Lisatud: 25 Märts 2022

COVID-19 vaktsiinide valik on täienenud ning nii Tartu Ülikooli Kliinikumi peahoones kui ka Kvartali kabinettides on võimalik vaktsineerida nüüd ka Nuvaxovid vaktsiiniga.

Nuvaxovid on valgupõhine vaktsiin ja kuulub nii-öelda traditsiooniliste vaktsiinide hulka, mida on kasutatud juba aastakümneid.

Nuvaxovid COVID-19 vaktsiini kasutatakse SARS-CoV-2 viiruse põhjustatud COVID-19 ennetamiseks täiskasvanutel alates 18. eluaastast. Vaktsiin Nuvaxovid on kahedoosiline, sobides seega esimeseks ja teiseks doosiks, samuti esimeseks doosiks pärast läbipõdemist. Kui esmane vaktsineerimiskuur on tehtud Nuvaxovidiga, tuleb tõhustusdoosiks kasutada Pfizer/BioNTech või Moderna mRNA tehnonoogial põhinevat vaktsiini. Nuvaxovid COVID-19 vaktsiini saab kasutada ka tõhustusdoosina – juhul kui esmane vaktsineerimiskuur on läbi viidud seni kättesaadavate COVID-19 vaktsiinidega.

Kliinikumis on võimalik COVID-19 vastu vaktsineerida Tartu Ülikooli Kliinikumi L. Puusepa 8 peahoones J-korpuse vaktsineerimispunktis (esmaspäevast reedeni kell 11–18) ja kliinikumi Kvartali keskuse vastuvõtukabinetis (esmaspäevast reedeni kell 16–18.30, nädalavahetusel kell 12–15).

Vaktsineerida saab nii aega broneerides kui ka ilma. Aega saab broneerida üleriigilises digiregistratuuris, riigiinfo telefonil 1247 ja kliinikumi etteregistreerimiskeskuse telefonil 731 7200 (E–R kell 8–18). Aja broneerimiseks digiregistratuuris tuleb valida „Teenus“ lahtri rippmenüüst sobiv vaktsiin.

Kliinikumi Leht

Lisatud: 03 Märts 2022

Tartu Ülikooli Kliinikum piiras veebruaris teatud erialadel plaanilist kirurgilist haiglaravi. Piiramise vajadus tuleneb täiendava COVID-19 osakonna avamisest.

„Üle Eesti on tervishoius keeruline olukord, nii ka Tartu Ülikooli Kliinikumis. Viimastel nädalatel on kliinikumi hospitaliseeritud igapäevaselt kümme või rohkem isolatsiooni vajavat COVID-19 patsienti. Seetõttu on kliinikumis 14. veebruarist avatud täiendav COVID-19 osakond neurokirurgia osakonna pinnal ning 18. veebruarist ka uroloogia osakonna pinnal. Nii on COVID-19 patsientide päralt lisaks nakkushaiguste osakonnale ka neurokirurgia kümme voodikohta ja uroloogia osakonna kümme voodikohta,“ selgitas Tartu Ülikooli Kliinikumi ravijuht dr Andres Kotsar. Ta lisas, et COVID-19 tõttu haiglaravi vajavad patsiendid põevad haigust endiselt raskelt sõltumata selle tüvest. „COVID-19 on jätkuvalt väga raske haigus – patsiendid kannatavad raske hingamispuudulikkuse all ja vajavad hapnikravi,“ ütles dr Kotsar.

Kuna sealjuures vajavad patsiendid isolatsiooni, viibivad haiglaravil kauem ning vajavad ka rohkem personali võrreldes teiste patsientidega, on vajalik plaanilise kirurgilise ravitöö piiramine. „Ennekõike puudutab piiramine neurokirurgia, uroloogia, üldkirurgia ja ortopeedia erialasid, lisaks ka sise- ja närvikliinikus läbi viidavaid uuringuid. Operatsioonide ja uuringute järjekorras olevate patsientidega võtavad ühendust kliinikumi töötajad. „Loodame taaskord, et olukord normaliseerub võimalikult ruttu ning et ravi oleks tagatud kõikidele patsientidele,“ rõhutas ravijuht dr Kotsar.

Kliinikumi juhatuse liikme prof Joel Starkopfi sõnul ei ole omikrontüvega seoses hüppeliselt tõusnud intensiivravi vajadus. „Kõrgema, s.o III astme intensiivravi osas ei ole seni õnneks toimunud sellist eskaleerumist nagu tavaosakondades. Siiski näeme juba esimesi omikrontüvega nakatunud COVID-19 patsiente, kes raske kopsupõletiku tõttu vajavad hingamisaparaadi toetust ja täismahus intensiivravi. Intensiivravi patsiendid on eranditult vaktsineerimata. Seega on inimeste vaktsineeritus aidanud kaasa sellele, et intensiivravi vajadus on väiksem võrreldes eelmiste lainetega ning paljudel juhtudel on võimalik haigus läbi põdeda ka kodustes tingimustes,“ selgitas prof Starkopf.

Kliinikumi Leht

Lisatud: 03 Märts 2022

16. veebruaril kohtus kliinikumi juhatuse ja nakkushaiguste osakonna juhataja dr Anne Kallastega tervise- ja tööminister Tanel Kiik.

Kohtumisel räägiti, millised on haigla väljakutsed neljanda laine ajal, kuidas mõjutab haigla tööd COVID-19 patsientide arvu kasv ning kuidas tervishoiutöötajaid toetada.

Kohtumisel jäi kõlama, et haiglaravi vajaduse kasv on olnud viimastel nädalatel suurim alates oktoobrikuust. Põhjuseks omikrontüve jõudmine vaktsineerimata riskirühmadeni, st eakate kaitsmata inimesteni. COVID-19 haigus on jätkuvalt raske haigus, kulgedes haiglas hingamispuudulikkuse ja kopsukahjustusega, seda sõltumata tüvest. Omikrontüvi võimaldab kergemat põdemist ennekõike vaktsineeritud inimestele.

Tervishoiusüsteemi jätkusuutlikkust silmas pidades on oluline piirangute mitte leevendamine ning tõhustusdooside suunamine ennekõike eakate ja riskirühmade inimestele.

Kliinikumi Leht

Lisatud: 03 Märts 2022

8. veebruaril viidi Tartu Ülikooli Kliinikumis rahvusvahelise meeskonna poolt läbi ülemise hüppeliigese kontsluu luu- ja kõhredefekti asendamine personaalselt patsiendi jaoks valmistatud implantaadiga. Sarnaseid operatsioone on tehtud vaid vähestes Euroopa riikides.

Operatsiooni juures oli Tartu Ülikooli Kliinikumi sporditraumatoloogia keskuse arstidele ning muule  ravimeeskonnale toeks rahvusvaheliselt tunnustatud hüppeliigese kirurg prof C. Niek van Dijk, kes on ortopeed FIFA Medical Centre of Excellence Madriidis ja Portos ning kelle üheks elutööks on Amsterdami Academic Medical Center’is “Ankle Platform” õppekeskkonna ja koolkonna loomine. „Operatsiooni eelis on see, et asendusimplantaat sobib täpselt patsiendi anatoomiaga, samuti on väga täpselt sobitatud liigese paigaldamiseks vajalikud instrumendid. Implantaadi loomise aluseks on personaalne kompuutertomograafiline rekonstruktsioon,“ tutvustas prof Niek van Dijk operatsiooni eeliseid.

Hüppeliigese kontsluu luu- ja kõhredefekti asendamine implantaadiga oli esmakordne kogu Baltikumis ning ka lähinaabritest Soomes, Norras ja Taanis puudub sarnane kogemus. „Operatsioon läks väga hästi ja sujuvalt. Kliinikumi ravimeeskond oli operatsiooni juures professionaalne, õed olid toetavad ja anestesioloog asjatundlik. Minu kogemus kliinikumis on olnud väga hea,“ sõnas prof Niek van Dijk.

Operatsioon tehti 50ndates eluaastates naisterahvale, kellel varasemad kolm operatsiooni ei andnud vajalikku tulemust, mistõttu antud ravimeetodi rakendamine oli ka näidustatud. „Loodame patsiendi paranemisele operatsiooni järgselt ning, et ta saaks naasta varasema aktiivse elu ehk matkamise ja võimalik et ka jooksmise juurde. Need tegevused on olnud patsiendil hingelähedased ning unistusteks viimastel aastatel haigusega võideldes,“ selgitas dr Leho Rips kliinikumi sporditraumatoloogia keskusest.

Operatsioon sobib oma olemuselt kõikidele patsientidele, kellel on küllaltki suur lokaalne kontsluu kõhre ja/või luu vigastus, kas siis õnnetuse või mõne teise trauma tagajärjel. „Eestis tervikuna võib vajada sarnast ravi kaks-kolm patsienti aastas. Edaspidi on ka kliinikumis võimekus antud ravimeetodit pakkuda, olgugi, et piiravaks faktoriks võib olla väga spetsiifiline näidustus ning operatsiooni kõrge hind,“ selgitas dr Rips.

