Lisatud: 24 August 2015

Patsientide rahulolu mõõtmine on tervishoiuteenuste kvaliteedi jälgimise ja parandamise üheks osaks. Patsientide poolt haiglas kogetu teadasaamiseks on parim võimalus patsientide küsitlemine, see aitab määratleda raviprotsessi parandamist vajavad valdkonnad ja nende hulgast esile tuua olulisemad, et rakendada meetmeid patsientide rahulolu parandamiseks.

Kliinikumis toimuvad regulaarselt nii statsionaarsete kui ka ambulatoorsete patsientide rahulolu uuringud. 2015. aasta aprillis toimus haiglaravil ehk statsionaaris viibinud patsientide küsitlus. Küsitlusele vastas 1753 patsienti, mis moodustas haiglaravil viibinute arvust 45%, mida võib pidada väga heaks tulemuseks. Peaaegu pooled patsiendid olid pärit Tartumaalt (44%), järgnesid Ida-Virumaa (12%), Jõgevamaa (8%), Viljandimaa (8%) ja Valgamaa (7%) patsiendid. Ankeedi tagastanutest olid 58% naised ja 42% mehed, vastajate keskmine vanus oli 46 aastat.

Võrreldes eelneva kolme statsionaarse uuringuga üldine rahulolu on jätkuvalt suurenenud: haiglaraviga jäi väga rahule 74% (2013. a 72%, 2011. a 69% ja 2009. a 68%) vastanutest. Vajadusel tuleks kindlasti taas kliinikumi ravile 88% küsitluses osalenutest. See näitab, et kliinikutes patsientide rahulolu tõstmiseks rakendatud meetmed on olnud tulemuslikud.

Võrreldes 2013. aasta uuringuga tõusis kõige rohkem patsientide rahulolu õdede selgitustega kodus toimetuleku kohta ja võimalusega olla omaette palatis. Rahulolu vähenes teguritega, mis puudutasid teavet erinevate ravivõimaluste kohta, rahulolu haiglatoiduga, teavet ravimite ja nende kõrvaltoimete kohta ja ravile pääsemise ooteaja pikkust.

Patsientide üldist rahulolu haiglaraviga mõjutavad kõige tugevamini arstide ja õdede usaldusväärsus ja oskused ning arstide poolt patsientide küsimustele antud vastuste arusaadavus. Oluliselt mõjutas rahulolu ka õdede poolt uuringute ja protseduuride kohta jagatud teave ja arstidega piisavad suhtlemisvõimalused ning arstide ja õdede viisakus. Oluline on ka õdede poolt patsientide murede ja soovide mõistmine.

Millised on raviasutuse võimalused patsientide rahulolu parandamiseks?
2015. aasta uuring näitas, et rahulolu aitaks parandada haiglasse vastuvõtu parem korraldus, pikem arstiga suhtlemise aeg, mil arst jagaks rohkem informatsiooni ja leiaks enam aega patsiendi küsimustele vastamiseks, samuti kui õed annaksid rohkem selgitusi uuringute ja protseduuride kohta.

Joonisel 1 on võrreldud patsientide rahulolu muutust haiglaravi erinevate valdkondadega aastatel 2009–2015. Sel perioodil toimunud neljas statsionaarsete patsientide rahulolu küsitluses osales kokku 6080 patsienti. Kõigis valdkondades (väljaarvatud ooteaja pikkus) näeme positiivset arengutrendi, patsientide rahulolu on aastatega tõusnud. Võrreldes väga rahul olevate patsientide osakaalu, siis arstide viisakusega oli 2009. aastal väga rahul 85% patsientidest, 2015. aastal 89%. Õdede selgitustega koduseks toimetulekuks oli 2009. aastal väga rahul 51% ja 2015. aaastal juba 70% küsitluses osalenud patsientidest. Võrdlus näitab ka, et valdkondades, kus esimese aasta tase oli suhteliselt kõrge, on rahulolu kasv väiksem ja kus algtase on olnud madalam, on saavutatud rahulolu kasv kõrgem.

