Lisatud: 08 Juuli 2024

Suvi toob endaga kaasa mitte ainult sooja ilma ja vaba aja veetmise võimalused, vaid ka suurema riski erinevateks traumadeks. Kliinikumi erakorralise meditsiini osakond tuletab meelde peamised traumade tekkepõhjused ja soovitused nendest hoidumiseks.

Soojal ajal on erakorralise meditsiini osakonnas sagedasemad lahtised vigastused, mida põhjustavad erinevad tegevused ja õnnetused. Tartu Ülikooli Kliinikumi erakorralise meditsiini osakonna vanemarsti-õppejõu dr Aime Keisi sõnul suureneb sooja ja kuiva ilma püsides tõukerataste ja jalgrataste kasutamine, mis paraku toob endaga kaasa kukkumisi ja vigastusi. „Tõukerattad on suur probleem, kuna vigastused on tõsised ja paranevad kaua. Kogemuslikult saab öelda, et tõukerattaga kukkunud moodustavad umbes kolmandiku liiklusvahendiga saadud vigastustest ja praktiliselt võrdselt jalgrattaga kukkunutega,“ rääkis dr Keis. Tõukerattaga kukkudes saab viga eelkõige näo ja pea piirkond, aga ka käed. „Sageli on tegemist vigastustega, mis jätavad armid, näiteks haava või sügava marrastuse. Tuleb aru saada, et arm jääb kogu eluks ega kao ära, sõltumata, kas haav õmmeldakse või marrastus plaasterdatakse,“ selgitas arst-õppejõud. Kergematest vigastustest paranemine võtab aega paar nädalat, kuid tõsisemad traumad võivad inimese pikaks ajaks haigevoodisse aheldada.

Alkoholist tingitud vigastused esinevad aastaringselt, kuid nende sagedus kasvab riiklike pühade ja palgapäevade ajal. „Jaanipäeval ja aastavahetusel on alkoholi tarbinud patsientide hulk suurem. Mida pikemad pühad ja rohkem vabu päevi, seda suurem on alkoholi tarbinud patsientide hulk EMOs,“ rääkis dr Keis. Tema sõnul püsib siiski ka alkoholijoobes täiskasvanute seas tõukerattaga saadud vigastuste hulk, mille tõttu tuleks endale meenutada, et alkohol ei sobi kokku ükskõik millise sõiduvahendiga. „Tõukerattaga liigeldes tuleb kaitsta ennast kiivriga, valida sobiv sõidukiirus, arvestada kaasliiklejatega ja jätta alkohol joomata,“ lisas arst-õppejõud. Tõukerattaga sõidavad inimesed sõltumata vanusest, kellest vanim tõukerattaga vigastatu on dr Keisi sõnul olnud üle 75 aasta vana.

Üks ohtlik liiklusvahend, mis küll harvem, kuid siiski põhjustab tõsiseid õnnetusi, on ATV. „Eelkõige puudutab see alaealisi, keda võetakse ATV-ga sõitma ja kes kukuvad sõitvalt masinalt või usaldatakse ATV sootuks alaealisele iseseisvalt sõitmiseks. ATV kiirus on suurem ja masin võimsam, vigastused, mis tekivad liikuvalt ATV-lt kukkumisega, on sageli tõsised ja eluohtlikud,“ rääkis dr Keis. Suvel jõuavad mitmed patsiendid EMOsse batuudilt, mis enamasti on küll turvatud vahend, kuid siiski esineb dr Keisi sõnul soojal ajal batuudil hüpates saadud hüppeliigese ja sõrmede vigastusi ning batuudilt kukkumisi.

Selleks, et suvi ja pühad mööduksid rahulikult, paneb EMO kõigile südamele järgmised soovitused:

• Jalg-, tõuke või mootorratastega sõites tuleb kanda turvavarustust ning valida sõitmiseks enda võimetele vastav, kaasliiklejatega ning liikluseeskirju arvestav sõidukiirus.
• Pühade ajal alkoholi tarbides tuleks jääda mõõdukaks, kuna alkoholi mõjul satutakse sagedamini kaklustega lõppevatesse konfliktidesse, kukutakse nii ebasobivates kohtades turnides kui ka niisama libastudes või sattutakse liiklusõnnetustesse – nii jalakäia kui autojuhi rollis.
• Vesi ja alkohol ei käi kokku, ujuma minnes tuleb olla kaine ja puhanud ning kindlasti ei tohiks hüpata vette tundmatus kohas.
• Batuudid tuleb piirata selleks ette nähtud turvavõrguga ning jälgida, et korraga hüppaks üks inimene. 
• Kui sõprade ettevõtmised kipuvad liigse alkoholi tarbimise tulemusel riskantseks muutuma, tuleb sekkuda. Ärge lubage alkoholijoobes sõbral autorooli istuda ega muid enesele või teistele ohtlikke tegevusi ette võtta.
• Erakorralise meditsiini osakond paneb inimestele südamele, et lihtsamate tervisemurede korral tuleb pöörduda oma perearsti- või pereõe poole ning tervisenõu võib küsida ka nõuandetelefonilt 1220. Küsige aegsasti oma perearstilt, kelle poole pöörduda, kui teie perearst suvepuhkusel viibib.

Kliinikumi Leht 

Lisatud: 03 Juuni 2024

Tartu Kultuurkapitali juurde on Neinar Seli poolt asutatud meditsiinivaldkonna alakapital, mille eesmärk on innustada Tartu Ülikooli Kliinikumi töötajaid teadustöö tegemisel ja publitseerimisel. Stipendiume antakse välja kahes kategoorias: viimase kalendriaasta ja viimase viie aasta jooksul enim teadusartikleid publitseerinud autorile. Komisjon tugineb otsuse langetamisel Kliinikumi meditsiiniinfo keskuse artiklite analüüsile, arvestades artikleid, kus autor on märkinud oma töökohaks Tartu Ülikooli Kliinikumi.

Stipendium viimasel viiel aastal enim teadusartikleid publitseerinud autorile antakse välja mitte sagedamini kui kord viie aasta jooksul ning selle suuruseks on 4000 eurot. Ajavahemiku 2019–2023 aastate arvestuses pälvis stipendiumi geneetika ka personaalmeditsiini kliiniku juht dr Sander Pajusalu.  

Dr Sander Pajusalu: Meditsiinigeneetikuna on tulnud vahel päris pikalt selgitada inimestele, et meditsiinigeneetika on ikka primaarselt tavapärane arstlik eriala ja meie kliiniline ja laboratoorne osakond osutavad siiski tervishoiuteenuseid, mida patsiendid vajavad, mitte ei ole meie töö eesmärgiks vaid teaduse tegemine. Neinar Seli nimelist teadustöö preemiat vastu võttes hindan siiski väga oma eriala potentsiaali teadustööks. Just tehnoloogia areng on võimaldanud ka uute metoodikate kliinilisse töösse rakendamist teaduslikult uurida ning nii käivadki teadus ja kliiniline töö käsikäes üksteist toetades ja võimestades. Vähiravis kasutatakse ütlemist, et parim ravi on tihtipeale kliinilises uuringus osalemine, sama võib öelda ka meditsiinigeneetika kohta. Ilma meditsiinigeneetika alase teadustööta oleksid paljud Eesti patsiendid ilma diagnoosita ning sellest tuleneva õige jälgimise ja ravita. Usun, et meie eriala näide kliinilise töö ja teaduse lõimimisest üheks tervikuks on just see, mis ühes ülikoolihaiglas normaalsuseks peakski olema. Hea on elada ja töötada ka riigis, kus tervishoiu rahastajadki on valmis uusi innovaatilisi lahendusi tervishoiuteenustena rahastama. Nii möödus tänavu jaanuaris juba 10 aastat ajast, kui eksoomi sekveneerimine lapseea algusega pärilike haiguste diagnostikaks lisati toonase Haigekassa tervishoiuteenuste loetelusse. Hiljem lisandusid paljud paneelsekveneerimised nii pärilike kui ka somaatiliste kasvajaliste haiguste diagnostikasse. Kliinikumi andmekogud on viimase kümnendi jooksul rikastunud geeniandmete osas juba väga arvestavatesse suurustesse, kohati on meil meditsiinilisteks otsusteks vajalikke sekveneerimisandmeid Eesti populatsiooni kohta kordades rohkem kui Eesti Geenivaramul. Meie oluliseks eeliseks on, et kõik meie andmed on toodetud akrediteeritud meditsiinilaboris. Üha rohkem on ka riigi tasandil meie andmekogu märgatud ning hetkel käivad arutelud, kuidas selliseid primaarselt tervishoiu jaoks toodetud andmekogusid saaks teiseselt kasutada uuringute eesmärgil nii, et patsientide huvid ja andmekaitselised aspektid oleksid tagatud, aga meie ühiskond võidaks juba olemasolevate andmete põhjalikust uurimisest. Ka minu käimasolev teadusprojekt üritab leida statistilisi ja masinõppe meetodeid Kliinikumi andmekogul rakendades uusi geneetilisi mustreid kirjeldamaks haiguste etioloogilisi faktoreid.