Personaalsed implantaadid on prof Niek van Dijki hinnangul tulevik kõigi sarnaste liigesekahjustuste korral, sest liigese anatoomia nõuab väga suur täpsust taastamisel. „Ainus veel parem võimalus kahjustunud liigesestruktuuride asendamiseks oleks koetehnoloogiad, mis kasutavad inimese enda kudesid uute liigeste loomiseks. See on aga märksa kaugem tulevik ning järgneva 20–30 aasta jooksul on personaalsed implantaadid parim võimalik lahendus. Kliinikumis läbi viidud operatsioonil kasutati Episealer implantaati,“ rääkis prof Niek van Dijk. Ta lisab, et tema koduhaiglas tehakse aastas sarnaseid operatsioone aastas umbes kümme. „Implantaadi paigaldamise positiivsete kaugtulemuste korral operatsioonide arv kindlasti kasvab, nende hind langeb ja operatsioonid muutuvad kättesaadavamaks enamatele patsientidele,“ sõnas prof Niek van Dijk.

Kliinikumi Leht

Lisatud: 03 Märts 2022

Tartu linnavolikogu nimetas Tartu Tähe laureaadiks Tartu Ülikooli Kliinikumi traumatoloogia ja ortopeedia kliiniku õe Julia Beljajeva. Tartu Täht antakse Tartu linnale osutatud eriliste teenete eest.

Julia Beljajeva on Eesti vehkleja, olümpiavõitja ja kahekordne maailmameister epeevehklemises. Ta on lõpetanud Tartu Tervishoiu Kõrgkooli ning töötab õena Tartu Ülikooli Kliinikumis. Juulis 2021 tuli ta koos Eesti epeenaiskonnaga Tokyos olümpiavõitjaks.

Kliinikumi Leht

Lisatud: 03 Märts 2022

24. jaanuaril toimunud kohtumisel arutati, millises seisus on laste ja noorte vaimne tervis, kuidas seda on mõjutanud COVID-19 pandeemia ja kuidas ühiskond saaks kasvavat põlvkonda murede korral aidata. Seda, et vajadus laste ja noorukite vaimse tervise abi järele on kasvanud, kinnitab ka Tartu Ülikooli Kliinikumi laste ja noorukite vaimse tervise keskuse juht dr Reigo Reppo. „Kliinikum on laiendanud oma psühhiaatriakliiniku teenuseid, avades täiendavaid vaimse tervise kabinette nii Tartu linnas kui ka Lõuna- ja Ida-Eesti teistes linnades. Võrreldes 2015. aastast kuni tänaseni, on meie juurde jõudnud vaimse tervise muredega lapsi ja noorukeid koguni 56% rohkem. Enim pöördutakse psühhiaatrilise abi saamiseks käitumis- ja tundeelu häirete tõttu ning psühholoogilise arengu häirete tõttu,“ selgitas laste- ja noorukitepsühhiaater dr Reppo.

Kuna kliinikumi laste ja noorukite vaimse tervise keskus on ainus üksus Eestis, mis tegeleb kõikide laste ja noorukite vanusegruppide vaimse tervise häirete ravimisega sõltumata häire iseloomust, on ka nõudlus teenuse järele jätkuvalt suur. „Ülikoolihaiglana saame kasutada sünergiat parimate spetsialistide tööle võtmiseks ning spetsialistide potentsiaali välja arendamiseks, et pakkuda tipptasemel ravi,“ oli dr Reigo Reppo lootusrikas. Ta lisas, et laste ja noorukite psühhiaatria areneb erialana koos ühiskonnaga. „Suured muutused on küll ühelt poolt suurendanud nõudlust, teisalt andnud erialale olulise arengutõuke ja võimalused patsiendikesksemaks raviks. Lisaks meie erialasele abile, on vaimselt tervema põlvakonna kasvamisel oluline ka vaimse tervise võrgustik kogu ühiskonnas, alates pereliikmetest, kaaslastest igapäevases koolielus, oskused märgata enda ja teiste abi vajadust ning oskus seda ka õigel hetkel küsida,“ sõnas dr Reppo.

Kliinikumi Leht

Lisatud: 03 Märts 2022

Tartu Ülikooli Kliinikum kuulutas välja ideekonkursi kunstiteoste tellimiseks Maarjamõisa meditsiinilinnaku uutesse ravikorpustesse.

Ideekonkurssi eesmärk on rikastada kunstiteosega Maarjamõisa meditsiinilinnaku III ehitusjärgu käigus valmiva lastehaigla uut M-korpust, samuti ka A-korpust, mille rekonstrueerimine lähikuudel algab.

Kunstiteoste ideekonkursi võitjal on ainulaadne võimalus sisustada läbi oma kunstilise nägemuse Tartu uus lastehaigla, mis on Eesti pediaatria tippkeskus ning aidata luua positiivset õhkkonda väikeste patsientide ravikeskkonnas. „Kliinikumi lastekliiniku patsientide hulgas on ka raskelt haigeid lapsi, seetõttu on just selle maja juures oluline, et funktsiooni järgiv vorm oleks ka võimalikult meeldiv ja helge ning aitaks patsiendil ja tema lähedastel paremini toime tulla haiguse ja raviga ning ühtlasi toetaks personali nende igapäevatöös. Konkursi eesmärgiks on leida kunstiteos, mis rikastaks uue lastehaigla keskkonda ja kõnetaks lapsi optimistlikult ja sõbralikult,“ sõnas Maarjamõisa meditsiinilinnaku projektijuht Toomas Kivastik.

Lisaks M-korpuse ideekonkursile toimub paralleelselt ka A-korpuse kunstiteoste ideekonkurss. A-korpuse puhul on teose soovitavaks asukohaks A-korpusega seotud trepikoja siseõue-poolne klaasfassaad, mis ühendab A-korpuse kõiki maapealseid korruseid ning on hästi nähtav nii siseõue kui ka trepikoja poolt.

Konkursi žüriisse kuuluvad uue lastehaigla sisearhitekt Maarja Varkki, Eesti Kunstiteadlaste ja Kuraatorite Ühingu esindajana Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi direktor Kai Lobjakas, Eesti Kunstnike Liidu juhatuse poolt määratud kunstikriitik, ajaloolane ja kuraator Peeter Talvistu, Eesti Kunstnike Liidu juhatuse poolt määratud Jaanus Kivaste ehk kunstnik Kiwa ning kliinikumi projektijuht Toomas Kivastik. 

Nii meditsiinilinnaku III ehitusjärgu kui ka A-korpuse ideekonkursi töid oodatakse 24. aprilliks 2022 läbi riigihangete registri. Täiendava info ja selgituste saamiseks ideekonkursi kutse ja võistlusjuhendi kohta tuleb vastavasisuline küsimus esitada läbi e-riigihangete keskkonna. Kliinikum korraldab objektiga tutvumisürituse 4. märtsil (täpsem info samuti e-riigihangete keskkonnas, hangete viitenumbrid 245786 ja 246294).

Kliinikumi Leht

Lisatud: 03 Märts 2022

3. veebruaril 2022 sõlmisid sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikum ja aktsiaselts Nordecon koos tütarettevõttega Embach Ehitus ehituslepingu kliinikumi L. Puusepa 8 hoones asuva A-korpuse 2.–4. korruse ehitustöödeks. Ehitustööd algavad 2022. aastal aprillis ning lõpevad 2023. aasta sügisel.

Projekti tulemusena rekonstrueeritakse kliinikumi L. Puusepa 8 peamaja A-korpuse kolm korrust nii ambulatoorse kui ka statsionaarse ravitöö jaoks. A-korpuse 2. korruse ruumid saavad olema silmakliiniku ja närvikliiniku ambulatoorsete vastuvõttude ja ultraheliuuringute päralt. 3. ja 4. korrusel seatakse rekonstrueerimise järgselt sisse palatiosakonnad, kus on kokku 54 aktiivravi voodikohta. Nendest neli palatit on isolatsioonipalatid ja 12 voodikohta teise astme intensiivravi jaoks.

Maarjamõisa meditsiinilinnaku A-korpuse rekonstrueerimise maksumus on ligikaudu 5 miljonit eurot koos käibemaksuga. Lisaks kliinikumi rahastusele kaasfinantseeritakse projekti ka Euroopa Liidu „Tervishoiuteenuste kättesaadavuse parandamine ja tervishoiu kriisideks valmisoleku tagamine“ meetme kaudu (projekti nr 2014-2020.15.02.21-0005). Rekonstrueerimistööd projekteerisid SWECO Projekt AS ning AW2 Architects Oy.

Kliinikumi Leht  

Lisatud: 03 Märts 2022

Tartu Ülikooli Kliinikum, Eesti Õdede Liit, Eesti Ämmaemandate Ühing ja Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliit allkirjastasid kokkuleppe, mille alusel antakse õendustöötajatele, hooldustöötajatele ja ämmaemandatele kolmepäevast lisapuhkust alates viienda tööaasta täitumisest.

Tartu Ülikooli Kliinikumi juhatuse liikme ning õenduse ja patsiendikogemuse juhi Ilona Pastaruse sõnul on kliinikumi kui tööandja eesmärgiks töötaja hüvede paketi uuendamine. „Seda tehes arvestame nii töötajate kui ka töötajate esindusorganisatsioonide tagasisidet. Õendus- ja hooldustöötajate lisapuhkepäevad on samm selles suunas, et väärtustada kliinikumi töötajaks olemist,“ lausus Ilona Pastarus.

Kui seni on tulenevalt kliinikumi ja selle töötajaid esindavate ametiühingute kollektiivleppe alusel rakendatud asutusepoolse hüvena staažipuhkust seitsmenda tööaasta täitumisel kliinikumis, siis muudatuse järgselt algab õigus staažipuhkusele viienda tööaasta täitumisel.

