vajalikuks, et tagada patsiendi- ja töötajasõbralikku keskkonda, mille edendamisel on oluline osa töö- ja ohutuskultuuril. „Oskus juhtumeid analüüsida, juhtunust õppida ja lahendusi luua, toetavad ohutu ja inimeste heaoluga arvestava haiglakeskkonna arengut,“ lausus ta.

Tervishoius on aina olulisem roll ka patsiendi lähedastel. „Soovime patsiendiohutuse tagamisse enam kaasata ka patsiente ja peresid, seetõttu valmivad koolituste põhjal ka patsientidele mõeldud infomaterjalid. Patsiendiohutus ei sõltu ainuüksi tervishoiutöötajatest – patsient aktiivse meeskonnaliikmena saab anda oma panuse, olles teadlik tervishoiuteenusega kaasnevatest ohtudest, küsides küsimusi ning andes märku võimalikest ohujuhtumitest,“ kirjeldas õenduse ja patsiendikogemuse juht.

Koolitusele „Patsiendiohutuse baaskursus“ tuleb end registreerida kliinikumi koolituskeskuse kaudu ning kaheksatunnisele koolitusele on oodatud lisaks kliinikumi töötajatele ka kõikide teiste haiglate töötajad.

Kliinikumi Leht

Lisatud: 21 Aprill 2022

Tartu Ülikooli Kliinikumi psühhiaatriakliinik laiendas vaimse tervise õdede vastuvõtte perearstikeskusetesse, et piloteerida Klaabu projekti raames võimalusi psühhiaatrilise abi kättesaadavuse suurendamiseks. Klaabu projekt on ellu kutsutud Eesti Psühhiaatrite Seltsi poolt, milles  löövad kaasa lisaks kliinikumile ja Tervisekassale ka Tervisekassa teised hankepartnerid psühhiaatria erialal ning perearstid ja pereõed.

Tervisekassa partnerlussuhete osakonna juhataja Marko Tähnase sõnul soovitakse 1. oktoobril 2021 alanud projektiga tagada esmastele abivajajatele võimalus pääseda vaimse tervise murega vastuvõtule 28 päevaga. „Tervishoiuteenusest rääkides on oluline pidada silmas kolme aspekti – kättesaadavus, ravi järjekord, õigeaegsus. Kõik kolm eeldavad väga head koostööd erinevate tervishoiutasandite vahel. Seda näitas ilmekalt ka kliinikumi poolt vaimse tervise õdede suunamine perearstide juurde, mis on seni olnud ainulaadne lahendus Eestis,“ selgitas Tähnas. Projekti perioodil on vaimse tervise õe vastuvõttude arv kasvanud ning see on andnud psühhiaatritele võimaluse tegeleda keerulisemate juhtumitega kiiremini ja süvenenumalt. „Ühtlasi on kasvanud e-konsultatsioonide arv ning näeme, et enamikel kordadel pakub e-konsultatsioon perearstile sedavõrd palju teadmisi ja tuge, et konsultatsioon piirdubki e-konsultatsiooniga. Kui tekib vajadus ravi üle võtmiseks, toimub see enamasti mõne päevaga,“ selgitas Tähnas.

Kliinikumi psühhiaatriakliiniku ambulatoorse psühhiaatria keskuse vanemõde Katri Šinkarev tõi tagasisidena välja: „Mul on hea meel, et selle viie kuu jooksul on perearstid ja -õed vaimse tervise õdede vastuvõtud omaks võtnud. Vaimse tervise õdede olemasolu perearstikeskustes on mugav nii esmatasandile kui ka patsientidele, kiirendades patsientide jõudmist vajaliku teenuseni. Teisest küljest vabastab mudel ka psühhiaatrite aega tegelemaks keerukamate ja kiiret sekkumist vajavate juhtumitega. Mudeli muutmine võtab aega ning harjuma peavad nii patsiendid kui ka perearstid – alati ei pruugi olla vajadust psühhiaatri vastuvõtu järele, nõustada saab vaimse tervise õde ning miks mitte ka patsiendiga enim kontaktis olev perearst või -õde,“ rääkis vanemõde.