Ükski teadlane nagu ka ükski arst ei teki tühjalt kohalt. Nii nagu arstivanne algab õpetajate tänamisega, siis tänan ka mina südamest oma juhendajaid. Minu põhijuhendajaks on nii teaduse kui ka eriarstiõppes olnud professor Katrin Õunap. On tähelepanuväärne, et Neinar Seli preemia on pälvinud nii minu juhendaja kui ka tema juhendaja professor Tiina Talvik. Seega on näha selget koolkonna teket. Koolkond tegelikult tähendab aga kultuuri, mis tähtsustab teadustööd ja edasipürgimist. Tänan väga ka oma teist juhendajat kaasprofessor Tiia Reimandit. Tähelepanuväärselt on käesolev preemia antud minu doktorantuurile järgnenud aja eest, sellel perioodil on mind teadlasena väga oluliselt õpetanud ja juhendanud minu järeldoktorantuuri juhendaja professor Monkol Lek Yale’i ülikoolist. Tänan ka kõiki kolleege geneetika ja personaalmeditsiini kliinikust ning ka kõiki kaasuurijaid Eestist ja mujalt. Siiras tänu kuulub ka kõigile patsientidele, kelleta kliiniline uurimustöö kuidagi võimalik ei oleks.

Teise stipendiumi, mis antakse välja viimase kalendriaasta ehk 2023. aasta teaduspublikatsioonide eest, pälvis harvikhaiguste kompetentsikeskuse juht ja eestvedaja prof Katrini Õunap. Viimase kalendriaasta teaduspublikatsioonide stipendiumi suurus on 2000 eurot.

Prof Katrin Õunap, kommentaar: Oma igapäevases kliinilises töös tegelen peamiselt harvikhaigustega patsientide ning nende pereliikmetega. Samuti on minu teadustöö olnud peamiselt suunatud uute haruldaste haiguste avastamisele ja levimuse uurimisele. See on väga huvitav, aga samas ka suuri väljakutseid esitav valdkond. Huvitavaks teeb selle see, et iga üksik haigusjuhtum on sageli unikaalne ja info saamiseks on vaja palju lugeda ning ka teha aktiivset teaduskoostööd  väliskolleegidega. Teisisõnu on vaja leida teistest riikidest ülesse need arstid või teadlased, kellel on sama geenileiuga patsient või nad uurivad seda geeni funktsionaalselt. Harvikhaigustega tegelemise teeb keeruliseks erinevate kontaktide leidmiseks vajaminev suur ajamaht ning süvenemine igasse erinevasse keerulisse olukorda. Õnneks on mul hästi toetav ja tubli teadustöö grupp ning harvikhaiguste keskuse kollektiiv, kes  minu tegevusi igapäevaselt südamest toetab. Ka on mul väga abivalmid kolleegid geneetika ja personaalmeditsiini kliinikus.

Kliinikumi Leht 

Lisatud: 03 Juuni 2024

24. mail toimus kolmandat korda Tartu Ülikooli Kliinikumi arvamuslõuna, kus sel aastal arutlesid tervishoiueksperdid üheskoos teemal „Meditsiin kui äri“. Arvamuslõuna eesmärk oli esitleda tervishoiupoliitika kujundajatele erinevate osapoolte vaateid teenuste rahastamisest.  

Tartu Ülikooli Kliinikumi juhatuse esimehe Priit Perensi arvates on solidaarsuskindlustus hea viis tervishoiuteenuse korraldamiseks ühiskonnas. „Solidaarsuskindlustusel on aga plaanimajandusega sarnaseid tunnuseid, eriti hinnakujunduse osas. Mõned Terviskassa poolt tasustatavate teenuste hinnad on tervishoiusektori jaoks kasumlikumad ja mõned kahjumlikumad. See toob väljakutseid tervishoiuteenuste osutamiseks turu- ja konkurentsipõhiselt. Ebavõrdsesse olukorda satuvad näiteks haiglavõrgu arengukava haiglad, kelle vastutusalas on paljude ravikindlustuse paketti kuuluvate teenuste samaaegne osutamine, võrreldes osapooltega erasektoris, kus on võimalik osutada vaid üksikuid kasumlikkuse alusel valitud teenuseid,“ sõnas Priit Perens.

Kliinikumi arvamuslõunal jagas Soome kogemust dr Petri Virolainen, ortopeed, Päijat-Häme heaolupiirkonna tegevjuht, varasem Turu Ülikoolihaigla direktor. Tema vastutusalasse kuulub eritervishoiu operatiivjuhtimine ning eelarvestamise juhtimine ühes Soome regioonidest. Dr Virolaineni ettekanne illustreeris tervishoiuteenuste pakkumist mitme eriala koostöös ja integreerituna sotsiaalteenustega. Pärast Soome tervishoiu reforme, mille raames moodustati tervishoiu- ja sotsiaalsfääriga ühised tervisepiirkonnad, on jõutud küll hea tulemuseni, ent süsteem on ressursikulukas, mis omakorda suunab otsima kokkuhoiukohti. Dr Virolaineni sõnul ei ole võimalik mööda vaadata ka väljakutseid esitavast vananevast ühiskonnast, mille tulemusel patsientide arv kasvab kiiremini kui tervishoius töötavate inimeste arv. See võib kaasa tuua teenuse kättesaadavuse vähenemise.

Eesti tervishoiukorraldusest rääkis ka Jaanus Pikani, kes rohkem kui 20 aastat tagasi andis olulise panuse Tartu Ülikooli Kliinikumi moodustamisse ja juhtimisse. Päeva lõpetas ühine mõttevahetus, kus dr Andres Lehtmetsa juhtimisel osalesid terviseminister Riina Sikkut, Kliinikumi juhatuse esimees Priit Perens, Tervisekassa juhatuse esimees Rain Laane, perearst ja poliitikakujundaja dr Eero Merilind, tervishoiuekspert Jaanus Pikani ja eratervishoiuasutuste liidu juht Tõnis Allik.

Arvamuslõunal anti üle ka Kliinikumi preemia, mille pälvis sel aastal dr Kaja Julge, kelle elutööks on olnud allergoloogia arendamine nii Tartu Ülikooli Kliinikumis kui Eestis tervikuna. Markus Louis Mühlbergi ja Maksim Zagura artikkel „Koronaararterite kompuutertomograafiline angiograafia südame isheemiatõve diagnostikas“ nimetati parimaks 2023. aasta teadusartikliks ajakirjas Eesti Arst ning Neinar Seli teadustöö stipendiumid pälvisid dr Sander Pajusalu ja prof Katrin Õunap.

Kliinikumi Leht

Lisatud: 03 Juuni 2024

Tartu Ülikooli Kliinikumi töötajad, patsiendid ning tudengid said 13. mail osa ühisest meeleolukast juubelitordi söömisest, millega tähistati 220 aastat kestnud ravi-, õppe- ja teadustööd. Just 13. mail 1804 hospitaliseeriti 220 aastat tagasi loodud haiglasse esimene patsient.

Tartu Ülikooli meditsiiniline clinicum ehk haigla avati ametlikult 1. mail 1804. „Kõik vaesed haiged võivad sinna pöörduda ja loota, et kui nende haigus kliinikusse vastuvõtuks sobib ja kõik voodid veel hõivatud ei ole, paigutatakse nad kas haiglasse või külastatakse neid kodus, kusjuures arstiabi ja ravimid ja haiglas ülalpidamine on tasuta“. Sel moel teavitas Tartu Ülikooli Kliinikumi avamisest patoloogia, semiootika, teraapia ja kliiniku korraline professor Daniel Georg Balk Tartu ajalehes. Tänaseks hävinud Dahlströmi eramaja, milles Kliinikum tööd alustas, asus Võru, Lille ja Tähe tänava vahelisel alal. Nii algas 220 aastat tagasi Kliinikumi ambulatoorne ravitöö ning vähem kui kaks nädalat hiljem, 13. mail 1804 ka haiglaravi, kui hospitaliseeriti esimene patsient.

Juubelitort kaalus 220 kilo ning oli rohkem kui 12 meetrit pikk. Kohupiimatort valmistati Kliinikumi jaoks Tallinnas, kust see varahommikul Tartusse toimetati.

Kliinikumi Leht

Lisatud: 03 Juuni 2024

Tartu Ülikooli Kliinikumi L. Puusepa 8 peamaja B-korpusesse on sisse seatud põnev õpperuum, et harjutada erinevaid ortopeediaga seotud ravivõtteid. Näiteks põlveliigese artroskoopiat, õmblemistehnikat, liigesesüstide tegemist või ka muid puusa-, põlve-, hüppe-, õla- ja küünarliigese ravivõtteid.

Õpperuumi saavad kasutada nii ortopeedid, arstitudengid, arst-residendid kui ka teiste erialade arstid ning samuti perearstid.