Töötajate ja nende panuse väärtustamist kliinikumi poolt hindavad ka kokkuleppes olevad ametiühingud. „Aastaid kehtinud kokkuleppe muutmine töötajale soodsamas suunas on üks samm edasi tänapäevasel, küllaltki keerulisel tervishoiumaastikul. Viimasel kahel aastal tugeva surve all olnud personali jaoks on oluline tunda end väärtustatuna ja motiveerituna,“ ütles ametiühingute nimel Margit Metsmaa, Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliidu usaldusisik kliinikumis. Ta rõhutas ka hea dialoogi vajalikkust: „Usume kindlalt, et ametiühingute hea kontakt tööandjaga võimaldab tulevikus jätkata läbirääkimisi ja sõlmida uusi kokkuleppeid kollektiivlepingu punktides, sest personal on meie kõige suurem väärtus, mida hoida. Motiveeritud töötaja on aga eduka asutuse alustala, mis omakorda võimaldab kliinikumil saavutada oma eesmärke."

Kollektiivleppe täiendus kehtib õendus- ja hooldustöötajaile ja ämmaemandatele, kes on ametiühingute liikmed ning kelle töösuhe kliinikumiga on kestnud järjest vähemalt viis aastat ilma vaheaegadeta. Kokkuleppe alguseks loetakse 1. jaanuari 2022. Arvestus tööstaaži ja puhkusepäevade üle saab jälgida kliinikumi iseteenindusportaalist. Küsimuste korral on võimalik pöörduda ka oma ühingu peausaldusisiku poole.

Kliinikumi Leht

Lisatud: 26 Jaanuar 2022

Jaanuarist 2022 on Tartu Ülikooli Kliinikumi silmakliinik Euroopa haruldaste silmahaiguste referentsvõrgustiku (European Reference Network for Rare Eye Diseases, ERN-Eye) täisliige. ERN-Eye on üle-euroopaline võrgustik, mis ühendab eksperte erinevatest riikidest just haruldaste ja komplekssete silmahaiguste diagnoosimiseks ja käsitlemiseks.

ERN-Eye põhieesmärgid on lihtsustada haruldaste silmahaiguste diagnostikat ning parandada haruldaste silmahaigustega patsientide käsitlust kogu Euroopas, töötada välja üle-euroopalisi ravijuhiseid, soodustada ekspertarvamuse liikumist ühest liikmesriigist teise, kasutada patsiendi hüvanguks teadustööd ning innovatsiooni, toetada kliinilisi uuringuid ja kaardistada haruldaste haiguste epidemioloogilist olukorda. Silmakliiniku juhi dr Mikk Pauklini sõnul muutub nüüd haruldaste silmahaigustega patsientide jaoks käsitlus oluliselt lihtsamaks ja kvaliteetsemaks. „Kliinikumi patsient saab edaspidi parima ekspertarvamuse Euroopa spetsialistidelt kätte siinsamas silmakliinikus. Oleme juba ka enne liikmelisust konsulteerinud ERN-Eye virtuaalkliinikus mitme haigusjuhu osas ning saanud oma patsiendi käsitluse õigsusele kinnituse saanud. Täisliikmelisus aga tagab meile võrdväärse partnerluse ning patsientidele ametlikud võimalused abi küsimiseks läbi meie kliiniku. ERN-Eye ekspertide poole pöördumiseks on vajalik, et patsiendi haigust on eelnevalt koduriigis kõrgeima etapi raviasutuses käsitletud,“ selgitas dr Pauklin.

Haigusjuhtude arutamiseks on Euroopa Komisjon loonud turvalise veebipõhine rakenduse, mille kaudu on võimalik jõuda korraga ekspertideni üle kogu Euroopa nii võrgustikusiseselt kui ka küsida nõu teistelt ERNidelt multidistsiplinaarset lähenemist vajavate haiguste puhul.

Lisaks sellele, et kliinikumi silmakliinikul on nüüdsest parimad võimalused abi küsimiseks, on ka kliinikul endal võimalik konsulteerida teiste riikide haigusjuhte. „Silmakliinik pakub haruldaste silmahaiguste võrgustikus oma ekspertiisi. Meil on näiteks Euroopa tasemel tugevaid spetsialiste Stargardti tõve alal – 2017. aastal kaitses sel teemal oma doktoritöö dr Kalev Nõupuu. Ühtlasi on dr Maris Oll käinud end täiendamas Stargardti tõve põhjuse, ABCA4 geeni, esimese kirjeldaja professor Rando Allikmetsa juures Columbia Ülikoolis New York’is. Vähemtähtis ei ole ka see, et silmakliinikus tegeletakse ainsana Eestis kongenitaalse glaukoomi operatiivse raviga, mida viib läbi dr Marko Pastak,“ tõi silmakliiniku juhataja välja, rääkides silmakliiniku-poolsest panusest referentsvõrgustikku. Ta lisas, et dr Laura Mauring viibis ka ERN-Eye esimese medical fellowna üheaastase fellowshipi käigus haruldaste geneetiliste silmahaiguste keskuses.

Kliinikumi silmakliinikus on suurt rõhk ka haruldaste silmahaiguste geneetilisel testimisel, mis on tänapäeval korrektse diagnoosi panemiseks standard. Seetõttu koolitatakse välja ka Eesti esimest oftalmoloog-geneetikut.

Euroopas on kokku 24 erinevat referentsvõrgustikku (ERN), millest üks, ERN-Eye, on loodud spetsiifiliselt haruldastele ja komplekssetele silmahaigustele. Tartu Ülikooli Kliinikumil on liikmelisus 20 erinevas ERNis, sealhulgas täisliikmelisus 5 ERNis ning koostööpartnerlus 15 ERNis. Silmakliinik esitas avalduse Euroopa haruldaste silmahaiguste referentsvõrgustiku täisliikmeks saamiseks 2019. aastal ning pärast positiivse vastuse saamist ERN-Eye koordinaatorkeskuselt, Euroopa Komisjonilt ning sõltumatult hindamisasutuselt, on kahe aasta pikkune töö on vilja kandnud – 2021. detsembri lõpus kiitis taotluse heaks Euroopa Komisjoni liikmesriikide nõukogu (Board of Member states, BoMS), mis koosneb Euroopa Liidu riikide sotsiaal- ja tervishoiuministeeriumide esindajatest. Kliinikumi silmakliiniku ERN-Eye täisliikmelisus jõustus 1. jaanuaril 2022. 

Kommentaar, dr Laura Mauring

Haigus on haruldane, kui selle esinemissagedus on 1:2000 või harvem. Haruldasi silmahaigusi on aga teada üle 900 ning enamikul neist on geneetiline  põhjus. Kuigi üksiku haiguse esinemissagedus on madal, siis patsiente erinevate haruldaste silmahaigustega on siiski arvukalt, ka Eestis. Haruldased silmahaigused on lapse- ja noores täiskasvanueas nägemispuude ning pimeduse peamine põhjus. Selle tõttu on nendel haigustel oluline mõju perekondadele ja tervishoiu- ning sotsiaalsetele tugisüsteemidele. Haruldase haigusega patsientide käsitluse parandamiseks ning teadustöö arendamiseks piisava hulga patsientidega on oluline keskuste ja riikidevahelise informatsiooni jagamine, mida ERN-Eye võrgustik võimaldab ning hõlbustab. 

Lisatud: 26 Jaanuar 2022

Tartu Ülikooli Kliinikumi verekeskus akrediteeriti 2021. aasta lõpus vastavalt ISO 15189:2012 standardi “Kvaliteedi ja kompetentsi erinõuded meditsiinilaboritele” nõuetele. Akrediteerimine hõlmas kõiki verekeskuse laboreid: verekabinetti, patsientide ja doonorite laborit.

„Akrediteering kinnitab, et verekeskuse laborite metoodikad vastavad rahvusvahelisele standardile. Akrediteeringu pälvisid kõik hindamiseks esitatud metoodikad. ISO akrediteeringu taotlemine ja akrediteerimise ulatuse valik oli verekeskuse enda otsus,“ selgitas verekeskuse ülemarst dr Helve König.

Verekeskus sai ISO 15189:2012 akrediteeringu esmakordselt. „Valmistasime akrediteerimiseks põhjalikult ette juba mitmed aastad eesmärgiga lasta hinnata koheselt kõiki erinevaid verekeskuse laboreid. Saime hindamise käigus kinnituse, et verekeskuses on toimiv kvaliteedisüsteem, mis vastab standardi nõuetele. Hindamisel pälvis tunnustust meie kompetentne ja väljaõpetatud personal ning standardsete verifitseeritud meetodite kasutamine, asjakohane sisekontroll ning varustatus kõigi tööks vajalike seadmetega,“ toob välja verekeskuse kvaliteedijuht Merle Keps.

Verekeskuses on igal aastal vereloovutusi üle 15 000, eelmisel aastal oli vereloovutusi 15 439. „Analüüside kvaliteet on oluline nii doonorile kui patsiendile. Doonorile on tähtis teadmine, et tema veri on korrektselt uuritud kinnitatud meetodite alusel. Patsiendile on omakorda tähtis kindlustunne, et haiglasse tulles tehakse nõuetele vastavalt immunohematoloogilised uuringud ja vereülekannet vajades antakse ülekandeks sobiv veri,“ sõnas dr König.

ISO akrediteeringu tulemused on kehtivad viis aastat, Eesti Akrediteerimiskeskus viib iga-aastaselt läbi vahehindamisi.