Joonis 1.Patsientide rahulolu haiglaravi erinevate valdkondadega 2009–2015

Küsitlusele vastajatel oli võimalus täiendavalt esitada vabas vormis arvamusi, mis näitavad veelgi konkreetsemalt, mida patsiendid peale kliinilise ravi haiglas olles vajavad. Patsientide teadlikkus ja ootused on kasvanud – patsiendid soovivad saada rohkem informatsiooni ja selgitusi, et olla kaasatud raviprotsessi. Nad ootavad raviasutuse personalilt hoolivat suhtumist, võimalust valida haiglatoitu ja rohkem meelelahutust haiglasoleku ajal (nt televiisor palatis).

Võib öelda, et raviprotsessi kvaliteedi parandamise meetmed, mis on suunatud patsientide küsitlusega tuvastatud probleemsetele valdkondadele, toovad kaasa patsientide rahulolu tõusu. Ent arenguruumi patsiendikeskse tervishoiuteenuste kvaliteedi parandamiseks on kõigis valdkondades.

Vaike Soodla
Analüüsi-marketingiteenistus
ökonomist

Lisatud: 24 August 2015

22. mail kaitses Paula Reemann filosoofiadoktori kraadi (PhD (neuroteadused)) taotlemiseks esitatud väitekirja „The effects of microenvironment on skin cells" („Mikrokeskkonna mõju naharakkudele").

Väitekirja juhendajateks olid professor Sulev Kõks (PhD, TÜ patofüsioloogia osakond), professor Külli Kingo (PhD, TÜ nahahaiguste kliinik), vanemteadur Viljar Jaks (PhD, TÜ rakubioloogia õppetool) ja dr Olavi Vasar (MD, Taastava kirurgia kliinik). Oponendiks dotsent Esko Kankuri, MD, PhD, Helsingi Ülikool

Kokkuvõte
Mikrokeskkonna mõju naharakkudele

Peamised rakud inimese nahakoes on keratinotsüüdid, melanotsüüdid ja fibroblastid. Kõigil kolmel rakutüübil on oma spetsiifiline ülesanne nahakoes: tihedalt mitmekihilise struktuurina paiknevad keratinotsüüdid tagavad organismile esmase kaitse väliste keskkonnamõjude, sealhulgas patogeenide eest; pigmendisünteesi eest vastutavad melanotsüüdid; ning fibroblastid, mis on peamised rakuväliste valkude tootjateks. Kuid ülesandeid, mida naharakud peavad täitma, on kordades rohkem ning paljud neist pole veel teada või vajavad täiendavaid uuringuid.

Selleks, et rakud oma spetsiifilisi funktsioone täita saaksid, on vajalik koele omase võrkja tugisüsteemi – rakuvälise maatriksi olemasolu. Väga oluline on rakkude õige funktsioneerimine tagada tehiskude arendamisel.
Vajadus nahakoe siirdamiste järele on maailmas üha suurenemas. Biotehnoloogilisel teel saadud nahakoest soovitakse leida abi nii suurte põletuste, krooniliste haavandite kui ka kaasasündinud ja omandatud nahadefektide ravis.

Käesoleva uurimistöö laiemaks eesmärgiks oli töötada välja nahale iseloomulike keemiliste ja füüsikaliste omadustega struktuurne materjal, mis võimalikult hästi imiteeriks füsioloogilist rakuvälist maatriksit. Selleks, et eelnevalt teada saada rakkude võimalikud ülesanded, tegime kindlaks rakkudes ekspresseeruvad geenid kogu transkriptoomi tasemel. Arendasime välja biosobivad materjalid ning hindasime neil kasvatatud naharakkude bioloogilisi omadusi – elulemust, paljunemist, morfoloogiat.

Kokkuvõtteks, rakuvälise keskkonna omadused mõjutavad oluliselt rakkude kasvu, paljunemist ning morfoloogiat. Selleks, et saavutada füsioloogilisele nahale võimalikult sarnaselt funktsioneeriv nahaanaloog on lisaks keemilistele omadustele ülioluline saavutada ka koele iseloomulik struktuursus ja mehaanilised omadused.

Lisatud: 26 Juuni 2015

12. veebruaril 2015 sai Tartu Ülikooli Kliinikum Euroopa Vähiinstituutide Organisatsiooni (OECI – Organisation of European Cancer Institutes) akrediteeringu kui OECI kvaliteedistandarditele vastav kliiniline vähikeskus (vt ka Kliinikumi Leht Esmaspäev, 23 Märts 2015: Kliinikum sai Euroopa Vähiinstituutide Organisatsiooni akrediteeringu).