Kliinikumi Leht

Lisatud: 03 Juuni 2024

Tartu Ülikooli Kliinikum tunnustab igal aastal parimat artiklit ajakirjas Eesti Arst. Preemia antakse eelmise kalendriaasta jooksul ajakirjas Eesti Arst ilmunud parima uurimusliku, ülevaate- või haigusjuhtu kirjeldava artikli eest, millele saavad kandidaate esitada kõik ajakirja Eesti Arst lugejad ja toimetus. Preemia määrab Tartu Ülikooli Kliinikumi juhatus ajakirja Eesti Arst toimetuskolleegiumi ettepanekul. 2023. aasta parimaks teadusartikliks on Markus Louis Mühlberg ja Maksim Zagura artikkel „Koronaararterite kompuutertomograafiline angiograafia südame isheemiatõve diagnostikas“.

Dr Maksim Zagura: koostöös Markus Louis Mühlbergiga valminud artikkel annab põhjaliku ülevaate koronaararterite kompuutertomograafilise angiograafia (KTA) tehnilisest taustast, näidustustest, diagnostilistest võimalustest aterosklerootilise naastu struktuuri, stenoosi raskusastme ja müokardi isheemia hindamisel. Kompuutertomograafia (KT) parem kättesaadavus, suur ruumiline resolutsioon ja kiirgusdoosi vähendamist võimaldavate skaneerimisprotokollide kasutamine on muutnud KTA oluliseks meetodiks paljude südame ja veresoonkonna haiguste diagnoosimisel ja ravitulemuste hindamisel. Mitmed uuringud on näidanud, et koronaararterite KTA kasutamise kasv on seotud kardiovaskulaarse suremuse langusega. Euroopa Kardioloogide Seltsi ravijuhiste alusel on koronaararterite KTA soovitav esmase uuringumeetodina kroonilise koronaarsündroomiga patsientidel. Koronaararterite KTA negatiivne ennustatav väärtus ulatub 99%-ni, mis võimaldab kindlalt välistada südame isheemiatõbe. Koronaararterite valendiku hindamine võib olla raskendatud rohkete lubinaastude ja ebaregulaarse südamerütmi puhul. Medikamentoossel koormusel adenosiini või regadenosooniga võimaldab KT-perfusiooniuuring avastada müokardi isheemia olemasolu. Müokardi hüpoperfusioonialade edasine sidumine KTA-l tuvastatud koronaararterite stenoosidega aitab tõestada nende hemodünaamilist olulisust. Kolmik KT-uuring (triple-rule-out CT) on erakorralise meditsiini vajadustele kohandatud metoodika, mis võimaldab hinnata ägeda rindkerevaluga patsiendil koronaararteri oklusiooni, kopsuarteri trombembooliat või ägedat aordi patoloogiat. Koronaararterite KTA-l on suur potentsiaal südame isheemiatõve mitteinvasiivse diagnostika arengus ning selle rakendamine tagab terviklikuma haiguskäsitluse ja parandab patsiendi prognoosi.

Parima teadusartikli preemia anti üle 24. mail Kliinikumi arvamuslõunal.

Kliinikumi Leht

Lisatud: 03 Juuni 2024

Tartu Ülikooli Kliinikumi 220 sünnipäeva-aastal, mil Tartu linn kannab ühtlasi Euroopa kultuuripealinna tiitlit, kutsub Kliinikumi kõiki osa saama põnevast linnamängust. Linnamängu punkte läbides on võimalik tutvuda 220 aasta jooksul Kliinikumiga seotud olnud inimeste, hoonete ja paikadega ning lahendada nii kiirust, nutikust kui ka osavust proovile panevaid ülesandeid.

Tervishoiuasutusena on Kliinikumil väga hea meel, kui inimesed leiavad hetke tervislikuks liikumiseks ülikoolihaigla kujunemise lugude radadel. Selleks, et liikumislusti üleval hoida, saadab mängijate teekonda üliõpilane Anti Septik.

Mängu juhis

Tartu Ülikooli Kliinikumi linnamängu on võimalik läbida nii üksi kui ka meeskonnas, tehes seda jalutades või joostes, võisteldes või rahulikult aega veetes. Mäng kasutab mängija positsioneerimiseks kontrollpunktides GPS-i, seepärast on hea, kui mängu alustatakse telefoniga, mille aku on täis laetud. Kui peaks juhtuma, et aku saab tühjaks, on võimalik jätkata teise seadmega, logides sisse oma kontoga.

Kasutajakonto tegemiseks ja mängu alustamiseks tuleb sisestada oma nimi ja e-posti aadress või logida sisse enda Google või Apple kontoga. Kui mäng toimub meeskonnas, tuleb lisada kaaslaste nimed lisaväljale. Mängida saab eesti, inglise ja vene keeles. Palun valige keel enne mängu alustamist.

Kliinikumi linnamäng koosneb 23 kontrollpunktist ning mängu saab alustada ükskõik millisest kontrollpunktist. Igas punktis on peidus üks küsimus, mis on seotud Kliinikumiga. Iga kontrollpunkti juures ootab teid valikvastustega küsimus ning õigesti vastates teenite punkti. Vale vastuse korral ei ole vaja muretseda, kuna see ei takista edasiliikumist. Mängu peamine eesmärk on kontrollpunktid läbida ja koguda põnevaid teadmisi Kliinikumi kohta samal ajal tervislikult liikudes.

Palume tähele panna, et punktide läbimine toimub liiklusele avatud tänavatel – palume olla ettevaatlikud, järgida liiklusreegleid ja arvestada kaasliiklejatega.

Tervislikku mängimist!

Lisatud: 03 Juuni 2024

15. mail külastas Tartu Ülikooli Kliinikumi Jaapani Yamaguchi piirkonna delegatsioon, et tutvuda ülikoolihaigla keskse rolliga riiklikus tervishoius.

Kliinikum tutvustas väliskülalistele nii Eesti tervishoiusüsteemi kui ka koostööd ja teenuste integreeritust teiste tervishoiuasutustega, et tagada patsientide sujuv teekond.

Täname külalisi Tartu Ülikooli Kliinikumi vastu huvi tundmast!

Kliinikumi Leht

Lisatud: 26 Aprill 2024

19. aprillil toimunud Kuldmuna loovusfestivali finaalsündmusel pälvis Tartu Ülikooli Kliinikum nii kuldmuna kui ka pronksmuna tunnustused.

Kokku osales Kuldmuna konkursil rekordarv disaini, turunduse ja kommunikatsioonivaldkonna töid – 1037, millest 490 tööd valiti žürii poolt finalistide nimekirja.

Tartu Ülikooli Kliinikumi Tireli-tareli-tiit võlumaailma eest pälvisid kuldmuna keskkonnadisaini kategoorias illustraator Marju Tammiku ja Unt/Tammik disainibüroo. Lisaks tunnustati Kliinikumi kommunikatsioonitegevusi pronksmunaga korporatiivkommunikatsiooni kategoorias Tireli võlumaailma sidumise eest kommunikatsioonitegevustesse- ja sõnumitesse.

Helen Kaju, kommunikatsioonijuht: Südame teeb soojaks, kui reklaamimaailma kõrval pälvib tähelepanu ka tervishoid ja selle kommunikatsioon. Suur tänu Marju Tammikule ning disaineritele Margus Tammik ja Eva Unt, kes meie väikeste ja suurte patsientide jaoks Tireli võlumaailma lõid. Selle fantaasiamaailma abil on kommunikatsioonimeeskonnal olnud rõõm luua patsiendisõbralikke sõnumeid ja tegevusi.

Tuleb tunnistada, et me ei ole tänaseks veel leidnud vastuseid, kes sõi ära siili kirsid või kuhu hiigeljänes igal neljapäeva õhtul kaob. Nii et, Tireli-tareli-tiit, seiklus jätkub siit ehk Kliinikumist.

Foto: TV3.ee potaal / Karli saul

Lisatud: 26 Aprill 2024

Puukentsefaliit on kesknärvisüsteemi viiruslik nakkushaigus, mille levik Eestis on Tervise Arengu Instituudi andmetel viimastel aastatel suurenenud. Viirust levitavad puugid ning inimesele levib viirus puugihammustuse tagajärjel. Puugid on Eestis aktiivsed aprillist oktoobrini, mistõttu on kevad just õige aeg vaktsineerimiseks, et ennetada haigestumist.

Tartu Ülikooli Kliinikumi infektsioonhaiguste vanemarst-õppejõud Pilleriin Soodla selgitab, et puukentsefaliit avaldub esialgu gripilaadsete sümptomitega, nagu lihas- ja liigesvalu, peavalu ning palavik. See on umbes 5–10 päeva pärast puugi hammustust. „Üldjuhul suurem hulk inimesi paraneb ja neil ei teki kesknärvisüsteemi haaratust. Kahjuks on aga ka neid inimesi, kellel mõne aja möödudes võivad ilmneda tõsisemad sümptomid, mis viitavad ajupõletikule ehk entsefaliidile,“ räägib Soodla. Tekib iiveldamine, oksendamine, tasakaaluhäired, pearinglus, valguskartus kuni teadvushäireni ja kooma seisundini. Dr Soodla sõnul on õige aeg arsti juurde pöördumiseks siis, kui enesetunne on halb ja ei suuda süüa ega juua või tekib teadvuse häire. Oluline on teada, et haigussümptomite puhul ei pruugi enam puuki enda kehalt leida, sest puuk on toitudes piisava koguse verd kätte saanud, andnud inimesele viiruse ja end kehalt lahti lasknud.