Merle Keps kirjeldab akrediteerimisprotsessi: „Kaudselt hakkasid ettevalmistused akrediteerimiseks juba viis aastat tagasi peale kolimist uutesse ruumidesse. Alustasime analüüside tegemist automaatanalüsaatoritel ja kvaliteedi käsiraamatu täiendamist. Akrediteerimine motiveerib meid tegutsema veel paremini. Akrediteeringu pälvisid kõik meie peamised analüüsimeetodid, edaspidi saame laiendada hinnatavate meetodite arvu. Akrediteerimiseks ettevalmistumine oli meeskonnatöö, millesse panustasid kõik kolleegid verekeskusest. Tahaksin siinkohal tänada ka kolleege ühendlaborist, eriti Kai Jõersi, suure abi eest.“

Liina Raju

Lisatud: 26 Jaanuar 2022

Tartu Ülikooli Kliinikumi teadlaste osalusel läbi viidud uuring näitab, et ligi 60 protsenti südame isheemiatõvega seotud riskist võib põhjustada mitmes elundis paiknevate geenivõrgustike aktiivsus, mida reguleerivad rasva metaboliseerivad hormoonid. See on peamine järeldus, milleni jõuti ligi 20 aastat tagasi sisetunde ajel alanud uuringuga, mis kaasas sadu Eesti päritolu südame isheemiatõvega patsiente. Uuringu eestvedajateks olid Mount Sinai Icahni meditsiiniülikooli teadlased, koostöös Karolinska Instituudi ja Tartu Ülikooli Kliinikumiga.

„On teada tõsiasi, et südame isheemiatõve vallandajaks on ainevahetuse häired. Meie uuringute põhjal võib teha järelduse, et seda suhet saab kõige paremini selgitada keerukate mitmes elundis paiknevate regulatoorsete geenivõrgustikega, mis meenutavad rahvusvahelise lennuliikluse kujutamiseks kasutatavaid kaarte transiitlennujaamade ja neid läbivate lennuliinidega,“ ütles geneetika ja geeniteaduse ning kardioloogia professor dr Johan L.M. Björkegren, kes on ajakirjas Nature Cardiovascular Research avaldatud uuringu üks juhtivautoreid. „Loodame, et nende võrgustike kaardid annavad teadlastele kardiovaskulaarse haigusega võitlemiseks ja täpsema ning individuaalsema ravi välja töötamiseks vajaliku raamistiku.“

Südame isheemiatõbi tekib ainevahetuse häirete tagajärjel, mis põhjustavad kolesterooli ja teiste ainete kuhjumise ning pärgarterite ummistuse. Selle tagajärjel võib tekkida südamelihase infarkt või insult. Riskitegurid nagu kõrge kolesteroolitase, kõrge vererõhk ja rasvumine võivad mõjutada erinevaid elundeid. Kuigi uusimad uuringud on näidanud, et umbes 20 protsenti haigusega seotud riskidest võib olla seotud väikeste erinevustega inimese DNA järjestuses, on väga vähe teada selle kohta, kuidas need erinevused võivad mõjutada geenide aktiivust, viies südame isheemiatõve tekkeni.

Et sellele küsimusele vastust leida, uurisid teadlased geenide aktiivsust seitsmest erinevast koest võetud proovides. Proovid koguti 850 Eesti patsiendilt südameoperatsioonide ajal ning patsiendid osalesid Stockholm-Tartu Atherosclerosis Reverse Network Engineering Task (STARNET) uuringus. 600 patsiendil esines isheemiline südamehaigus (pärgarterite ateroskleroos), samas kui ülejäänud 250 patsiendil seda ei esinenud. Koeproove kogusid Tartu Ülikooli Kliinikumi südamekliiniku kardiokirurgia osakonna juhataja dr Arno Ruusalepa, PhD, töörühma teadlased. „Alustasime STARNET projekti koostöös prof Björkegreniga juba 2007. aastal ning see kestab siiani, luues juba aastaid kõrgel tasemel uut teadmist,“ kommenteeris dr Arno Ruusalepp.

Geenide aktiivsust analüüsiti vere, maksa, skeletilihase, kõhurasva ja nahaaluse rasva ning kahest erinevast asukohast võetud südamearterite seinte kudede proovidest.

„Meie kogutud biopsiatest on eraldatud RNA ja see on sekveneeritud, ehk siis saame teada täpselt milliseid valke on DNA pealt antud haigel antud kudedes sünteesitud. Geenide aktiivsuse määramiseks mõõdeti igas koeproovis leiduvate RNA molekulide taset. Põhimõtteliselt sisaldavad need RNA molekulid koopiaid DNA juhistest, mille alusel sünteesitakse elu säilitavaid valke ning teisi RNA molekule, mis on meie geenidesse kodeeritud,“ selgitas südamekliiniku kardiokirurgia osakonna juhataja. 

Uurimismeeskond koosnes teadlastest üle kogu maailma, katsetades erinevaid võimalikke seoseid geenide aktiivsuse ja südame isheemiatõve väljakujunemise vahel. Esialgsed tulemused toetasid eelnevaid leide, mille kohaselt teatud kudedest pärinevate üksikute geenide aktiivsus võib olla seotud erinevate kardiometaboolsete häiretega ning südame isheemiatõvega. Näiteks esines südame isheemiatõvega patsientide maksarakkudes võrreldes kontrollrühmaga rohkem muutusi nende geenide aktiivsuses, mis kontrollivad kolesterooli tootmist. Samas ei selgitanud need tulemused täielikult, kuidas nende geenide kombineeritud aktiivsus viis südame isheemiatõve tekkeni.

Teadlased kasutasid kõrgtasemel arvutiprogramme, testimaks kõigi haigusega seotud geenide aktiivsuse grupeerimist erinevates kombinatsioonides. Seejärel kontrolliti nende võrgustike paikapidavust varasemalt avaldatud uuringutest pärinevate andmete abil.

Läbiviidud uuringust selgus, et varasemates uuringutes kirjeldatud 20 protsendile lisaks on veel 54–60 protsenti südame isheemiatõve riskist selgitatav 224 sellise geeniregulatsiooni võrgustiku olemasoluga ning et paljud neist võrgustikest võivad aidata selgitada ka ateroskleroosi erinevate raskusastmete esinemist erinevatel inimestel. 135 nendest võrgustikest paiknesid üht tüüpi koes, samas kui ülejäänud 89 koordineerisid geenide aktiivsust mitmes erinevas koes.

Kõige suurem mõju näis olevat kudedevahelistel võrgustikel. Nende mõju haiguse riskile oli keskmiselt kolm korda suurem kui ühes koes paiknevatel võrgustikel. Üks näide mitmes koes paiknevast võrgustikust on GRN165, mis leiti põhjustavat 4.1 protsenti südameisheemiatõve riskist ning koosneb 709 geenist, mis paiknevad arterite seintes ja nahaaluses rasvkoes. „Selgus, et geenivõrgustike toimimine on sarnane lennuliikluse mudelitele. Sarnaselt viivitusele transiitlennujaamas, mis võib häirida kogu riigi lennuliiklust, võib väike muutus oluliste geenide aktiivsuses häirida teiste geenide aktiivsust ülejäänud kehas,“ ütles dr Ruusalepp.

Analüüsist nähtus ka, et mitmes organis paiknevate võrgustike koordineerimisel on võtmeroll hormoonidel, mis aitavad rasvarakkudel teiste elundite – eriti maksaga – suhelda. Seda hüpoteesi toetasid osaliselt katsed hiirtega, kus nähti, et osade selliste hormoonide süstimine põhjustas vere rasva ja suhkru tasemete muutusi.

Uurimismeeskond on loonud kodulehe, kus teadlased saavad kontrollida, kas neid huvitav geen võib nende võrgustike koosseisu kuuluda (starnet.mssm.edu). „See on maailmas suhteliselt ainulaadne andmebaas pärgarterite ateroskleroosi geneetilise tausta uurimiseks, kus saab võrrelda erinevate kudede geeniekspressiooni ühe kompleksse haiguse korral,“ sõnas dr Ruusalepp.

Viide artiklile ajakirjas Nature Cardiovascular Research: https://www.nature.com/articles/s44161-021-00009-1

Kliinikumi Leht

Lisatud: 26 Jaanuar 2022

Kirurgiliselt ravitavate kopsuvähijuhtumite osakaal on hetkel Eestis 20% kõigist kopsuvähijuhtumitest, kirjutab Tartu Ülikooli Kliinikumi kopsukliiniku torakaalkirurgia ja kopsusiirdamise osakonna juhata dr Tanel Laisaar Eesti torakaalkirurgiat tutvustavas ülevaateartiklis, mis ilmus ajakirjas Journal of Thoracic Disease. Seejuures on kopsusagara eemaldamiste osakaal tõusnud 53 protsendilt 76 protsendini, samal ajal kui kogu kopsu eemaldamiste osakaal on langenud 28%-lt 8 protsendini.

Videotorakoskoopiline juurdepääsutee on saanud valdavaks kopsuvähi patsientide kirurgilises ravis. Alates 2006. aastast on kliinikumis viidud läbi lobektoomiaid, mis on koos lümfadenektoomiaga kopsuvähi standardoperatsiooniks, võimalusel torakoskoopiliselt. Tänu minimaalinvasiivse kirurgia jätkuvale arengule teostati 2018. aastal videotorakoskoopiliselt ka esimene mansett-lobektoomia. Aastatel 2005–2015 kasvas oluliselt kirurgiliselt ravitud kopsuvähijuhtumite osakaal kogu Eestis. Samal ajal on kopsuvähi patsientide elulemus märgatavalt tõusnud, mille üheks põhjuseks ongi kirurgilise ravi rakendamine.