Vähem on juttu olnud, et akrediteerimistegevusega kaasnes ka vähiravi, õppe- ja teadustöö alase parendusplaani loomine, et kliinikumi tegevuste kvaliteet antud valdkonnas viia süsteemselt kaardistatud võimaluste alusel järgmisele tasandile. Parendusplaani tegevused tulenevad otseselt akrediteerimise käigus välja toodud arenguvõimalustest. Üheks esimeseks oluliseks parendusplaani tegevuseks on pahaloomuliste kasvajate alase tegevuse parem ja formaliseeritum koordinatsioon kliinikumis. OECI akrediteerimise kokkuvõttes on kliinikumi kohta toodud ära:
"Without a formal and well identified Cancer Centre structure with the responsibility and the authority for organizing, harmonizing and controlling all aspects of oncology care, further development of quality oncology activities is hardly possible. Such a structure would support more adequately and more efficiently the multidisciplinary and therefore the required interdepartmental collaboration. All aspects of cancer care would thus be covered and organized with a higher guarantee of quality insurance and comprehensiveness."

Asja tuum on selles, et tänapäevane vähiravi on väga kompleksne ja multidistsiplinaarne tegevus, mis hõlmab paljusid meditsiinierialasid, aga ka hulgaliselt tugiteenuseid. Kvaliteetse vähktõve diagnostika ja ravi arenguks on vajalikud nii erialade sisesed arendustegevused kui ka koordineeritud organisatoorne tegevus, et kõik need erialad ja ka tugiteenused koos võimalikult efektiivselt toimiks. Väljavõte raportist: "Oncology care requires a global quality management. In the current setup of Tartu University Hospital, it is hardly manageable to create a quality system that covers all aspects of oncology. The creation of a formal cancer centre structure gives an opportunity to create a comprehensive quality system dedicated to oncology. "

Pärast põhjalikke arutelusid ongi ühe esmase parendustegevusena 1. maist 2015 formaalselt loodud ja alustanud tööd kliinikumi vähikeskus.

Loe edasi...

Lisatud: 26 Juuni 2015

18. juunil andis MTÜ Eesti Vähihaigete Laste Vanemate Liit (EVLVL) kliinikumi onkoloogia-hematoloogia kliinikule üle Pardiralli raames kogutud 30 000 eurot, mille eest ostetakse jälgimismonitorid vähihaigete laste tarbeks hematoloogia ja luuüdi transplantatsiooni osakonna palatitesse.

Jälgimismonitoride ja nende tsentraalse süsteemi abil saab vähipatsiente ööpäevaringselt jälgida ilma, et oleks tarvis teha palatites haigete laste seisundi kontrolli. See on eriti oluline patsientide puhul, kellele on äsja tehtud siirdamisi, sest iga palatisse sisenemisega võib kaasneda infektsioonioht.

Pardiralli toimus 13. juunil, kõik 10 000 ralliparti leidsid omaniku läbi Pardiralli veebilehe annetuskeskkonna ja lõpuürituse kohapealse müügi. Lisaks tehti Pardirallile annetusi ka peale rallipartide müügi lõppu. Annetuskampaania käigus koguti raha EVLVL tugikeskusele ning SA Tartu Ülikooli Kliinikumi vähihaigete laste jaoks jälgimismonitoride soetamiseks. Annetustega koguti muljetavaldav summa – 110 551, 80 eurot.

Kogutud raha kasutatakse täies ulatuses tugiteenuste rahastamiseks ja jälgimismonitoride ostu toetamiseks. Perepäeva korralduskulud katsid arvukad toetajad ja sponsorid, kogu meeskond töötas vabatahtlikkuse alusel.

Eesti Vähihaigete Laste Vanemate Liit tänab kõiki toetajaid, annetajaid ja vabatahtlikke, kelle abiga sai 2015. aasta Pardiralli annetuskampaania väärika punkti ning võimalikuks 13. juunil Kadrioru pargis toimunud meeleolukas perepäev ja rallipartide võistu-ujumine. Kõik rallil osalenud pardid naudivad mõnda aega ausalt väljateenitud puhkust, et võimalusel aasta pärast uuesti oma võimed proovile panna.