Ta lisab, et puukentsefaliidi viiruse vastast ravimit ei ole olemas, mistõttu jääb haigestumise korral üle vaid sümptomeid leevendada. Erilist tähelepanu tuleks pöörata vanemaealistele inimestele, kelle immuunsüsteem on nõrgem ning kellel esineb sageli kaasuvaid haigusi. „Möödunud aastal haigestus entsefaliiti vanusegruppidest kõige rohkem 70–74 aastaseid. Samas alla 3-aastastel lastel kulgeb haigus üldjuhul sümptomiteta,“ rääkis vanemarst-õppejõud.

Puuke leidub nii maal kui linnas ning 2023. aasta Tervise Arengu Instituudi andmetel oli 70% linnas leiduvatest puukidest nakatunud inimesele ohtliku bakteri või viirusega. Kuna haigusevastane ravim puudub, on ainus viis haiguse eest kaitsmiseks vaktsineerimine. Esmakordne vaktsineerimine koosneb kolmest doosist, revaktsineerimine on vajalik kolme kuni viie aasta tagant. Detailsem info puukentsefaliidi vaktsiinidoosidest ning nende intervallidest asub Kliinikumi kodulehel. Oma vaktsineerimisstaatust saab vastavalt riiklikule immuniseerimiskavale kontrollida patsiendiportaalis terviseportaal.ee.

Ühtlasi on Tartu Ülikooli Kliinikumis võimalik vaktsineerida end puukentsefaliidi vastu nii aega broneerides kui ka ilma. Kliinikumi L. Puusepa 8 peamaja nakkuskabinet on avatud esmaspäevast reedeni kell 8.00–16.00 ning Kliinikumi Kvartali kabinetid esmaspäevast reedeni kell 16.00–18.00 ja laupäeviti kell 11.00–14.00. Tasuta vaktsineerimisetelefonile 731 7200 saab helistada esmaspäevast reedeni kell 8.00–18.00.

Kliinikumi Leht 

Lisatud: 26 Aprill 2024

Kliinikum tervise töötubadesse on oodatud patsiendid, nende lähedased kui ka muu kogukond. Töötubade eesmärk on toetada inimesi oma tervise eest hoolitsemisel. Selleks pakuvad Kliinikumi töötajatest erialaspetsialistid tervise töötubades tervisenõu erinevatel teemadel ning õpetavad uusi oskusi tervise hoidmiseks ning edendamiseks.

Maikuu töötuba toimub 30. mail kell 11:00–13:00 ning on pühendatud naiste tervisele. Töötuba toimub nii Kliinikumi peamajas L. Puusepa 8 kui Kliinikumi Kvartali ostukeskuse kabinetis. Naised on oodatud mõõtma oma tervisenäitajad – vererõhku, veresuhkrut, hemoglobiini. Lisaks räägivad ämmaemandad erinevatest naise tervisega seotud teemadest nagu üleminekuiga, menopaus, aktiivne eluviis, rindade kontrolli olulisus, emakakaelavähi sõeluuring ja HPV vaktsineerimine. Soovi korral on  privaatselt võimalus õppida ja harjutada rindade kontrollimise tehnikaid.

Juunikuus viiakse L. Puusepa 8 majas läbi ka elustamisaparaadi kasutamise õppetuba. Töötoa eesmärk on keskenduda elustamisvõtetele ja esmaabi oskustele. Spetsialistid õpetavad, kuidas kasutada AED-aparaati ning kordavad üle põhilised elustamisvõtted. Lisaks õpetatakse, kuidas abistada, kui inimesel on võõrkeha hingamisteedes.

Kliinikum ootab kõiki huvilisi osalema, töötoad on tasuta ning osalemiseks ei ole vaja ette registreeruda.

Kliinikumi Leht  

Lisatud: 26 Aprill 2024

20.–21. aprillil toimus Tartus esimest korda toimub arhitektuurisündmus Open House, mille käigus avati nende hoonete uksed, mis on arhitektuuriliselt väärtuslikud või mis jäävad tavapäraselt avalikkusele suletuks.

Programmis osales ka Tartu Ülikooli Kliinikumi lastehaigla vana roosa maja. Huvilised said kuulata põnevaid lugusid hoone ajaloost ning töötajate ja patsientide kogemustest. Näiteks, miks oli vaja lambakoera hoone ehitamisel, millist rolli mängisid hoone pikad rõdud ja palatiluugid nakkusosakondade töös, miks puudusid hoone trepikodades esialgu seinad ning töötajad ja patsiendid pidid korpuste vahel liikuma läbi tuisu ja lumehangede, milliste haigustega hospitaliseeriti lapsi haigla algusaegadel jne.

Lastekliiniku vana roosa maja osutus Open House programmi kõige populaarsemaks ja külastatumakshooneks. Kokku uudistas kahe päeva jooksul maja 479 inimest.

Open House kuulus Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 kultuuriprogrammi.

Kliinikumi Leht

Lisatud: 09 Aprill 2024

Lõunakeskuse kaubanduspargi uude hoonesse tulevad tippklassi kuuluvate radioloogiliste seadmetega Tartu Ülikooli Kliinikumi uuringukabinetid. Uus keskkonnasäästlik hoone valmib 2024. aasta suvel.

Tartu Ülikooli Kliinikumi radioloogiakliiniku juhi dr Pilvi Ilvese sõnul on Lõunakeskusesse laienemise eesmärk nii radioloogiliste uuringute järjekordade lühendamine kui ka liikumine haiglakeskkonnast välja patsientidele lähemale. „Radioloogiliste uuringute vajadus suureneb pidevalt ning uuringujärjekorrad püsivad pikad just ambulatoorsete patsientide puhul. Edaspidi on Lõunakeskuse Ränirahnu üksuses võimalik patsientidele teha kompuutertomograafilist uuringut, magnetresonantstomograafia uuringut, samuti mammograafiat ja ultraheliuuringut. Nii suurendab Kliinikumi Lõunakeskuses asuv üksus patsientide ligipääsu skriiningutele, eeskätt mammograafiale ja kompuutertomograafilisele kopsuvähi skriiningule. Keerulisemad uuringud jäävad Maarjamõisa meditsiinilinnakusse,“ selgitas dr Pilvi Ilves.

Dr Ilves lisas, et pärast hoone valmimist 2024. aasta suvel, alustatakse keeruliste tippklassi radioloogiliste seadmete seadistamist. Esimesed patsiendid plaanitakse vastu võtta 2024. aasta sügisel.

Tartu Lõunakeskuse tegevjuhi Marju Jeedase sõnul on kaubanduspargi Ränirahnu tee 21 uue hoone näol tegemist ühe kõige innovaatilisema keskusega Lõuna-Eestis. “Lõunakeskuse kaubanduspargis on kõik olemas, alustades poodidest ja lõpetades Kliinikumiga — täna on külastajale oluline, et keskuses on nii poed, tervishoid kui ka meelelahutus. Nii saab ta kõik teenused ühest kohast ja säästab oluliselt oma aega. Seda enam oleme õnnelikud, et meie juures avab uksed Tartu Ülikooli Kliinikum, mis loob lõunaeestlastele paremad võimalused arstiabi saamiseks.”

Kliinikumi Leht

Lisatud: 09 Aprill 2024

Eile, 19. märtsil toimus Tartu linnas mastaapne õppus, kus osales ka Tartu Ülikooli Kliinikum koos kiirabi, politsei, pääste, Tartu linna ja Tartu Ülikooliga. Õppuse eesmärk oli harjutada eesliini töötajate koostöövõimet ning treenida valmisolekut ootamatuteks olukordadeks.

Õppuse stsenaariumi järgi hospitaliseeriti Kliinikumi 5 patsienti erinevate linna tabanud intsidentide tagajärjel. Patsientide vastuvõtmise ajal nõudis omakorda kiireid otsuseid ja tegutsemist leitud kahtlane ese.

Üle linna toimunud õppus kestis rohkem kui 12 tundi, mistõttu võis linnaruumis näha tavapärasest rohkem operatiivsõidukeid ja eesliinitöötajaid.

Kliinikumi Leht

Lisatud: 09 Aprill 2024

Veebruari lõpus läksid Tartu Ülikooli Kliinikumi ja Põhja-Eesti Regionaalhaigla verekeskused üle ühisele doonoriportaalile edoonor.ee. Nüüd on nii Tartu kui ka Tallinna doonorite andmed koondatud ühte portaali, kus on võimalik ka broneerida aeg järgmiseks vereloovutuseks.