Kliinikumi vaimse tervise õdede vastuvõtud on alates 2021. aasta novembrist olnud avatud Annelinnas asuvas Tartu Tervisekeskuses ning 2022. aasta veebruarist Maarjamõisa tervisekeskuse perearstide juures. Maikuust lisanduvad vastuvõtud ka Tasku perearstide juures. Vaimse tervise õdede Svetlana Kozlova ja Aile Sumbergi sõnul mahub nende vastuvõtupäeva nii esmaseid kui ka korduvaid vastuvõtte. „Vastuvõtuajad täituvad kiiresti ning meie juurde tulevad nii need patsiendid, kel perearsti poolt ravi juba määrtatud kui ka need, keda on vaja nõustada – näiteks noored emad ärevuse tõttu, sõjaolukorraga seotud ärevus, probleemid kodukontoris töötamisega, mille puhul on vajalik elustiilinõustamine. On ka juhte, mil patsient tuleb psühhiaatrile suunata või psühhiaatriakliiniku statsionaarsesse osakonda,“ kirjeldasid vaimse tervise õed. Küsimuse peale, mida parandada, toovad nad välja kontakti perearsti ja/või -õega. „Selleks et saaksime oma vastuvõtuaja pühendada ainult patsiendile, oleks väga palju abi põhjalikust saatekirjast. Ühtlasi julgustame perearste ja pereõdesid patsientide murede arutamiseks meie poole pöörduma,“ sõnasid nad.

Kuidas edasi?

Marko Tähnase sõnul on kliinikumi kogemus ja tagasiside julgustav. „Oleme õigel teel ning kliinikum on olnud teenuse disainimise pioneeriks psühhiaatrilise abi kättesaadavuse parandamisel. Soovime, et esmatasandi toetamine vaimse tervise õdede poolt jätkuks,“ tunnustas Tähnas. Projekti laiendatakse ka laste ja noorukite vaimse tervise vastuvõttude osas. Lisaks on Klaabu raames loodud ka e-koolitus esmatasandile, sisaldades erinevaid teemasid – psühhootilised ja unehäired, sõltuvus-, söömis- ja ärevushäired, meeleoluhäired koos suitsidaalsuse käsitlusega, lastepsühhiaatria elementaarmoodul, ägedate stressreaktsioonide ja postraumaatiline stressihäire. Klaabu projektiga on liitumas ka Viljandi haigla ning selle sammuga saab kaetud lisaks seni kaasatud olnud Tartu-, Valga-, Võru-, Põlva- ja Jõgevamaale ka Viljandimaa. 2022. aasta plaanis on laienemine ka Pärnumaale.

„Pikemas perspektiivis soovime piloteeritud mudeli alusel laiendada Klaabu projekti üle kogu Eesti. Nii liigume lähemale eesmärgile, et psühhiaatrite nimistu ja töökoormus on selline, et vastuvõtule pääseksid kõik psühhiaatri vastuvõttu vajavad patsiendid ning samal ajal on toetatud ka perearstid, et tegelda oma nimistu patsientide lihtsamate vaimse tervise muredega, keda omakorda toetavad vaimse tervise õed,“ ütles lõpetuseks Marko Tähnas.

Kliinikumi Leht

Lisatud: 21 Aprill 2022

2021. aasta oli kliinikumile töörohke. Lisaks sellele, et COVID-19 patsientide ravi nõudis palju tähelepanu ja ravitöö ümberkorraldamist, pöördus kliinikumi nii ambulatoorsetele, päevaravi, statsionaarsetele kui ka hambaravi tervishoiusteenustele ligi 750 000 patsienti.

„2021. aasta tõi Tartu Ülikooli Kliinikumile, aga ka kogu tervishoiusüsteemile taas uued pandeemialained ning samal ajal ka plaanilise ravitöö taastamise pingutused. Kliinikum täitis ravi rahastamise lepingu nii hästi kui see antud olukorras võimalik oli – ambulatoorse ravi osas ületasime planeeritu, ent tähelepanuta ei saa jätta ka haigusjuhte, mis pandeemia tõttu plaanilises statsionaarses ravi täitmata jäid,“ sõnas Tartu Ülikooli Kliinikumi juhatuse esimees Priit Perens.