Südamest kogu Pardiralli meeskonna nimel tänades
Märt Avandi
EVLVL juhatuse esimees

Ragnar Põllukivi
Pardiralli projektijuht

Lisatud: 26 Juuni 2015

Maikuu alguspäevil külastasid kõrvakliiniku juhataja Priit Kasenõmm, dr Katrin Kruustük ja programmeerija Piret Zimmer Suurbritanniat. Lisaks tutvusid Manchesteri Ülikooli audioloogia magistriprogrammiga ka Eesti Kõrva-Nina-Kurguarstide ja Pea- ja Kaelakirurgide Seltsi president dr Marek Metsmaa ja dr Liina Luht Eesti Audioloogia Seltsi juhatusest. Audiere juhatust esindasid Anne Maisvee ja Sirle Karu.

Piret Zimmeri sõnul oli peamine eesmärk tutvuda audioloogia eriala korraldusega nii õppe kui ka praktilise töö poole pealt. „Nõukogude ajal oli meil Eestis erialana surdoloogia, mis taasiseseisvumise järgselt kadus. Seejärel tegeleti küll edasi kuulmise ja tasakaaluprobleemidega, kuid audioloogiaalast väljaõpet hetkel Eestis ei eksisteeri ning kõrva-nina-kurgu arstid, meditsiiniõed ja implantaatide programmeerija täiendavad ennast iseseisvalt või välisriikides nn tööpaigakoolitustel."

Dr Katrin Kruustüki sõnul oli väga huvitav visiit Liverpooli Alder Hey Hospitali, kuna tema tegevusvaldkonda kuuluvad just väikesed, kuulmispuuetega patsiendid. „Tegemist on ühe suurima lastehaiglaga Euroopas, kus teenindatakse üle 200 000 lapse aastas. Haigla ühendab 20 eriala, olles samas ka õppeasutuseks 550-le arstitudengile ja 400-le keskmeditsiinitudengile aastas. Eraldi üksusena tegutseb laste audioloogia ja audiovestibulaarne osakond, kus patsientideks on lapsed sünnist kuni 19. eluaastani," kirjeldas dr Kruustük. „Saime mõtteid laste kuulmisuuringute läbiviimiseks ja ka kuuldeaparaatide sobitamiseks. Väga huvitav oli video head impulse test, mida kasutatakse laste tasakaaluprobleemide diagnoosimiseks."

Dr Kruustüki sõnul kõneleb tehniliste võimaluste areng audioloogide vajalikkusest ise:

Loe edasi...

Lisatud: 26 Juuni 2015

Oktoobris kirjutas Kliinikumi Leht olulisest täiendusest osteoporootilise luumurru tekkeriski hindamisel – Eesti FRAX mudelist. Nüüd, kui valem on olnud kättesaadav pea üheksa kuud, küsis Kliinikumi Leht reumatoloogia arst-õppejõult Mart Kullilt, kuidas Eesti enda FRAX mudel on vastu võetud.

Seni kasutasid Eesti reumatoloogid teistes maades väljatöötatud valemeid. Nüüd, kui meil on Eesti enda andmete põhjal välja töötatud FRAX, siis mis on muutunud või muutumas?
Ennekõike on muutunud see, et alates oktoobrist 2014 on perearstidel ja teiste erialade klinitsistidel võimalik lisaks luu mineraalsele tihedusele inimese luumurruriski hindamisel kasutada Eesti murruandmeid arvestavat riskikalkulaatorit. FRAX tänasel kujul aitab leida neid inimesi, kes vajaksid täpsemat käsitlust (kõrge riski puhul näiteks DXA-le suunamist) ning teiseks edastada luumurruriski patsiendile mõistetavamal (10 a tõenäosus murda mõni luu) kujul, kui seda võimaldab DXA uuring. Viimane väljastab vastuse T-skoorina, mis tavainimesele harva midagi tähendab.