Tartu Ülikooli Kliinikumi verekeskuse juhi Helve Königi sõnul oli üleminek ühisele portaalile hädavajalik samm nii riikliku andmebaasi suunas kui ka doonori mugavuse tõttu. “Siiani toimetasid kõik verekeskused oma andmebaasiga, mis teiste haiglate verekeskustega ei ühildunud. Lisaks sellele, et kahel verekeskusel on nüüd ühine andmebaas, mis lihtsustab igapäevast tööd, on Kliinikumi ja Regionaalhaigla doonoritel võimalus samas portaalis broneerida vereloovutuse aeg ja täita küsimustik. Uues süsteemis on viimase kümne aasta jooksul Tartu või Tallinna verekeskust külastanud doonorite andmed,“ tutvustas Kliinikumi verekeskuse juht.

Ta lisas, et broneerides uues portaalis vereloovutuseks aega, pakub süsteem selle järgmiseks päevaks. „Soovime olla maksimaalselt paindlikud ning kui doonorile sobiks tulla kohe samal päeval pärast aja broneerimist ning küsimustiku täitmist, on ta ka samuti verekeskusesse väga oodatud. Võtame kõik doonorid alati vastu,“ sõnas König. Uuendusena saavad uut doonoriportaali kasutada ka juba esmased doonorid, kes pole varem verd loovutanud. Lisaks on nüüd võimalik siseneda kolme isikutuvastusvahendiga: ID kaart, Mobiil-ID ja Smart-ID.

2023. aasta tegid doonorid Tartu Ülikooli Kliinikumi verekeskuses 15 563 vereloovutust, millest 4935 doonoripäevadel väljaspool verekeskust. Tartu Ülikooli Kliinikumi verekeskus tänab kõiki heategijaid ning ootab jätkuvalt doonoreid esmaspäevast kolmapäevani kell 8.00–17.00, neljapäeval 8.00–18.00 ning reedel 8.00–15.30. Doonoriks sobib terve, puhanud, söönud ning vähemalt 50 kg kaaluv inimene vanuses 18–65 eluaastat. Minimaalne vahe kahe vereloovutuse vahel peaks olema vähemalt 60 päeva, naistel soovituslikult 90 päeva.

Kliinikumi Leht

Lisatud: 09 Aprill 2024

Kliinikumis toimuvad kord kuus tervise töötoad, kuhu on oodatud nii patsiendid, nende lähedased kui ka muu kogukond. Töötubade eesmärk on toetada inimesi oma tervise eest hoolitsemisel.

Aprillikuu töötuba on pühendatud südame tervisele, südamekliiniku spetsialistid pakuvad võimalust mõõta erinevaid südame tervist mõjutavaid tervisenäitajaid – vererõhku, veresuhkrut, pulssi ja kolesterooli.

Töötoas on võimalus hinnata ka osalejate turseid ning südamehaiguste riski SCORE tabeli abil. Samuti õpetatakse töötoas, kuidas ise kodus vererõhku ja pulssi mõõta ning millal ja kui tihti seda tegema peaks.

Südame tervise töötuba toimub 18. aprillil kell 11.00–13.00 L. Puusepa 8 maja 1. korrusel E-korpuses lillepoe kõrval. Osalemiseks ei ole vaja ette registreeruda, küll aga on kõik oodatud ette saatma oma küsimusi, millele kindlasti vastust saada soovitakse, kasutades selleks Kliinikumi Facebooki kanalis vastavat töötoa sündmust või e-posti aadressi See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud..

Kliinikumi Leht

Lisatud: 29 Veebruar 2024

Kõrvakliinikus töötav dr Maris Suurna on olnud Eesti kõrvakirurgia eestvedaja, kelle juhtimisel hakati pea 25 aastat tagasi Tartu Ülikooli Kliinikumis tegema sisekõrva implantatsioone. Sisekõrvaimplantaat annab võimaluse tajuda helisid ja eristada kõnet ka väga sügava kuulmislangusega inimestel, kellel kuuldeaparaadi kasutamine ei anna soovituid tulemusi. Kaasasündinud kurtuse puhul on oluline jõuda diagnoosini ja ravini võimalikult vara, et anda võimalus ka peaajul helitöötlusvõimekuse väljatöötamiseks, sest kõne areng toimub kõige kiiremini lapse esimesel kolmel eluaastal. Sisekõrva implantaadi õigeaegne paigaldamine võimaldab kurdina sündinud või kurdiks jäänud lastel õppida kuulma ja kõnelema nagu kuuljad lapsed, tänu millele suur osa implantaadi saanud lastest saavutavad taseme, mis võimaldab neil minna tavalasteaeda ja -kooli ning saada haridust kuuljatega võrdsetel alustel. Lisaks lastele on operatsiooniga võimalik aidata ka täiskasvanueas kurdistunud inimesi. Sisekõrvaimplantaadi kaudu saadavate auditiivsete signaalide tõlgendama õppimine on järjepidevust nõudev protsess ja meeskonnatöö, kus osalevad nii spetsialistid, patsient kui ka tema perekond.

Sisekõrva implanteerimise ajastu eelselt puudus igasugune võimalus neid patisente aidata ning dr Suurna oli esimene kirurg, kes Eestis sisekõrva implantatsiooni teostas. Teised kirurgid, kes tänasel päeval nimetatud operatsiooni teevad, on oma oskused omandanud just dr Suurna juhendamisel.

Kommentaar, dr Maris Suurna: Pärast esimesi õnnitluseks saabunud sõnumeid ei suutnud ma mõista nende tähendust enne, kui poeg mulle telefonis selgituseks vastava info ette luges. Üllatus oli muidugi suur ja terve päev oli täis õnnitlusi erinevatelt inimestelt, nii kolleegidelt, sõpradelt kui ka patsientidelt.

Autasu tekitas tunde, et mu tööd on märgatud ja mitte ainult minu tööd. Sisekõrva implantatsioon on meeskonnatöö, mina olen selles meeskonnas kirurg, minu töö kestab piltlikult öeldes kaks tundi, ent enne ja pärast on suur töö teha teistel tiimiliikmetel.

Kõrvakirurgia oli minu siht eriala valides ja olen õnnelik, et olen seda tööd saanud teha ja oma oskusi ka noorematele edasi anda.

Dr Katrin Kruustük omakorda oli esimene kõrva-nina-kurguarst Eestis, kes hakkas tegelema süvitsi (väike)laste kuulmisuuringutega ja diagnostikaga, niisamuti sisekõrva implantatsiooni näidustuste ning raviteekonna korraldamisega. Ta on tänaseni Tartu Ülikooli Kliinikumis selle ravimeeskonna juht ning kõik järgnevad spetsialistid omandavad vastavad oskused just tema käe all.

Dr Kruustük on juurutanud tänased Eestis sisekõrva diagnostika- ja ravimeetodid. See on tähendanud lugematuid koolitusi- ja täiendusi, kirjanduse uurimist, väliskolleegidega suhtlemisi, telefonikõnesid töövälistel aegadel – kõik selleks, et leida igale patsiendile parim lahendus.

Nii on dr Katrin Kruustüki kui dr Maris Suurna meeskonnatöö tulemus on aidanud kuuljaks saada paljudel sügava kuulmislangusega lastel.

Kommentaar, dr Katrin Kruustük: Kuulmislangusega lapsi sünnib Eestis keskmiselt 1,2:1000 sünni kohta, 9. eluaastaks on suhtarv 2:1000, kuna lisanduvad omandatud, progresseeruvad kuulmislangused. Ligi 40% nendest kuulmislangusega lastest on need, kes vajavad sisekõrvaimplantaati. Töö nende lastega on olnud meeskonnatöö ning ka kogu protsessi algus oli võimalik vaid ühiste jõududega. Neid, keda seejuures tänada on palju: nii kõrvakliiniku töötajate hulgast, aga ka väljastpoolt. Entusiasmi oli palju. Praeguseks on Eestis 243 implanteeritut: 170 last ja 73 täiskasvanut, nendest 68 bilateraalselt implanteeritut. Noorim 11-kuune, vanim 77-aastane. Praegu rahastatakse 20 sisekõrvaimplantatsiooni aastas.Selle aasta algus on näidanud,et vajadus aga suureneb. Juba jaanuaris lisandus 5 uut last ja ka täiskasvanute vajadus (soov) on suurenenud.

Meie patsientideks on ka vaegkuuljad. Tuuakse välja, et kuulmislangust on 15–16% elanikkonnast. Rõõmustan, et audioloogia kui eriala jätkuvalt areneb. Mitu noort audioloogi on saanud koolituse Inglismaal ja Iirimaal.

Teenetemärk on suur ja tore üllatus. See, et meid on märgatud, on ju tunnustus kogu meie meeskonnale. Ja see on ka tänu minu perele!

Kliinikumi kõrvakliiniku juhi dr Mihkel Plaasi sõnul ei ole võimalik dr Suurna ja dr Kruustüki panust mõõta töötundides, kuid selle väärtust ja tulemust on võimalik näha ja tunnetada. „Võib julgelt väita, et sisekõrva implantatsioonide ning sellele eelneva- ja järgneva ravikäsitluse osas oleme maailmas absoluutsel tipp-tasemel. Eesti patsiendid saavad enda kasutada kõige uuemad implantaatide mudelid maailma parimatelt tootjatelt. Samuti on dr Suurna ja dr Kruustüki juhtimisel olnud võimalik saada Tervisekassa rahastus aastas 20 implantaadi paigaldamiseks, mida on ühe isiku kohta ca 30% rohkem kui näiteks Soomes. See tähendab, et mitte ükski sügava- või raske kuulmislangusega patsient ei jää tänasel päeval Eestis abita võimaluste puudumise tõttu. Selle eest võlgnevad patsiendid oma tänu just dr Maris Suurnale ja dr Katrin Kruustükile,“ tunnustas kõrvakliiniku juht dr Plaas.