Ravijuht dr Andres Kotsar tõi välja, et Tartu Ülikooli Kliinikum on Eesti suurim haigla, kus on esindatud kõik meditsiinilised erialad. „Meie teenused katavad kogu inimese elukaare – alustades sünnieelsest diagnostikast lõpetades palliatiivraviga, mille vahele mahuvad lisaks spetsiifilisele kõrgeima etapi ravile ka sünnitusabi, spordimeditsiin ja taastusravi, hambaravi ning mitmed erialadeülesed patsientide raviteekonnad, aga ka ennetus ja erijuhud – näiteks 2021. aastal tehtud 54 elundisiirdamist,“ rääkis ravijuht.

Kliinikumis raviti 2021. aastal statsionaarsel ravil kokku 38 567 patsienti. Aktiivravi keskmine ravikestus oli 6,3 päeva. Kliinikumi kõikidest voodikohtadest oli kuni 13% kasutusel isoleerimist vajavate COVID-19 patsientide raviks. Kokku vajas COVID-19 tõttu ravi 1819 patsienti, neist noorim oli 13-päevane ja vanim 98-aastane.  Nende patsientide keskmine ravikestus oli 13,2 päeva ehk üle kahe korra kauem kui teistel aktiivravi patsientidel. 344 COVID-19 patsienti vajasid ka III astme intensiivravi, mille puhul kujunes keskmiseks ravikestuseks 26 päeva. COVID-19 haigla- ja intensiivravi suremus, vastavalt 10,3% ja 25,4%, olid võrdväärsel tasemel Euroopa tippkeskuste tulemustega.  

Kliinikumi õenduse ja patsiendikogemuse juht Ilona Pastarus kinnitas, et nii suure hulga patsientidega toimetulek oli võimalik ainult tänu heale koostööle. „See tähendab paljude arstide, õdede, hooldajate ja ka üliõpilaste vastutulelikkust ja valmisolekut asuda tööle COVID-19 patsientidega tegelevatesse osakondadesse. Oma panuse andsid kõik töötajad, ka need, kes ei olnud COVID-19 osakonnaga otseselt seotud,“ rõhutas Pastarus.

Ambulatoorseid arsti vastuvõtte tehti kliinikumis 497 819, millele lisaks 122 062 ambulatoorset õe ja ämmaemanda vastuvõttu. Õdede ja ämmaemandate poolt tehti ka 14 326 koduõendusvisiiti ja muud koduvisiiti. „Kliinikumi arstid vastasid üle-eestiliselt 13 515 e-konsultatsiooni saatekirjale, pakkudes e-konsultatsioone koguni 28 erialal. Pandeemia olukorras on e-konsultatsioon olnud parim viis perearstide ja eriarstide vaheliseks koostööks ja mul on hea meel, et koguni 24% kõikidest Eesti e-konsultatsioonidest viisid läbi just kliinikumi eriarstid,“ ütles ravijuht dr Kotsar.

Päevaravis raviti möödunud aastal kokku 15 709 patsienti. Naistekliinikus sündis 2583 last, neist 58 sünnituse puhul oli tegemist kaksikute sünniga ning 1 puhul kolmikute sünniga. Erakorralise meditsiini osakonda pöördus 40 059 patsienti ning hambaraviteenuste vajadusega pöördus kliinikumi 55 259 patsienti. Kliinikum andis 2021. aastal väga suure panuse ka COVID-19 vastu vaktsineerimisse – 2021. aasta lõpuks oli kliinikumi vaktsineerimismeeskond teinud 165 110 vaktsineerimist. 

Kliinikumis kui ülikoolihaiglas oli ravitöö sügavalt integreeritud teadus- ja õppetegevusega ka 2021. aastal. „Aasta lõpu seisuga oli kliinikumis käimas 306 aktiivset teadusuuringut ning teadusuuringute registrisse kanti koguni 132 uut uuringut. Kliinikumis algatati ka 10 teadusprojekti seoses COVID-19 uurimisega. 2021. aastal ilmus Tartu Ülikooli Kliinikumi töötajate autorlusega 489 teadusartiklit ning kolm kliinikumi töötajat – prof Margus Punab, dr Maire Lubi ja prof Alastair Forbes – kuuluvad oma valdkonna enim viidatud teadlaste 1% hulka maailmas,“ tundis heameelt teadus- ja arendustegevuse juht prof Joel Starkopf. Ta tunnustas ka kolleege, kes sõltumata keerulisest olukorrast tervishoius ja ühiskonnas kaitsesid doktoritöö või on selleni lähiajal jõudmas.