Aastal 2020 viidi Eestis läbi 239 kopsuvähi operatsiooni, millest 170 olid (bi)lobektoomiad ning 16 lobektoomiatest olid mansett-lobektoomiad. 225 juhul oli tegemist R0-resektsiooniga. Videotorakoskoopilist kirurgiat kaalutakse kõigi kopsuvähi patsientide ravimeetodina ning seda kasutatakse regulaarselt I ja II staadiumi kopsuvähi raviks.

Torakaalkirurgide teadustöös on hetkel põhifookuses kopsuvähi sõeluuringu käivitamise teostatavus. Pikemalt arutletakse sel teemal 1.–2. veebruaril toimuval konverentsil Kliinik 2022.

Allikas: Journal of Thoracic Disease, Thoracic surgery in Estonia, Tanel Laisaar

Lisatud: 26 Jaanuar 2022

17. jaanuarist on Tartu Ülikooli Kliinikumi COVID-19 ohutase infektsioonikontrolli teenistuse ettepanekul taas punane. Punase COVID-19 ohutaseme kehtestamise eesmärk on ennekõike SARS-CoV-2 viiruse leviku takistamise haiglaruumides, olgu selleks delta või omikron variant. „Jälgides mitu nädalat järjepidevalt kasvavat nakatunute arvu riigis ning nähes, et ka haiglaravi vajadus liigub kasvavas joones, on põhjendatud ettevaatusabinõu kehtestada haiglaruumides kliinikumi kõrgeim ohutase,“ selgitas Tartu Ülikooli Kliinikumi ravijuht dr Andres Kotsar.

Punase ohutaseme juures testitakse kõiki patsiente SARS-CoV-2 suhtes enne statsionaarsele haiglaravile või päevakirurgiasse tulemist. Testimise kohustus ei laiene neile patsientidele, kellel on eelneva kolme kuu jooksul diagnoositud COVID-19. Ühtlasi ei ole testimise kohustust kuni 7-aastastel sümptomiteta lastel. Selle sama käsitluse alusel testitakse ka patsientide saatjaid, kes viibivad koos patsiendiga haiglaravil või päevakirurgias. Patsientide külastamine ei ole punase COVID-19 ohutaseme juures lubatud, ent on võimalik põhjendatud juhtudel kokkuleppel raviarstiga.

Ravijuht dr Kotsar rõhutab, et murelikuks teeb avalikkuses leviv arvamus nagu viiruse omikroni variant oleks senistest kergekujulisem. „Vaktsineeritud inimestele ongi nakatudes ja haigestudes haigussümptomid kergemad vaktsineerimisest tuleneva immuunsuse kaitse tulemusel. Suurem osa haiglaravile jõudvatest patsientidest on endiselt vaktsineerimata ja põevad COVID-19 haigust endiselt raskelt, sõltumata sellest, mis tüvega on tegemist. Ka ravi seisukohast ei ole vahet – mõlema tüve korral on ravikäsitlus ja isolatsioonivajadus ühesugune,“ rõhutas dr Kotsar.

Kliinikumis on kolm COVID-19 ohutaset – roheline, kollane, punane. Iga ohutaseme juures on toodud juhised töötajatele, patsientidele, lähedastele ja saatjatele ning üliõpilastele. Ohutaseme määramisel arvestatakse mitmeid erinevaid aspekte – epidemioloogilist olukorda, riigi ohutaset, Tartu Ülikooli teadlaste mudelprognoose, haiglaravil viibivate COVID-19 patsientide arvu, hospitaliseerimise eeldatavat kasvu. Ohutase muutus punasest kollaseks 6. detsembril 2021, püsides seal veidi üle kuu.

COVID-19 info kliinikumi kodulehel: www.kliinikum.ee/patsiendile/covid-19-info/

Kliinikumi Leht

Lisatud: 26 Jaanuar 2022

Jaanuarist 2022 on Tartu Ülikooli Kliinikumi peahoone Kohvikumist võimalik söögipoolist kaasa osta kasutades üle-eestilist korduskasutatavate toidukarpide ringlussüsteemi.

„Kliinikum peab oluliseks ökoloogilise jalajälje vähendamist ning püüab seda eesmärki silmas pidada kõikides keskkonnaalastes tegevustes. Lisaks keskkonnajalajälje vähendamisele, oli RingKarbi kasutusele võtmise ajendiks ka keskkonnateadlikke toidukohtade võrgustikku kuulumine ning soov pakkuda külastajatele toidu kaasamüügil lisavõimalusi,“ rääkis Tartu Ülikooli Kliinikumi keskkonna- ja puhastusosakonna juhataja Triin Arujõe.

RingKarbi süsteem võimaldab toitu kaasa osta prügivabalt korduskasutatavas ringkarbis. Toitlustusteenistuse tootmisjuht Piret Tammvere selgitab, et süsteem tagab toidunõude ringluse ja korduskasutuse. „Nii on meil kõigil võimalik osta toitu kaasa prügivabalt ning seeläbi panustada puhtamasse elukeskkonda. Kohvikumis on RingKarbi süsteemi kasutamine väga lihtne – palume ostjal enda soovist teada anda klienditeenindajale. Ühekordse väljaminekuna tuleb tasuda 10 eurot ning pärast karbi kasutamist ja tagastamist mistahes RingKarbi süsteemiga liitunud toidukohta, saab valida kas raha tagastamise või uue ringkarbi kasutamise,“ tutvustas Piret Tammvere.

Kasutatud ringkarbid pestakse Kohvikumi köögis ning suunatakse uuesti ringlusesse. „Et Kohvikum kuulub RingKarbi võrgustikku, saab sinna viia tagasi ka teisest toidukohtadest kaasa ostetud karpe, niisamuti saab tagastada Kohvikumist ostetud karbid teistesse võrgustikus osalevatesse toidukohtadesse. Ringlevad karbid on korduskasutatavad vähemalt 200 korral, nad vastavad kõikidele toiduhügieeni nõuetele ning on ümbertöödeldavad,“ ütles Triin Arujõe. Ta lisab, et keskkonnasõbralikud ja korduskasutatavad toidunõud võimaldavad vähendada ühekorrapakendite osakaalu tarbimises ning seeläbi kahjustada ka vähem keskkonda.

Kohvikumi külastajatele säilivad toidu kaasaostmisel ka kõik senised võimalused – nii enda toidukarpi kasutades kui ka keskkonnasõbralikust ja ümbertöödeldavast materjalist ühekorrakarpe kasutades.

Kliinikumi Leht

Lisatud: 27 Detsember 2021

Oktoobrikuust töötab Tartu Ülikooli Kliinikumi teadus-arendusteenistuses innovatsioonijuhina professor Vallo Volke, kelle ülesandeks on digitervise alaste arendustegevuste koordineerimine.

Esialgu keskendub prof Vallo Volke ennekõike tervishoiuteenuste digitaliseerimise arendamisele, mistõttu on tema esimesed ülesanded seotud kliinikumi elektroonilise haiguslooga. „eHL ehk elektrooniline haiguslugu on olnud kliinikumi informaatikateenistuse üheks suurimaks arendusprojektiks läbi aegade, mis on õnnestunud hästi. Püüame senisest enam keskenduda kasutajatelt tagasiside küsimisele, selle analüüsimisele ja süsteemi kasutusmugavuse parandamisele, et toetada töötajate produktiivsust ja heaolu,“ ütles Tartu Ülikooli Kliinikumi juhatuse liige, teadus- ja arendustegevuse juht prof Joel Starkopf.

Prof Vallo Volke sõnul on kliinikumil väga tugev ja võimekas IT-meeskond. „Koostöös arstide, õdede ja informaatikateenistuse töötajatega on eesmärgiks arendada haigla e-süsteem Euroopa parimaks. Asetame kesksele kohale töötajate ja haigla jaoks kõige olulisemad tegevused ja õpetame infosüsteemi neid protsesse veatult toetama,“ tutvustas innovatsioonijuht prof Vallo Volke oma juhtmõtet.

Prof Joel Starkopf rõhutab digiarengu olulisust: „Soovime näha Tartu Ülikooli Kliinikumi eest vedamas Eesti tervishoiu digiarengut nii nagu ülikoolihaiglale kohane. Selleks on laia haardega, erialaselt ja teaduslikult väljapaistva kolleegi panus äärmiselt oodatud. Innovatsioonijuhi ülesandeks on muuhulgas kanda hoolt ka digiteenuste arendamise eest kliinikumi vastutusalas ja teeninduspiirkonnas ning esindada kliinikumi tervishoiu digitaliseerimise arendustöö alastes küsimustes suhtluses erinevate osapooltega, sh riigiametite ja teiste kliinikumi partneritega.“

Professor Volke on erialalt endokrinoloog, kelle teadushuvi on viimasel ajal olnud seotud kliinilise farmakoloogiaga. Lisaks osakoormusega innovatsioonijuhi tööle jätkab ta ka arst-õppejõuna endokrinoloogia erialal sisekliinikus. Ühtlasi on professor Volke pikaaegne Eesti Endokrinoloogia Seltsi president, Sotsiaalministeeriumi erialanõunik ja sisemeditsiini erialade üldnõunik. Viimased neli aastat on töötanud Eesti Haigekassa tervishoiuteenuste loetelu komisjoni liikmena. „Tunnen Vallot kui head meeskonnamängijat ja ootan tulemuslikku koostööd,“ lausus prof Starkopf.