Kliinikumi Leht

Lisatud: 29 Veebruar 2024

Tartu Ülikooli Kliinikum alustas uudse tehisintellektipõhise kukkumiste ennetamise ja tuvastamise süsteemi Verso Vision rakendamist. Algselt koostöös Helsingi Ülikoolihaigla ja Verso Vision poolt välja töötatud tehnoloogilise innovatsiooni eesmärk on parandada patsientide turvalisust ja töötajate töötingimusi.

Tartu Ülikooli Kliinikumi juhatuse liikme, õenduse ja patsiendikogemuse juhi Ilona Pastaruse sõnul on patsiendiohutus haiglas prioriteediks. „Siiski võivad haiglaravil viibivad patsiendid kogeda mitmeid patsiendiohutust mõjutavaid juhtumeid. Näiteks kukkumised on üks sagedamini esinevaid probleeme. Põhjused võivad olla väga erinevad, olgu selleks patsiendi kõrge iga, tervislik seisund, kasutatavad ravimid või füüsiline võimekus. Patsiendid võivad pärast operatsioone ja pikka voodirežiimi või erinevate ravimite koosmõjul hinnata oma enesetunnet valesti ning kaotada tasakaalu juba voodist tõustes,“ selgitas õenduse ja patsiendikogemuse juht.

Kliinikumis on kasutusel mitmeid erinevaid ennetusmeetmeid – näiteks kukkumiste ennetamise koolitusprogramm, kõrgele kukkumisriskile viitavad kollased käepaelad, libisemisvastased sokid, vastavate alarmidega voodid. „Sellest hoolimata registreerime aastas ligi 200 patsientide kukkumisega seotud juhtumit. Paljudes osakondades, kus ravitakse eakaid hapraid patsiente, ei ole kukkumiste õigeaegne ärahoidmine alati võimalik, sest nii palju töötajaid, et iga patsient oleks pidevalt oma õe või hooldaja valvsa pilgu all, ei jagu ühelgi haiglal,“ rääkis Pastarus. Ta lisas, et seetõttu on ka uudne tehnoloogiline lahendus väga oodatud, pakkude võimalusi leida senisest erinevaid lahendusi patsientide kukkumise probleemile.

Projektipartneri Alarmest OÜ esindaja Ants Väinsalu sõnul on teada, et süsteem ennetab ja vähendab juhtumeid 50% võrra, monitoorides ööpäevaringselt voodist tõusmist, ruumist lahkumist, palatist kukkumist ning annab ka häire tualettruumis viibimise viivitusest. Sealjuures on süsteem kooskõlas Euroopa Liidu GDPRi andmekaitsemäärusega. „Õendus- või hooldustöötajaid saavad teateid operatiivselt kaasakantavatele telefonidele läbi spetsiaalse mobiilirakenduse. Iga patsiendi jaoks on võimalik seadistada alarmsignaal tema individuaalseid vajadusi silmas pidades. Oleme veendunud, et tehisintellekt annab tervishoiutöötajatele lisaaega keskenduda järelvalve asemel rohkem hooldusele ning vähendada seeläbi õdede ja hooldajate koormust,” tutvustas Väinsalu. Ta lisas, et Verso Vision süsteem on lisaks Eestile ja Soomele kasutusel ka Norras, Taanis, Suurbritannias, Itaalias, Austraalias, Rootsis ja Hispaanias.

Esimesena Eestis seati süsteem sisse Kliinikumi sisekliinikus, kus viibib haiglaravil palju eakaid patsiente. Lisaks kukkumiste ennetamisele ja tuvastamisele kogub süsteem ka andmeid ning analüüsib patsiendiohutusjuhtumeid. „Meie ootus on, et andmete analüüs annab meile terviklikuma pildi ning võimaldab leida veelgi tõhusamaid parendusmeetmeid nii töökorralduse kui ka -vahendite osas. Kui testimisperiood pilootosakonnas osutub edukaks, on plaanis süsteemi laiendamine ka teistesse Kliinikumi osakondadesse, integreerides selle meie töötajate igapäevaellu,“ sõnas Ilona Pastarus.

Kliinikumi Leht

Lisatud: 29 Veebruar 2024

21. veebruaril anti üle Eesti riiklikud teaduspreemiad. Teadustöö preemia määratakse eelneva nelja aasta jooksul valminud ja avaldatud parimate teadustööde eest. Sel aastal tunnustati vabariigi aastapreemiaga mitme Kliinikumi töötaja teadustööd: prof Aare Märtsoni ja dr Katre Maasalu sari „Ortopeediliste haiguste molekulaarsed mehhanismid ja käsitlus“ ning dr Viljar Jaksi töödesari „Kudede regeneratsioon ja rakuväline maatriks“. Viljar Jaks jagas preemiat prof Peep Palumaaga Tallinna tehnikaülikoolist.

Professor Aare Märtson ja kaasprofessor Katre Maasalu on läbi mitme aastakümne käsitlenud oma teadustöödes luukoe reparatiivseid protsesse, nende häireid ja geneetilisi seoseid osteogenesis imperfecta, skeleti pahaloomuliste kasvajate (sarkoomid), aga ka osteoporoosi ja osteartroosi patsientidel. Ortopeedilised haigused on inimestele oluliseks funktsionaalse võimekuse piduriks, olles samas üheks sagedasemaks haiguste rühmaks. 

Prof Märtson ja dr Maasalu on ekspertidena aidanud käivitada haruldaste luuhaiguste uurimist ka Vietnamis ja Ukrainas. Kirurgilise eriala esindajate hulgas kohtab harva eksperte, kes suudavad jõuda rahvusvahelise tunnustuseni nii oma kirurgilisel erialal kui teadustöödes.

Dr Katre Maasalu kommentaar:  Tee esimesest artiklist Eesti teaduspreemiani on olnud pikk, kuid selle saamine tuli ikka üllatusena. Loomulikult olema me väga rõõmsad sellise tunnustuse eest ja täname kõiki õnnitlejaid. Omalt poolt tahaks meie tänada kõiki kaastöötajaid ja kolleege, kes on meid inspireerinud või nõu ja jõuga toetanud ning täname ka patsiente, ilma kelleta teadustöid teha oleks olnud keeruline. Innustame kõiki leidma endast see teadustöö pisik, sest see töö on lõpmata põnev.

Dr Viljar Jaksi uurimustööd keskenduvad rakuvälise aine mõju uurimisele rakkude taastekkel. Auhinnatud töödes uuriti peamiselt naharakke. Uurimustööde tulemusel saadud teadmine on, et varasemalt väheuuritud rakuvälise aine komponendid soodustavad nahahaavandite paranemist läbi erinevate molekulaarsete mehhanismide. Kogutud teavet saab kasutada uudsete haavaravi preparaatide väljatöötamisel.  

Dr Viljar Jaksi kommentaar: Eesti teaduspreemia määramine tuli üsna ootamatult ning rõõm selle üle on seda suurem. Kindlasti annab see edasist indu tegeleda teadusega, mis vahepeal on muude ülesannete varju jäänud. Ehk selle preemia kõige olulisem sõnum on, et igas tänapäeva arstis peaks olema piisavalt teadlast, kes on uuendustele avatud kuid kriitiliselt mõtlev. 

Teadustöö aastapreemia suurus on 20 000 eurot ning preemia väljaandmine kinnitatakse vabariigi valitsuse poolt.

Kliinikumi Leht

Lisatud: 29 Veebruar 2024

Alates 2024. aasta märtsikuust toimuvad Tartu Ülikooli Kliinikumi patsienditeenistuse eestvedamisel tervise töötoad, kuhu on oodatud nii patsiendid, nende lähedased kui ka muu kogukond. Töötubade eesmärk on toetada inimesi oma tervise eest hoolitsemisel.

Tervise töötubades pakuvad Kliinikumi töötajatest erialaspetsialistid tervisenõu erinevatel teemadel ning õpetavad uusi oskusi tervise hoidmiseks ning edendamiseks. Igas töötoas keskendutakse ühele kuni kahele konkreetsele teemale. Esimene, 14. märtsi töötuba on pühendatud silmade ja kõrva tervisele, kus osalejatel on näiteks võimalus testida oma silmade kuivust ja mõõta silmarõhku. Kõrvakliiniku töötajad jagavad aga teadmisi, mida teha ninaverejooksu korral ning mida olulist peavad teadma kuuldeaparaate kasutavad inimesed.