Tartu Ülikooli Kliinikum on Tartu ja Lõuna-Eesti üks suurimatest tööandjatest, kus töötab 4677 töötajat. „Meie ühiste eesmärkide saavutamine ei oleks võimalik ilma töötajate ühise panuseta. Rõõm on näha töötajate kasvavat ühekuuluvustunnet ning ka rahulolu kasvu – kliinikumis töötamisega on väga rahul või pigem rahul 91% töötajatest. 2021. aastal jätkusid kliinikumis juhtimis- ja struktuurireformis planeeritud muutused – ametisse astus nii neljaliikmeline juhatus kui ka laiem juhtkond. Ravijuhtimise, õenduse ja patsiendikogemuse ning teadus-arendustegevused on esindatud juhatuse tasemel, et kliinikum oleks ülikoolihaigla selle parimas tähenduses. Meie meditsiiniliste üksuste struktuur on konsolideeritud kuueks kliiniliseks valdkonnaks, mille juhid osalevad samuti juhtkonna töös,“ kirjeldas juhatuse esimees. Ta tõstis esile ka patsienditeenistuse ning teadus-arendusteenistuse loomise. „Kui patsienditeenistuse roll on olla parima patsiendikogemuse loomise eestvedajaks, siis teadus-arendusteenistus omakorda tagab sünergia ravi,- õppe- ja teadustöö vahel,“ sõnas Priit Perens.

Lisaks töötajate rahulolule on võtmetähtsusega ka haiglaravi vajavate patsientide rahulolu tõus 2021. aastal, mida näitasid kevadised rahulolu-uuringu tulemused. Sõltumata keerulistest aegadest jäi kliinikumi haiglaraviga väga rahule koguni 80% patsientidest. „Patsientide tagasiside aitab meil näha tervishoiusüsteemi patsiendi vaates ning pingutada inimeste heaolust lähtuvate lahenduste leidmisel ja rakendamisel. Patsientide ja lähedaste teekonna kujundamisel on meie heaks kaaslaseks ka kliinikumi patsientide nõukoda juba aastast 2019,“ rääkis õenduse ja patsiendikogemuse juht Ilona Pastarus.

Tartu Ülikooli Kliinikumi 2021. aasta tegevusaruandega saab tutvuda kodulehel. Lisaks on võimalik kodulehe vahendusel vaadata kliinikumi tegevust arvudes statistika töölaual.

Kliinikumi Leht 

Lisatud: 21 Aprill 2022

Tartu Ülikooli Kliinikumis alustas 1. aprillil tööd uus geneetika ja personaalmeditsiini kliinik, kus tegeletakse pärilike haiguste diagnostika ja raviga, moodsate geenidiagnostika võimaluste kliinilise rakendamisega ning pärilike haiguste ennetamise ja võimalikult varajase avastamisega, et tagada patsientidele parim võimalik ravitulemus. Kliiniku juhtimise tähtajalisi lisaülesandeid täidab dr Sander Pajusalu.

Geneetika ja personaalmeditsiini kliinik kuulub 6. kliinilise valdkonna koosseisu. Valdkonna juhi prof Margus Punabi sõnul tingis uue struktuuriüksuse loomine meditsiinigeneetika plahvatuslik areng, mis loob omakorda suurepärased võimalused nii meditsiinigeneetika eriala kui ka laiemalt personaalmeditsiini kasvamiseks. „Geeniandmete kasutamine kliinilises meditsiinis on prioriteetne. Äsja loodud kliiniku eesmärk on pakkuda geneetika ja personaalmeditsiini teenuseid üle kogu Eesti, olles samal ajal kokkupuutes Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkonna, geenivaramu, arvutiteaduste instituudi ja teiste allüksustega,“ sõnas prof Punab.