Kliinikumi Leht

Lisatud: 27 Detsember 2021

Tartu Ülikooli Kliinikumi infektsioonikontrolli teenistus rõhutab tõhustusdoosiga vaktsineerimise olulisust. „Võttes arvesse Omicron tüve levimist, on tõhustusdoosil väga oluline roll. On ekslik arvata, et praegune paarinädalane nakatunute ja hospitaliseeritavate stabiliseerumine on püsiv. Vajalik on olla valmis olukorra taas-eskaleerumiseks,“ kinnitavad kliinikumi infektsioonhaiguste arstid.

Tõhustusdoosi on alates 21. detsembrist võimalik teha 3 kuud pärast AstraZeneca, Pfizeri ja Moderna esmase vaktsineerimiskuuri lõppu ning 2 kuud pärast Jansseni COVID-19 vaktsiinidoosi.

Kliinikumi Leht

Lisatud: 27 Detsember 2021

Tartu Ülikooli Kliinikum pakub alates 18. detsembrist peahoones võimalust 5–11-aastaste laste vaktsineerimiseks COVID-19 vastu.

Tartu Ülikooli Kliinikumi lastekliiniku ägedate infektsioonide osakonna juhataja dr Eda Tamme sõnul kasutatakse vaktsineerimiseks Pfizer-BioNTech Comirnaty vaktsiini, mis sisaldab kolm korda vähem toimeainet kui täiskasvanute vaktsiin. „Olgugi, et enamasti kulgeb COVID-19 võrreldes täiskasvanutega kergemalt, on detsembri alguse seisuga vajanud Eestis haiglaravi 119 last vanuses 5–11 aastat. Ühtlasi oli ka viiruse levik detsembri alguses suurim just 10–14-aastaste laste seas,“ selgitas dr Tamm.

Lapse vaktsineerimise otsustab lapsevanem ning Tartu Ülikooli Kliinikumi vaktsineerimismeeskonna poole saab julgelt pöörduda ka nõustamise sooviga. 5–11-aastaste laste vaktsineerimiskuur koosneb kahest doosist, teine doos manustatakse 6 nädala möödudes. „Kliinikumis viivad laste vaktsineerimist läbi spetsiaalsed laste ravitööga tegelevad õendustöötajad. Kliinikumi peahoones seatakse selleks sisse ka eraldi ooteala ning eraldi vaktsineerimiskabinetid. Ka aega planeerime laste jaoks kaks korda rohkem kui täiskasvanute puhul,“ tutvustas Tartu Ülikooli Kliinikumi vaktsineerimismeeskonna koordinaator Tiina Teder.

Vaktsineerimine võimaldab vähendada laste haigestumust ning raske haiguskulu ja tüsistuste riski selles vanusegrupis ning pidurdada viiruse levikut lastekollektiivides ja lähikondsete seas. Kui laps on COVID-19 haiguse läbipõdenud, soovitavad eksperdid vaktsineerida last ühe doosiga kuue kuu möödumisel tervenemisest.

Kliinikumis vaktsineerimiseks saab aega broneerida üleriigilises digiregistratuuris, ePatsiendi portaalis ja kliinikumi etteregistreerimiskeskuse telefonil 731 7200 (E–R kell 8.00–18.00). Vaktsineerimine toimub L. Puusepa 8, tööpäevadel kell 16.15–19.00 ja nädalavahetusel kell 11.00–16.00. Vaktsineerima tulles palume pöörduda esmalt registratuuri ning võtta kaasa lapse ja lapsevanema isikut tõendav dokument.

Rohkem infot kliinikumi kodulehel: www.kliinikum.ee/vaktsineerimine

Kliinikumi Leht

Lisatud: 27 Detsember 2021

Kõrgema Kunstikooli Pallas rektor Vallo Nuust andis 20. detsembril Tartu Ülikooli Kliinikumile üle 44 tudengi, vilistlase ja õppejõu poolt heategevusprojekti „ Värvid Pallasest” raames annetatud 75 kunstiteost. Pallas soovis muuta kingitavate teostega tervishoiutöötajate raskeid tööpäevi värvilisemaks ja helgemaks.

Pallase rektor Vallo Nuust selgitas projekti idee tekkimist järgmiselt: „Hakkasin ühel sügispäeval mõtlema, kui raske olukord on praegu haiglates ja mida peavad üle elama meditsiinitöötajad... ja et kuidas Pallas saaks neid kasvõi emotsionaalselt toetada. Kuidas muuta meditsiinitöötajate raskeid tööpäevi ja patsientide pikki haiglapäevi pisut värvilisemaks ja positiivsemaks ning natukenegi kaasa aidata praeguses raskes olukorras? Koos üliõpilasesindusega kogusime tudengite, vilistlaste ja õppejõudude annetusi, mis nüüd hakkavad kliinikumi ruumides meeleolu looma. „Värvid Pallaselt“ heategevuskampaania tegi südame soojaks ja meele heaks, sest neid, kes tahtsid patsientidele ja tervishoiutöötajatele rõõmu valmistada, oli väga palju – 44 inimest 75 teosega.”

Kunstiteosed võttis vastu Tartu Ülikooli Kliinikumi juhatuse esimees Priit Perens, kelle sõnul on kliinikumi töötajad tänulikud nii kunstiteoste eest kui ka selle eest, et ühiskond tajub pandeemiast tingitud olukorra tõsidust. „Kunst aitab kindlasti luua positiivset meeleolu haiglaruumides ning kunstnike looming toetab meie töötajaid igapäevatöös, aga ka patsiente nende paranemise teekonnal,“ sõnas juhatuse esimees Priit Perens. Kunstiteosed on planeeritud kliinikumis nii osakondadesse kui ka lähikuudel näitusena.

Täname projektis osalevaid kunstnikke: Alisa Vasina, Aet Ollisaar, Albert Anni, Anett Tõnismäe, Anna Kislitsõna, Anne Rudanovski, Britta Mõttus, Caroliina Luhamets, Erika Lille, Eve Eesmaa, Greete Tukk, Grete Lehemaa, Heli Tuksam, Ingmar Roomets, Ketlin-Kadi Lukas, Kadri Hiibus, Kadri Kalve, Kairi Lentsius, Karmen Macachor, Karoliina Tomasson, Karolin Viilukas, Katariin Mudist, Katrin Kelpman, Keitlyn Kruus, Kirkke Soon, Kristiina Saaron, Laura Auer, Lauri Trolla, Maaria Treima, Madis Oru, Margus Meinart, Maris Ilves, Markus Kliss, Mathias Gregor Vain, Mia Melanie Saar, Olari Pilnik, Pille Johanson, Rain Avarmaa, Robi Zuts, Silvia Visnap, Sirje Petersen, Stina Leek, Triinu Tuul (kunstnikunimega Talia) ja Teele-Riin Kodar.

Olulise panuse projekti elluviimisele andis ka Pallase peakunstnik Madis Liplap, kes teoseid vormistas ja raamis ning ühtlasi need kliinikumi seintele aitab paigutada.

Kliinikumi Leht

Lisatud: 27 Detsember 2021

Kliinikumi patsientide nõukoda on nüüdseks juba üle kahe aasta kohtunud ning järjest enam oma tegevuses hoogu juurde kogunud. Järgnevalt ülevaatlikult teemad, mida selle aasta jooksul käsitleti.

Jaanuaris arutati nõukojas patsientide mure üle, kuidas pärast haiglaravi enesehooldusega toime tulla ning kust vajadusel kiiret nõu saada. Sama probleem kordub ka patsientide rahulolu-uuringute tulemustes, millest tulenevalt on juba hulgaliselt parendustegevusi ellu viidud, aga kindlasti on veel valdkondi, mida parandada: näiteks epikriiside ja infomaterjalide rutiinne paberkandjal kaasa andmine, valmisolek telefonikonsultatsioonideks, sisulisem koostöö esmatasandiga jne.

Veebruari koosolekul andsid ülevaate oma tegemisest kliinikumi insuldiprojekti koordinaator Liina Pääbo koos kolleegidega. Projektis lõi kaasa patsientide esindajana KPN esimees Donald Kiidjärv. Koosoleku päevakorras olid ka patsiendiinfo- ja õpetamise teemad, kust koorus vajadus personaalsema lähenemise osas. Protseduuride osas peeti väga oluliseks privaatsuse tagamist.

Märtsis  kohtuti kliinikumi juhatuse uue liikme, õenduse ja patsiendikogemuse juhi Ilona Pastarusega. Alates sellest koosolekust on Ilona Pastarus aktiivselt osalenud ka KPN tegevustes ning aidanud kiirelt ja lahendustele orienteeritud tegutsemisega kaasa nii mitmelegi pikalt vindunud kitsaskohale.

Aprillis algas kliinikumis järk-järguline plaanilise ravitöö taastamine, millest tulenevalt arutati nõukojas patsientide informeerimise ning uutest vastuvõtu- ja  operatsiooniaegadest teavitamise küsimusi.

Mais toimus arutelu kliinikumi etteregistreerimiskeskuse ja teenustele registreerimise võimaluste üle. KPN üldine hinnang oli, et digitaalsed registreerimise võimalused peaksid paranema (näiteks korduvvisiitide puhul). Oluline on ka täpne info, millal on võimalik vastuvõtuaegu kirja panna. Positiivse näitena toodi kliinikumi radioloogiakliiniku registratuuri. Lepiti ka kokku, et KPN liikmed osalevad edaspidi kliinikumi vestlusringides, et hoogustada sealseid diskussioone ja anda tagasisidet vestlusringide metoodikale.