Lisaks praktilistele oskustele on osalejatel võimalik küsida ülikoolihaigla töötajatelt nõu usaldusväärse terviseteabe osas. Näiteks, milliseid infokanaleid usaldada, kuidas ohutult ravimeid tarvitada, kuidas valmistuda haiglasse tulekuks või kuidas ise aktiivselt haiglaravi järgselt oma paranemisele kaasa aidata. 

Kliinikumi tervise töötubadesse on oodatud kõik huvilised – patsiendid, kogukond ning ka Kliinikumi töötajad ning osalemiseks ei ole vaja ette registreeruda. Töötoad toimuvad L. Puusepa 8 maja 1. korrusel E-korpuses lillepoe kõrval, kui ei ole teavitatud teisiti. Osalejad on oodatud oma küsimusi ka ette saatma, kasutades selleks Kliinikumi Facebooki kanalis vastavat töötoa sündmust või e-posti aadressi See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud..

KLIINIKUMI TERVISE TÖÖTOAD

• märts, kell 11.00–13.00 Silma- ja kõrvatervise töötuba (L. Puusepa 8)
• aprill kell 11.00–13.00 Südame tervise töötuba (L. Puusepa 8)
• mai kell 11.00–13.00 Naiste tervise töötuba (L. Puusepa 8 ja Kvartali keskus)
• juuni kell 11.00–13. Elustamisaparaadi kasutamise töötuba (L. Puusepa 8)
• september kell 11.00–13.00 Tervisenäitajate töötuba (L. Puusepa 8)
• oktoober kell 11.00–13.00 Vaimse tervise töötuba (L. Puusepa 8)
• /17. oktoober “Sinu käed päästavad elu” elustamise töötuba (L. Puusepa 8, L. Puusepa 1a)
• november kell 11.00–13.00 Meeste tervise töötuba (L. Puusepa 8)
• detsember kell 11.00–13.00 Töötuba “Tervemate jõulude teejuht” (L. Puusepa 8)

Detailsem info iga töökohta lisatakse Kliinikumi Facebooki ja kodulehele. 

Kliinikumi Leht

Lisatud: 31 Jaanuar 2024

3. jaanuaril 2024 nägid ilmavalgust selle aasta esimesed kolmikud Tartu Ülikooli Kliinikumis.

Kolmikute sünd on naistekliinikus alati eriline sündmus – näiteks 2023. aastal sündis naistekliinikus 27. korral kaksikud ning viimati sündisid kolmikud üle-eelmisel aastal.

Poisid tulid ilmale 33. rasedusnädalal keisrilõikega. Kliinikumi sünnitusosakonna juhi dr Fred Kirsi sõnul selgus raseduse jälgimisel, et emakakael ei pea kolme lapse koormusele vastu. Seetõttu paigaldati raseduse keskel emakakaela tugiõmblus, mis aitas raseduse lõpuni kanda.

Vennad Remi, Rico ja Ralf, kes sündisid täpselt minutilise vahega, kosusid enne kojuminekut koos ema ja isaga neonatoloogia osakonnas.

Soovime kogu perele palju õnne ja imelist kooskasvamist!

Lisatud: 31 Jaanuar 2024

Tartu Linnavalitsuse ja ajalehe Tartu Postimees ühisel konkursil “Tartu aasta tegu 2023” hääletasid tartlased lõppeva aasta tähtsaimaks teoks Tartu Ülikooli Kliinikumi laste- ja kõrvakliiniku uued majad.

28. detsembril 2023 toimunud tunnustusüritusel Raekoja platsi Valguskülas tänasid Tartu linnapea Urmas Klaas ja Tartu Postimehe peatoimetaja Rannar Raba nii laste- ja kõrvakliiniku uute majade valmimisega seotud inimesi kui ka teisi 2023. aastal silma paistnud tegude tegijaid, keda tartlased aasta teo konkursil kõrgelt hindasid.

Tartu aasta teo tiitliga pärjatud laste-  ja kõrvakliiniku uutes hoonetes algas ravitöö selle aasta augustis. Senisest N. Lunini tänava majast uude ravikorpusesse kolinud lastehaiglas on Eesti kaasaegseimad tingimused laste raviks. Kõrvakliinik kolis uude korpusesse senisest J. Kuperjanovi majast. Uued ja avarad ruumid sai endale ka näo- ja lõualuudekirurgia osakond ning naistekliiniku perekeskus. Samuti alustas tööd innovaatiline operatsiooniplokk.

Linnapea Urmas Klaasi sõnul on uute haiglahoonete valmimine Tartu ja kogu Eesti jaoks väga vajalik. „Tartu on väga oluline meditsiinikeskus, kuid ravi- ja töötingimused neis kahes kliinikus vajasid kaasajastamist. Kauaoodatud töö sai tehtud ja mul on hea meel, et ka linlased seda oluliseks pidasid,“ lisas linnapea.

Tartu Linnavalitsuse ja Tartu Postimehe eestvedamisel valiti Tartu aasta tegu 26. korda.

Kliinikumi Leht

Lisatud: 31 Jaanuar 2024

18. jaanuaril toimunud Tartu Ülikooli Kliinikumi teadus- ja arenduskonverentsil tutvustati nii edukaid teadusprojekte, kordaläinud koolituskogemusi kui ka 2023. aastal kaitstud doktoritöid.

2023. aastal said Kliinikumi arendusfondist rahastuse 12 teadus-, arendus- ja innovatsiooniprojekti kogusummas 949 500 eurot. Lisaks eraldati 106 496 eurot 23 koolitustegevuseks, muuhulgas ülikoolihaigla töötajate praktiseerimiseks teistes maailma haiglates või erialaste koolituste korraldamiseks Eestis.

Juhatuse liikme, teadus- ja arendustegevuse juhi prof Joel Starkopfi sõnul on teadus- ja arendusprojektide eesmärk panustada patsientide ravisse erinevatel erialadel. „Kliinikumi 220. juubeliaasta künnisel on suur heameel tõdeda, et meie arst-õppejõud, teadlased ja teised töötajad on innukalt ülal hoidnud ülikoolihaigla peamist edasiviivat jõudu – teaduslikku uudishimu, mis aitab meie patsientideni tuua kõige kaasaegsemad ravivõimalused,“ sõnas prof Starkopf.

Ta lisas näitena närvikliiniku arendusprojekti, mille fookuses on epilepsia-diagnoosiga patsientide rasedus ja nende tulevaste laste areng. Projekti eestvedaja, närvikliiniku vanemarst-õppejõud Aleksei Rakitin tõi välja, et üks projekti olulisemaid tulemusi on Eesti ühinemine ja aktiivne koostöö rahvusvahelise Epilepsiaravimite ja Raseduse Registriga (EURAP). Registriga on ühinenud Tartu Ülikooli Kliinikum, Pärnu haigla ja Ida-Viru keskhaigla. „Eestis on umbes 1500–2000 epilepsia diagnoosiga fertiilses eas naist ning nad peavad pikaajaliselt, sh ka raseduse ajal, tarvitama haigushoogude ärahoidmiseks epilepsiaravimeid. Kõige suurem mure seisneb nende ravimite potentsiaalses kahjustuvas toimes tulevase lapse tervisele. EURAP registris osaleb praegu 47 riiki ja selle eesmärgiks ongi koguda informatsiooni võimalikult paljude raseduste kulu kohta, et välja selgitada, millised epilepsiaravimid on lootele kõige ohutumad. Seda infot saab kasutada epilepsiaga naiste raseduse-eelsel nõustamisel. EURAP-i ja teiste sarnaste registrite töö tulemusena sai juba teatavaks, et sellised sageli kasutatavad epilepsiaravimid nagu valproaat ja topiramaat võivad põhjustada loote väärarendeid ning neid tuleks noortel naistel igal juhul vältida,“ selgitas dr Rakitin. Projekti teiseks oluliseks tulemuseks on vastava Eesti ravijuhendi valmimine, mille eesmärgiks on tervishoiuspetsialistide teadlikkuse tõstmine fertiilses eas epilepsiaga naiste käsitlusest.

Kõrvakliiniku teadusprojekt keskendub aga bioloogilise ravi kasutusvõimaluste selgitamisele kroonilise ninalimaskestapõletiku korral. Projekti eestvedaja, kõrvakliiniku juht dr Mihkel Plaas kirjeldas teadusprojekti olulisust: „Krooniline rinosinusiit on ravimatu krooniline põletikuline ninalimaskestade haigus, mis oluliselt langetab patsientide elukvaliteeti. Eriti keeruliseks on osutunud raske II tüüpi kroonilise rinosinusiidi ravi, kus ka vaatamata rakendatavale maksimaalsele steroidravile kui korduvatele ninaoperatsioonidele on haiguse remissiooniajad tüüpiliselt lühikesed ja patsientide elukvaliteet oluliselt langenud. Alates 2019. aastast on raske II tüüpi kroonilise rinosinusiidi raviks näidustatud ka bioloogiline ravi. Kuna bioloogiline ravi on äärmiselt kallis, on patsientide õige selektsioon äärmiselt tähtis. Antud uuring keskendus just sellele küsimusele – millised ravi eelselt määratavad biomarkerid võimaldaksid meil ennustada bioloogilisest ravist enim potentsiaalselt kasu saajaid; millised biomarkerid omakorda viitavad, et oodatav raviefekt on tõenäoliselt vähene.“ 

Radioloogiakliiniku juhitavas projektis uuriti insuldiga laste geneetilisi riskitegureid ja nende seost lapse edasise arengu, magnetresonantstomograafilise leiu ning elukvaliteedi vahel. „Insuldiga lastest 12%-l leidsime patogeenseid insuldiga seostatavaid geenivariante. Avastasime ka geenimuutusi, mida varem pole kirjeldatud. Kaks kolmandikku patogeensetest geenivariantidest on kollagenopaatiad, mille puhul veresoonte sein muutub hapraks – see tõstab ajusisese verejooksu riski, mis võib avalduda nii  lapse- kui ka varases täiskasvanueas. Uuringu tulemused toetavad geeniuuringute tegemist insulti põdenutel lastel, et selgitada insuldi uue episoodi tekkimise tõenäosust hiljem täiskasvanuna,“ selgitas radioloogiakliiniku juht kaasprof Pilvi Ilves.