Olgugi, et geneetika ja personaalmeditsiini kliinik struktuuriüksusena on uus, on see loodud Eesti suurima pärilikele haigustele spetsialiseerunud üksuse, kliinikumi ühendlabori kliinilise geneetika keskuse baasil. „Iseseisva kliiniku ehk spetsiifilise raviüksuse loomine oli vajalik, kuna geenidiagnostika vajadus on tõusnud paljudel arstlikel erialadel ning geneetilised uuringud on saamas ka teiste erialade igapäevaseks rutiiniks. Niisamuti on kliiniline geneetika muutumas aina enam diagnostikat pakkuvast erialast aktiivseid sekkumisi ja ravi võimaldavaks meditsiinivaldkonnaks,“ tutvustas kliiniku juht dr Sander Pajusalu.

Ta selgitas, et seetõttu on ka geneetika ja personaalmeditsiini kliinikus erinevad osakonnad kliinilisele geneetikale ja laboratoorsele geneetikale. „Lisaks juurutame uues kliinikus ka erinevaid personaalmeditsiini teenuseid eraldi loodud personaalmeditsiini osakonnas. Näiteks on kliinikumi ühendlaboril ravimite ja geenivariantide koostoimet selgitavate farmakogeneetiliste analüüside osas juba aastatepikkune kogemus, kuid seni on olnud eesmärk lähtuda traditsioonilisest üksikgeenide testimisest. Nüüd on aga võetud suund laiemate paljusid ravimite toimet mõjutavaid geenivariante samaaegselt hõlmava geenitesti juurutamisele. Samuti on kliiniku fookuses üha laialdasem kasvajakoe geneetiliste mutatsioonide määramine, mis võimaldab täpsemalt suunata vähiravi,“ selgitas dr Pajusalu.

Dr Pajusalu peab oluliseks olla heaks koostööpartneriks Tartu Ülikooli teaduslaboritele, sealhulgas ka Eesti Geenivaramule, et tagada teadustulemuste siire kliinilisse meditsiini patsientide hüvanguks. „On äärmiselt oluline, et Eesti rahvas, kes on oma osalusega toetanud suuri teadusprojekte, tunnetaks, et nende panus aitab paremaks muuta Eesti tervishoiusüsteemi. Meie kliiniku põhitööks jääb patsientide vastuvõtt ja geenidiagnostika, milles on tagatud ka innovaatilisus tulenevalt sünergiast teiste teadusasutustega,“ rõhutas kliiniku juht. Nii pakub kliinik meditsiinigeneetika alaseid konsultatsioone patsientidele, kliinikumi teistele struktuuriüksustele ning ka väljapoole kliinikumi.

Nagu laiemalt tervishoius, nii on ka meditsiinigeneetikas aina olulisem roll ennetusel ja võimalikult varajasel haiguse avastamisel. „Paljud geneetilised haigused on eri viisidel juba täna ravitavad, kuid heaks ravitulemuseks on vajalik varane ja täpne haiguse diagnoosimine. Lisaks seni vastsündinutel sõeltestitud ainevahetushaigustele alustatakse sel aastal geneetika ja personaalmeditsiini kliinikus ka spinaalse lihasatroofia ehk SMA vastsündinute sõeltestimise pilootuuringuga. Selle aluseks on Eesti Haigekassa otsus rahastada SMA ravi, mistõttu on kindel, et varajase diagnoosiga patsiendid ei jää ravita ja saavutavad potentsiaalselt paremaid ravitulemusi,“ rääkis dr Pajusalu. Ta toob välja ka kümnendite erisuse – kui eelmisel kümnendil arenes meditsiinigeneetikas plahvatuslikult diagnostika, siis sel kümnendil on ees ootamas kiire areng just ravis. „Uus suund on kindlasti geeniteraapia, mida on saanud juba ka mõned Eesti patsiendid. Ravi geneetiliste haiguste jaoks on olemas aga juba rohkem kui paarisaja päriliku haiguse puhul. Siinkohal on geneetika ja personaalmeditsiini kliinik tihedas koostöös ka Tartu Ülikooli Kliinikumi harvikhaiguste kompetentsikeskusega, kus professor Katrin Õunapi juhtimisel keskendutakse haruldaste haiguste ehk harvikhaiguste diagnoosimisele, jälgimisele ja ravile ning mille eesmärk on aidata harvikhaigusega patsiendil ja tema pereliikmeil leida parim tee tervisemuredega toimetulekuks,“ kirjeldas kliiniku juht.