Septembris kohtusid KPN liikmed juhatuse esimehe Priit Perensi ja juhatuse liikme, teadus- ja arendustegevuse juhi professor Joel Starkopfiga. Arutluse all oli kliinikumi järgneva perioodi arengukava koostamine ja patsientide sisend sellesse.

Koosolekul osales ka analüüsi- ja kvaliteediteenistuse direktor Merje Tikk, kes andis ülevaate kliinikumi tegevuse seadusandlikest nõuetest, rahastajapoolsetest tingimustest ning nendest tulenevast töökorraldusest. Koos arutati ka tagasikutse ja korduvate vastuvõttudega seotud küsimusi.

Septembris toimus tavapärane KPN esimehe valimine, kelleks seekord osutus Kaili Semm. Uue liikmena lisandus Mari-Liisa Parder, kes Kadri Tammepuu asemel esindab edaspidi Eesti Patsientide Liitu.

Oktoobris arutasime KPN sisendit kliinikumi arengukavasse, saime ülevaate KPN liikmete osalusest kliinikumi vähikeskuse akrediteerimisel ning üle-eestilisest patsientide nõukodade kohtumisest.

Novembris tutvustas vähikeskuse direktor dr Lenne-Triin Kõrgvee lastespetsialisti ametikoha ideed. Arutati ka kliinikumi territooriumil suitsetamisega seotud probleeme ning suitsetamisest loobumise kampaania tegevusi.

Kokkuvõtvalt võib öelda, et KPN on osutunud kliinikumile asjalikuks, tegusaks ja toetavaks koostööpartneriks ning paljudes küsimustes (nt keskkond, töökorraldus, patsiendi heaolu jms) ekspertgrupiks. Kuigi patsientide tagasiside, kogemused ja ootused jõuavad meieni erinevate kanalite kaudu, on KPN nõuandev kogu, mille toel on võimalik esile kerkinud probleemidega tegeleda süsteemsemalt.

Uude aastasse vaadates kutsume kliinikuid ja teenistusi senisest enam tegema koostööd patsientide nõukojaga. Headeks näideteks on juba vähikeskus, naistekliinik, verekeskus, radioloogiakliinik ja teadus-arendusteenistus.

Patsientide nõukoja kliinikumipoolsed esindajad
Reet Tohvre ja Jane Freimann

Lisatud: 24 November 2021

Tartu Ülikooli Kliinikumis viidi 5. novembril esmakordselt Eestis läbi endoskoopilise peroraalse kolangioskoopia protseduure SpyGlass kolangioskoobiga. Esmakordsel protseduuril oli kliinikumi endoskoopia meeskonnal abiks Paul Stradinsi Kliinilise Ülikoolihaigla gastroenteroloog, professor Aldis Pukitis.

Endoskoopiline kolangioskoopia võimaldab otsest sapijuhade ja pankrease juha visualiseerimist, sapijuha ja pankrease juha kitsenemuste ja kasvajaliste haiguste täppisdiagnoosimist, sapi- ja pankreasejuha kivide ravi. Tegemist on uue ja areneva sapiteede ja pankrease juha endoskoopilise uurimis- ja ravimeetodiga, millel on selged diagnostilised- ja ravinäidustused.

„Tegemist on patsiendisõbraliku protseduuriga, mis võimaldab suurte sapikivide eemaldamist elektrohüdraulilise litotripsia teel ühe-kahe protseduuriga. Varasemalt nõudsid sellised sapikivid vahel kolme, nelja või isegi viit endoskoopilist retrograadset kolangiopankreatograafia (ERCP) protseduuri, korduvat sapiteede stentimist ning mõningatel juhtudel ka kirurgilist sekkumist. Kuna valdavalt on tegemist eakate patsientidega, siis on sellist korduvat protseduuri nende organismile taluda raske ning kirurgiline protseduur ei pruugi samuti võimalik olla,“ toob endoskoopiakeskuse juhataja dr Karin Kull välja uue protseduuri mõju ravikvaliteedile. Lisaks võimaldab endoskoopiline kolangioskoopia ühissapijuha ebaselgete kitsenemuste visualiseerimist ning histoloogilise koematerjali võtmist kolangioskoopia käigus, parandades sellega sapiteede haiguste diagnostika võimalusi.

Lätis ja Leedus on endoskoopiline kolangioskoopia kasutusel juba varasemalt, Paul Stradinsi Kliinilises Ülikoolihaiglas võeti protseduur kasutusele 2019. aasta. „Protseduuri suurimaks eeliseks on väiksem invasiivsus. Tegemist on meetodiga, mis võimaldab näha otse sapijuha sisse. Oma kliinikus kasutame peamiselt intraduktaalset litotripsiat „raskete“ ühissapijuha kivide eemaldamiseks. Endoskoopiline kolangioskoopia vähendab ERCP aega patsiendi jaoks, sapiteede protseduuride arv langeb. Protseduur on küll kulukas, aga efektiivne ja patsiendisõbralik,“ kirjeldas professor Pukitis.

Kahe aastaga on Paul Stradinsi Kliinilises Ülikoolihaiglas läbi viidud 20 endoskoopilist kolangioskoopiat. „Protseduuride arv võiks olla märgatavalt suurem, kuid kahjuks on COVID-19 oluliselt piiranud ravitööd ning protseduuride läbi viimist,“ selgitas prof Pukitis. Kliinikumis on planeeritav maht 40–50 protseduuri aastas, üle Eesti võiks endoskoopilist kolangioskoopiat aastas vajada ca 90 patsienti. Kliinikumis uuringule pöördumiseks on vajalik gastroenteroloogi saatekiri.

Esimene protseduuride päev oli väga edukas ning kõigi nelja patsiendi puhul said ravieesmärgid täidetud. „Kasutasime seadmeid nii sapijuhade kontrollimiseks, striktuuri visuaalseks hindamiseks, uue stendi panemiseks kui ka viisime läbi elektrohüdraulilise litotripsia raskete sapijuhakivide eemaldamiseks,“ rõõmustas dr Kull korda läinud õppepäeva üle. „Oleme väga rõõmsad, et kliinikum leidis võimaluse investeeringu tegemiseks ja seadmete hankimiseks, samuti selle üle, et Haigekassa teenuse oma raviteenuste nimekirja lisas. Lisaks soovin tänada kogu personali nii sisekliinikust kui ka anestesioloogia- ja intensiivravi kliinikust, kes osalesid õppepäeval ning andsid oma panuse päeva õnnestumiseks.“

Liina Raju

Lisatud: 24 November 2021

5.–7. novembril Belgias toimunud rahvusvahelisel endoskoopilise kirurgia võistlusel „Winners meeting“ oli Eesti võistkond edukas kahes võistluskategoorias viiest –  laparoskoopilises õmblemises ning patsiendinõustamises. Eesti koondis valis laparoskoopilise õmblemise võistlusel end esindama Tartu Ülikooli Kliinikumi naistearsti dr Iveta Mikeltadze, kes saavutas esikoha pärast finaalvõistlust Itaalia meeskonna esindajaga. Teiseks jäi Itaalia, kolmas ja neljas koht läksid vastavalt USA-le ja Venemaale.

Teises kategoorias, patsiendi nõustamises, saavutas Eesti võistkond teise koha.

Eesti võistkonda kuulusid meeskonna juht dr Olga Khrustaleva (Lääne-Tallinna Keskhaigla) ja kümme liiget: dr Annela Mõts (Herz-Jesu-Krankenhaus Dernbach), dr Katrin Täär (Tartu Ülikooli Kliinikum), dr Iveta Mikeltadze (Tartu Ülikooli Kliinikum), dr Katrina Aab (Tartu Ülikooli Kliinikum), dr Doris Dmitrovski (Tartu Ülikooli Kliinikum), dr Betti Siedermann (Lääne-Tallinna Keskhaigla), dr Alissa Avrutina (Lääne-Tallinna Keskhaigla), dr Marie Abel (Raplamaa haigla), dr Helen Liis (Päijät-Häme Keskhaigla Naistekliinik) ning dr Mariann Rugo (Põhja-Eesti Regionaalhaigla).

Dr Iveta Mikeltadze sõnul on Winners Meetingul lisaks võistlusele oluline koostöö- ja õppimisvõimalus, kuna toimuvad erialased ettekanded ning tipparstid jagavad oma kogemusi. Dr Mikeltadze osales Winners Meetingul kolmandat korda ning hindab kõrgelt Eesti võistkonna koostööd nii võistluste ajal kui võistluste eelsel perioodil. „Tunneme võistkonnakaaslastega üksteist juba residentuuri ajast, nii sai selline erinevate haiglate vaheline meeskond kokku pandud. Ettevalmistusi võistlusteks alustasime juba suvel, arutasime läbi videote stsenaariumid, filmisime nii nõustamise videot kui ka videoloengut, videot ureterolüüsist ning nippide ja trikkide videot. Patsiendi nõustamise video oli noore, sünnitamata patsiendi nõustamisest, kes alles sai teada emaka eemaldamise vajadusest endomeetriumivähi tõttu. Meie video pälvis väga positiivset tagasisidet nii oskusliku patsiendi reaktsiooni kujutamise (nõustamisvideos mängis patsiendi rolli dr Alissa Seljanko) kui ka rahuliku ja selge nõustamise eest arsti poolt (arsti rollis dr Marie Abel),“  kirjeldas dr Mikeltadze.