Eespool toodud projektid on mõned näited Kliinikumis käimasolevatest teadus-arendusprojektidest. Põhjalikku ja ulatuslikku teadustööd tehti ka nende 11 Kliinikumi töötaja poolt, kes 2023. aastal kaitsesid doktorikraadi Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkonnas. Lisaks sellele on koostöös ülikooliga käigus mitmed suured rahvusvahelised teadus-, innovatsiooni ja arendusprojektid ning ravimuuringud.

„Teadus- ja arendustöö, rahvusvahelised kontaktid ning kõrgetasemelised koolitusvõimalused on vältimatud eeltingimused ülikoolihaigla ravimeeskondade kujundamiseks. Ainult nii suudame kanda oma missiooni ja tuua teadus patsiendi teenistusse ning pakkuda akadeemilise meditsiini tippkeskusena inimesekeskset ja teaduspõhist tervishoiuteenust,“ sõnas prof Joel Starkopf.

Kliinikumi Leht  

Lisatud: 31 Jaanuar 2024

2024. aasta alguseks on kõik kliinikute ja teenistuste õendusjuhid Tartu Ülikooli Kliinikumis alustanud uut tähtajalist juhtimisperioodi, olles kliiniliste valdkondade juhtimismeeskonna liikmed.

„Kliinikumi õendusjuhtidel on täita oluline roll ülikoolihaiglas – juhtida õendus- ja hooldustööd integreeritult õppe-, arendus- ja teadustööga ning samal ajal edendada patsiendikogemust nii oma üksuses kui Kliinikumis tervikuna,“ lausus juhatuse liige, õenduse ja patsiendikogemuse juht Ilona Pastarus.

11. jaanuaril 2024 toimunud õendusjuhtide tänu- ja tervitussündmusel kinnitas ka juhatuse esimees Priit Perens õdede olulist rolli Kliinikumi väärtuste edasikandmisel. „Kuna patsiendiga puutuvad vahetult kokku enim õendustöötajad, on teil suur roll meie patsiendisõbraliku kultuuri loomisel ning kuvandi kandmisel,“ lausus juhatuse esimees.

Kliinikumi kakskümmend üks erineva üksuse õendusvaldkonna juhti töötavad koostöös kliiniku või teenistuse juhiga ning tegutsevad igapäevaselt selle nimel, et tervishoiuteenused oleksid kvaliteetsed, patsiendisõbralikud ning inimestele kättesaadavad. Üheks keerukaks väljakutseks on järelkasvu tagamine nii uute erialaspetsialistide kui ka õendusjuhtide näol, mis saab toimuda tihedas koostöös kõrgkoolidega. „Meeskonna eestvedajatena on meie õendusjuhtidel olnud oluline roll õendusabi arendamisel ning inimesekesksete tervishoiuteenuste edendamisel. Tänan kõiki tehtud töö eest ning soovin, et uus juhtimisperiood kulgeks usaldusliku ja arendava töökeskkonna hoidmise ning kaasava juhtimiskultuuri kujundamise tähe all,“ tänas Ilona Pastarus oma meeskonnaliikmeid.

Nelja-aastast juhtimisperioodi täidavad Kärt Karri anestesioloogia ja intensiivravi kliinikus, Kaire Jugar hematoloogia-onkoloogia kliinikus, Lea Žoržoliani kirurgiakliinikus, Carine Gross kopsukliinikus, Marika Tamm kõrvakliinikus, Evelyn Evert lastekliinikus, Janika Villmann nahahaiguste kliinikus, Pille Teesalu naistekliinikus, Ester Vatsk närvikliinikus, Hille Rekker ortopeediakliinikus, Reet Tohvre psühhiaatriakliinikus, Terje Markus radioloogiakliinikus, Terell Pihlak silmakliinikus, Pirgit Kinsigo sisekliinikus, Kadri Piir spordimeditsiini ja taastusravi kliinikus, Irina Sapatšuk stomatoloogia kliinikus, Liisi Põldots südamekliinikus, Catline Võrk operatsiooniteenistuses, Piret Mängel patoloogiateenistuses, Katrin Freiberg verekeskuses ja Pille Mee ühendlaboris.  

Kliinikumi Leht

Lisatud: 31 Jaanuar 2024

Tartu Ülikooli Kliinikum suurendas onkokirurgide vastuvõttude arvu Narvas, et pakkuda patsientidele kasvajahaiguste võimalikult varajast diagnoosimist ja ravi kodukoha lähedal. Vastuvõtud toimuvad Narva haiglas, kuhu on võimalik pöörduda kõikidel selle piirkonna elanikel.

Kliinikumi hematoloogia-onkoloogia kliiniku juhi dr Kristiina Ojamaa sõnul tõuseb kahjuks kasvajatesse haigestumine pidevalt. „See on seotud eelkõige elanikkonna vananemisega, kuid ka elustiilist tingitud muutustega. Näiteks on üleliigne kehakaal ja suitsetamine kasvajate tekke riskifaktorid,“ selgitas dr Ojamaa. Ta lisas, et kõige sagedasemad pahaloomulised kasvajad on viimastel aastatel Eestis olnud eesnäärmevähk, jäme- ja pärasoolevähk, kopsuvähk ja rinnavähk.

Mistahes vähi vormi puhul on väga oluline selle kiire märkamine, varajane diagnoosimine ning raviga alustamine. Seepärast alustas 8. jaanuarist 2024 täiendavate vastuvõttudega igal esmaspäeval Tartu Ülikooli Kliinikumi onkokirurg dr Ave-Triin Tihamäe, kes on spetsialiseerunud eelkõige rinna- ja nahakasvajate ravile. Lisaks dr Tihamäele jätkavad Narvas üle nädala neljapäeviti vastuvõtte Kliinikumi onkokirurg dr Taavi Põdramägi ja onkogünekoloog dr Inga Vaasna. Samuti toimuvad ka Kliinikumi onkoloogi vastuvõtud ning Ida-Virumaa elanikel on võimalik käia keemiaravi seanssides kolmapäeviti ja neljapäeviti. Hematoloog dr Ain Kaare vastuvõtud toimuvad Narva haiglas teisipäeviti.

„Kliinikumi koostöö Narva haiglaga on olnud väga hea, kuna Narva haigla on loonud  vastuvõttudeks, diagnostikaks ja keemiaraviks suurepärased tingimused. Selle tulemusel oleme saanud koos aidata patsiente parimal viisil ja kodukohale lähedal. Meie arstidel on võimalus teha põhjalikud uuringud ära juba Narvas, mille põhjal saab otsustada ka Tartusse suunamise vajaduse ja kiiruse,“ lausus Kliinikumi hematoloogia-onkoloogia kliiniku juht.

 Narva haigla juhi dr Ago Kõrgvee sõnul on Narva haigla ja Kliinikumi hematoloogia-onkoloogia kliiniku koostöö olnud tulemuslik nii Narva kui Ida-Virumaa patsientide ravimisel. „Lisaks on Narva haiglas valmimas lahustuskeskus, mis loob veelgi paremad võimalused kaasaegse keemiaravi läbiviimiseks Narva haiglas,“ ütles dr Kõrgvee. See on oluline, kuna keemiaravi on üks vähiravi põhikomponent, mida sageli kombineeritakse kas kirurgilise raviga või kiiritusraviga.

Kliinikumi hematoloogia-onkoloogia kliiniku arstide vastuvõtule pöördumiseks on vaja perearsti või mõne teise eriala arsti saatekirja. Vastuvõtuaega Narva Haiglasse hematoloogile või onkoloogile saab broneerida Kliinikumi kõnekeskuse telefonil 731 9100 (E-R 7.30-18.00), Kliinikumi patsiendiportaali ePatsient kaudu, üleriigilise Digiregistratuuri kaudu, Narva Haigla registratuuri telefonidel 356 1144 ja 357 2778 ning Narva Haigla registratuuris kohapeal.

Kui patsient kutsutakse vastuvõtule tagasi, broneerib vastuvõtuaja talle arst või õde vastuvõtu käigus. 

Kliinikumi Leht