Meditsiinigeneetika eriala on Tartu Ülikooli Kliinikumis esindatud juba aastast 1990. Kliinikumi geneetika ja personaalmeditsiini kliinik on Eesti ainus meditsiinigeneetika keskus, kus on hõlmatud nii patsientide vastuvõtt kui ka tsütogeneetika, molekulaardiagnostika ja ainevahetushaiguste laborid. Kliinikus töötab üle 70 töötaja ja patsiente võtavad vastu 13 eriarsti, sh 11 meditsiinigeneetikut. Vastuvõtud toimuvad nii Tartus kui Tallinnas, kus patsientidel on vastuvõtule pöördumiseks vajalik saatekiri. Harvikhaiguste kompetentsikeskusega saavad vastavate haigustega patsiendid ja nende pered ühendust võtta ka otse, misjärel antakse edasised suunised vastuvõtule pöördumise osas. Kõikide erialade arstidel on võimalus tellida oma patsientidele geeniteste vastavalt näidustusele kliiniku laboratoorse geneetika osakonnast.

Kliinikumi Leht

Lisatud: 25 Märts 2022

Märtsis alustati Tartu Ülikooli Kliinikumis sekkumisuuringut tava- ja digitaalselt vahendatud ravi võrdlemiseks.

Tartu Ülikooli Kliinikumi närvikliiniku vanemarst-õppejõu Mark Braschinsky sõnul toob tehnoloogia areng tervishoidu järjest uusi digitaalseid lahendusi. „Eriti suur potentsiaal digitaalsete lahenduste rakendamiseks on kliiniliste seisundite korral, mis ei vaja suuremahulist instrumentaalset või laboratoorset tuge patsientide käsitluse juures. Üks selliseid terviseprobleeme on esmased peavalud, eeskätt migreen,“ lausus dr Braschinsky.

Ta selgitas, et maailmas on praeguseks mitmeid migreeni ja esmaste peavalude jälgimiseks mõeldud digitaalseid peavalupäevikuid. Lahendusi, mis võimaldaks aga lisaks jälgimisele rakendada ka ravi, on vähe. „See on seni ka piiranud peavalude digitaalset vahendatud ravi mõju uurimist. Kliinikumis alanud innovaatiline peavaluravi sekkumisuuring viiakse läbi koostöös Tartu Ülikooli ja digitaalse platvormi välja töötanud ettevõtte Migrevention OÜ-ga. See on prospektiivne randomiseeritud sekkumisuuring, mille eesmärk on anda teaduslik hinnang digitaalsel platvormil põhineva ravi efektiivsusele,“ tutvustas dr Braschinsky.

Kontrolluuringu käigus võrreldakse konventsionaalset ravi ehk praegust ravistandardit digitaalse platvormi kaudu pakutava raviga. Uuringusse kaasatakse sageda episoodilise migreeni diagnoosiga patsiente vanuses 18–64 eluaastat.

Projekti juht dr Mark Braschinsky peab digitaalse raviplatvormi kasutatavuse teaduslikku hinnangut kliinilise praktika arengusuundade seadmiseks oluliseks, mistõttu võib oodata uuringu osas kõrget huvi rahvusvahelisel tasemel. „Uuringut viib läbi Tartu Ülikooli neuroteaduste doktorant, kliiniline psühholoog Triinu Niiberg-Pikksööt. Tõenduspõhisus koos kuluefektiivsuse analüüsiga annab vastuse küsimusele, kas esmaste peavalude digitaalne ravi võiks muutuda ravistandardiks. See parandaks olulisel määral ravi kättesaadavust, mis praegu on selles haiguste grupis äärmiselt kehval tasemel. Täname juba ette kõiki patsiente, kes on valmis uuringus osalema!“ rääkis närvikliiniku vanemarst-õppejõud.