Laparoskoopilise õmblemise võistlusel oli neli etappi ning kohtunikud jälgisid väga tähelepanelikult, kuidas õmblusi teostatakse, milline on õmbluste täpsus ning lõpuks mõjutas tulemust ka õmbluste sooritamise aeg. „Eks pinge oli kohapeal suur, tunned survet, kui professorid, keda sa imetled, üle õla su õmblustehnikat  jälgivad,“ sõnas dr Mikeltadze.

Dr Mikeltadze lõpetas residentuuri sel suvel ning töötab alates oktoobrist kliinikumi onkokirurgia osakonnas: „Kirurgia meeldib mulle väga ning onkokirurgia on suur väljakutse, mis nõuab pidevat enesetäiendamist – see mulle just meeldibki. Olen laparoskoopilist õmblemist harjutanud aastaid, kuna günekoloogilistel operatsioonidel on õmblemisoskused väga olulised. Osalesin kahe aasta eest Clermont-Ferrand Ülikoolihaiglas koolitustel, mille üheks fookuseks oli laparoskoopiline õmblemine. Sealt sain ka mõtte osta endale laparoskoopia mulaaž, millel õmblemist harjutada, sest kirurgias on väga oluline roll lihasmälul. Esimesel aastal harjutasin peaaegu iga õhtu tund aega, hiljem juba harvemini,“ rääkis dr Mikeltadze. 

Toonasest koolitusest on tänaseks arenenud välja koostöö tema doktoritöö kaasjuhendaja dr Revaz Botchorishviliga, doktoritöö põhijuhendaja on dr Kristiina Rull naistekliinikust.

„Soovitan igal noorel günekoloogil Winners Meeting’ul osaleda, see on suurepärane võimalus enesearenguks ja rahvusvaheliseks koostööks,“ kinnitas dr Mikeltadze.

"Winners meeting" võistlusel osales kokku 13 meeskonda 11 riigist.

Liina Raju

Lisatud: 24 November 2021

Vastab Tartu Ülikooli Kliinikumi ravijuht dr Andres Kotsar:

„Novembrikuu viimastel nädalatel tõdeme, et õnneks on haigestumine kogu Eestis ja ka Lõuna-Eestis langustrendis. Haigestumise langus ei oma paraku kohe kiiret efekti haiglaravile. Lehe trükki minemise ajal on kliinikumis enim COVID-19 patsiente Eesti haiglatest. Ühtlasi on intensiivravipatsiente kliinikumis rohkem kui kogu Põhja regioonis kokku. Eelnevat arvesse võttes jälgib kliinikum olukorda ning kui langustrend jätkub, julgeb kaaluda ka COVID-19 voodikohtade vähendamise plaani.

Praegu hospitaliseeritakse kliinikumi igapäevaselt 6–7 patsienti COVID-19 tõttu (eelnevatel nädalatel vähemalt 10 patsienti päevas). Kui langustrend jätkub, oleme paindlikud ja kiirelt valmis taastama mitte-COVID patsientide plaanilist statsionaarset ravitööd.“

Kliinikumi Leht

Lisatud: 24 November 2021

17. novembril tähistati ülemaailmselt enneaegselt sündinud laste päeva, et avaldada toetust siia ilma liiga vara sündinud lastele ja nende vanematele. Arvestades, et Eestis sünnib aastas keskmiselt 900 last enneaegsena ehk enne 37 rasedusnädalat ning toetudes Ravimiameti andmetele, mille järgi tõuseb enneaegse sünnituse risk pärast COVID-19 läbipõdemist kuni 40%, uuris Kliinikumi Leht, kas COVID-19 on mõjutanud enneaegsete sündide arvu ka kliinikumis.

Tartu Ülikooli Kliinikumi laste intensiivravi osakonna juhi dr Imbi Eelmäe sõnul on 2021. aastal vajanud haiglaravi seitse vastsündinut, kelle emad on olnud haigestunud COVID-19-sse. „Nende laste SARS-CoV-2 testitulemused on olnud küll negatiivsed, kuid on märkimisväärne, et kõik nimetatud lapsed on sündinud enneaegsena ja vajanud seetõttu ka intensiivravi,“ sõnas dr Eelmäe.

Dr Kristiina Rull naistekliinikust toob välja, et COVID-19 puhul on enneaegse sünnituse risk teadaolevalt suurem ning mitme lapse enne õiget aega sündimine kliinikumis seostatav raske haigestumisega COVID-19 haigusesse. „Ainuüksi sellel sügisel on COVID-19 tõttu haiglaravi vajanud juba kümme rasedat ning neist kuuel juhul on rasedus lõppenud enneaegse lapse sünniga ema raske seisundi tõttu. Paraku on kõik need emad olnud vaktsineerimata. Ka vaktsineeritud rasedate hulgas olnud haigestumist COVID-19-sse, kuid seni ei ole neist veel keegi haiglaravi vajanud,“ selgitas dr Rull.

Dr Heili Varendi, lastekliiniku neonatoloogia osakonna juht kinnitab, et vastsündinute  haiglaravi vajadus on suurem just kolmanda COVID-19 laine ajal. „Kui teise laine ajal vajas ema COVID-19 diagnoosi tõttu haiglaravi vaid üks enneaegne vastsündinu, siis kolmanda laine ajal oleme hospitaliseerinud juba kuus enneaegselt sündinud beebit. Kogu pandeemia ajal on Tartus vajanud haiglaravi või intensiivravi kümme vastsündinut. Näeme, et viiruse Delta tüvi on rasedatele ohtlikum kui eelmised, mistõttu on soovitav rasedatel teha kaitsesüst, et vältida ema võimalikku haigestumist ning enneaegset sünnitust. Sünnitusejärgselt on oluline, et vastsündinud ei haigestuks koduses keskkonnas,“ rõhutas dr Varendi.

Lisaks sellele, et COVID-19 suurendab enneaegse sünnituse riski, on probleemiks ka lähikontakti võimaldamine. „COVID-19 pandeemia on mõjutanud ülemaailmselt perede võimalusi olla lähikontaktis oma enneaegselt sündinud lapsega. Üheks põhjuseks võib olla ema raske haigus sünnitusperioodis ja samuti haigestumisega kaasnevad karantiininõuded. Sageli on COVID-19 samas peres mõlemal vastsel lapsevanemal, mis omakorda vähendab võimalusi enneaegse lapse ja vanemate vahelise varase kontakti loomiseks,“ rääkis laste intensiivravi osakonna juht dr Imbi Eelmäe. Ta lisas, et perekeskse vastsündinute intensiivravi üheks põhimõtteks on aga varase lähedussuhte võimaldamine, mida kliinikumi vastsündinute ravimeeskonnad on püüdnud keerulistes oludes korraldada turvaliselt koostöös infektsioonikontrolli teenistusega ning iga väikese patsiendi puhul individuaalselt pere ootusi ning vajadusi arvestades.

Kliinikumi Leht

Lisatud: 24 November 2021

Eestis on elundidoonorluse tahteavalduse täitnud vaid 2,1% täiskasvanud elanikkonnast. Eesmärk on nelja aasta jooksul tõsta tahteavalduste määr 10%-ni. Selleni jõudmiseks pöörab Tervisekassa koos Tartu Ülikooli Kliinikumiga novembris tähelepanu elundidoonorlusele – innustab inimesi täitma organidoonoriks olemise tahteavaldust ja julgustab lähedastega teemast rääkima.

Sotsiaalministeeriumi 2019. aastal tellitud uuringust inimeste hoiakutest elundidoonorluse suhtes selgus, et pisut enam kui pooled Eesti elanikud oleksid nõus oma elundite surmajärgse loovutamisega, kuid tahteavalduse on täitnud vaid 2,1% täiskasvanud elanikkonnast. Tartu Ülikooli Kliinikumi transplantatsioonikeskuse direktori dr Virge Palli sõnul on Eesti elanike hoiak elundidoonorluse suhtes avatud, kuid oma sellekohasest otsusest mitte teada andmisel ei pruugi soovitud heategu jõuda abivajajateni.

„Elundite ja kudede loovutamisega nõustumine on heategu, mis võib olla ainus võimalus inimese elu päästmiseks. Tõenäosus, et inimene sureb ajusurma on oluliselt väiksem kui see, et ta võib ise vajada siirdamist. Seega on ülioluline, et Eestis oleks piisavalt inimesi, kes on tahteavalduse alusel andnud nõusoleku elundidoonoriks olla,“ ütles Pall. 

Elektroonilise tahteavalduse täitmine on lihtne – kõik täisealised inimesed saavad seda teha juba tuttavaks saanud patsiendiportaalis www.digilugu.ee. Menüüst tuleb valida tahteavaldused ning märkida oma otsus – kas nõusolek või keeldumine – ning kinnitada see digiallkirjaga. „Allkirjastatud tahteavaldust saab digiloos alati muuta, kuid kindlasti tuleks oma otsusest anda teada ka lähedastele,” selgitas Pall.

„Perekonna roll on elundidoonorluse juures oluline – kui inimene ise tahteavaldust täitnud ei ole, püütakse lahkunu tahe välja selgitada lähedastega vesteldes. Olles teadlik pereliikme eluajal tehtud otsusest, on tema lähedastel keerulisel hetkel kergem,” lisas Pall.

Eestis on hetkel ligi 70 raske elundipuudulikkusega inimest, kes vajavad elundisiirdamist. Selleks, et siirdamist ootavad patsiendid saaksid õigeaegset ravi, on oluline iga ühiskonnaliikme panus. Ühel organidoonoril on võimalik kinkida uus elu kuni kaheksale inimesele.

Lisainfo: www.elundidoonorlus.ee/tahteavaldus
Registreeri elundidoonoriks: www.digilugu.ee