Kliinikumi teadus-arendustegevuse juht professor Joel Starkopf tunneb heameelt innovaatiliste lahenduste tõenduspõhisest testimisest. „Vaid sel viisil lähenedes saame põhjendada, millised digitaalsed lahendused väärivad kasutuselevõttu kliinilises praktikas,“ ütles prof Joel  Starkopf.

Kliinikumi Leht

Lisatud: 25 Märts 2022

Märtsikuus algab Tartu Ülikooli Kliinikumis koostöös Rakendusliku Antropoloogia Keskusega uuring, mille eesmärk on mõista patsiendi tervikkogemust raviteekonna vältel.

Kliinikumi juhatuse liikme, õenduse ja patsiendikogemuse juhi Ilona Pastaruse sõnul aitab planeeritav uuring paremini mõista patsientide kogemusi ja ootusi. „Oleme seni kogunud iga-aastaselt nii ambulatoorsetelt kui ka statsionaarsetelt patsientidelt tagasisidet rahulolu kohta, mis on hoolimata viimastest keerulistest aastatest jätkuvalt ka paranenud. Ent selleks, et olla Eesti kõige patsiendisõbralikum haigla, on vajalik ka patsientide ja nende lähedaste vahetut kogemust kaardistada,“ tutvustas Ilona Pastarus.

Juhatuse liikme, teadus-arendustegevuse juhi prof Joel Starkopfi sõnul annab kogemusuuring kliinikumile ka sisendi seadmaks senisest veelgi enam inimesekesksusest lähtuvaid eesmärke kliinikumi arengukavas. „Kliinikumi 2022–2026 aastate arengukava saab patsientide tervikkogemuse mõtestamise abil väärtusliku lähtepunkti, millest juhinduda tulevikuaastate tegevuste kavandamisel. Ootame põnevusega kogemusuuringu tulemusi, vastuseid küsimustele, mida tähendab sujuv tervishoiuteenus patsientide jaoks või millised etapid ning nüansid neile raviteekonnal olulisimad on,“ rääkis prof Starkopf.

Kliinikumi patsientide seas läbi viidav kvalitatiivne uuring on Eesti haiglates esmakordne. „Tänapäeval viivad paljud haiglad läbi regulaarseid rahuloluküsitlusi, kuid nendega ei ole võimalik saada vastuseid sellele, mida patsiendid ootavad ja kogevad oma raviteekonna jooksul.  Antropoloogilised meetodid (vaatlused, süvaintervjuud jt) lähevad süvitsi ning kaasavad väga erinevaid inimesi, sest teada on, et küsitlustes osalevad tavaliselt aktiivsemad inimesed. Süvaintervjuudest tulevad välja need teemad ja valupunktid, mida rahulolu küsitluses ei ole võimalik kaardistada,“ selgitas antropoloog Karina Vabson Rakendusliku Antropoloogia Keskusest. Ta lisas, et huvitav on see fakt, et mitmes teaduslikes uuringutes on leitud korrelatsiooni patsiendi kogemuse ja ravi efektiivsuse ja kvaliteedi vahel. „Näiteks on leitud, et efektiivne arsti-patsiendi kommunikatsioon avaldab mõju patsiendi emotsionaalsele tervisele ja sümptomite leevendamisele,“ lisas ta. 

Kogemusuuringu kestel märtsikuus toimuvad paikvaatlused kliinikumi L. Puusepa 8 ja L. Puusepa 1a hoonetes. Ühtlasi viiakse läbi lühi- ja süvaintervjuud patsientide ning nende saatjatega ning kasutatakse ka kogemuspäevikuid. Uuringusse kaasatakse nii ambulatoorsel kui ka statsionaarsel ravil viibivaid patsiente.

Täiendav info jagatakse patsientidele antropoloogi Karina Vabsoni poolt. „Täname juba ette patsiente, kes on valmis oma kogemust jagama ning uuringus osalema,“ lausus juhatuse liige Pastarus. Ta lisas, et uuringu tulemuste kokkuvõtet jagatakse suve hakul kliinikumi kanalites.

Kliinikumi Leht