Üks ootus, mis oli reumatoloogidel FRAX-i kasutusele võtuga, oli ravisoostumise suurenemine. Kas näete selles valdkonnas juba edusamme?
Ravisoostumuse hindamine on väga mahukas ja kallis ettevõtmine. Ainuüksi haigekassa andmebaasidele toetudes ei ole paraku võimalik FRAX-i mõju ravisoostumusele hinnata. Andmebaasid ei sisalda informatsiooni, kas ravi määramise otsuse teostamisel on toetutud FRAX-i riskihindamisele. Sellise uuringu tegemine on kindlasti vajalik, aga jääb esialgu tulevikku, mil oleme välja töötanud FRAX-i põhised interventsiooni lävendid ja on tekkinud veendumus, et perearstid julgevad FRAX mudelit raviotsuse tegemisel kasutada.
Küll aga võime öelda, et kasutame ise osteoporoosi kabinetis patsientide informeerimiseks ja murruriski määra arusaadavamaks edastamiseks regulaarselt FRAX-i arvutatud murruriski vastuseid. Kuna aga patsiendid käivad kontrollis 1,5–2 aasta tagant, on ka meie enda patsientidel ravisoostumust hinnata vara, sest mudel on kättesaadav olnud alles 9 kuud.

Osteoporoosist tingitud luumurru ravi on tagajärje ravi nagu on öelnud professor Riina Kallikorm. Haigusseisundi ennetamiseks on vaja head koostööd perearstiga. Kuidas on perearstid FRAX mudeli vastu võtnud?

Loe edasi...

Lisatud: 26 Juuni 2015

Apteegil on valmis saanud kodulehekülg, mille eesmärgiks on nii info jagamine n-ö apteegikaupade ehk ravimite, desinfitseerivate ainete ja meditsiiniseadmete kohta kui ka kajastada apteegi tegevust.

Haiglaapteegi roll on viimase aastakümnega oluliselt muutunud ja ravimite käitlemine on vaid üks osa teenustest. Üha enam püütakse jagada oma teadmisi apteegist välja, tehes koostööd osakondadega, et tõsta ravimite kasutamise kvaliteeti ja patsiendiohutust. Kõikidest nendest tegevustest on võimalik täpsemalt lugeda apteegi kodulehelt.

Kodulehel olev info on teemade kaupa jagatud rubriikidesse. Rubriigi „Apteegikaubad" alla on koondatud kõik, mis puudutab ravimite jm kauba tellimist ja käitlemist.

Rubriigis „Ravimiinfo" jagame olulist infot konkreetsete ravimite või ravimrühmade kohta. Eestis registreeritud ravimite info on kättesaadav Ravimiameti kodulehelt Humaanravimite registrist. Eestis registreerimata ravimite kohta on infot leida sageli keeruline ja aeganõudev. Seetõttu oleme nende ravimite kohta kättesaadava info koondanud oma kodulehele.

Rubriigis „Dokumendid" on toodud ära kõik ravimite käitlemist puudutavad dokumendid – juhendid, protseduurid, teatmestud ja vormid, aga ka olulisemad riiklikud seadused ja määrused.

Kuivõrd Tartu Ülikooli Kliinikum ja seega ka apteek on tihedalt seotud õppe- ja teadustegevusega, on kodulehele püütud koondada ka selle kohta käiv info. Näiteks on kodulehel toodud nimekiri valdkondadest, mille osas on võimalik meditsiinipersonalil koolitusi tellida. Iga kliinik või osakond saab ise otsustada, kas soovivad meid kutsuda üheks loenguks või koos meiega kokku panna terve koolituspäeva.

Kliinikumi apteegi koduleht asub aadressil http://www.kliinikum.ee/haiglaapteek/

Kersti Teder
proviisor

Lisatud: 26 Juuni 2015

Alates 1. juunist on täiselektroonne ka soetuste dokumentatsioon. Lõpliku tõuke andis selleks riikliku e-riigihangete keskkonnas hangete korraldamise kohustus ning pakkumuste esitamine registri kaudu, st et oluline osa dokumentatsioonist oli digitaalsel kujul olemas. Viisime elektroonseks ka ülejäänud protsessidokumendid ning koondasime kogu hanget puudutava olulise informatsiooni soetuse taotluse kaardile.

Ühtses haldussüsteemis on koos erinevate tasemete soetuste – nii riigihangete, lihthangete kui alla lihthanke piirmäära jäävate ostude dokumenteerimine.

Kuna riigihanke protsessis osalevad osapooled ka väljastpoolt kliinikumi, on erinevalt paljudest sisedokumentidest, hankedokumentatsioon vaja digitaalselt allkirjastada. Kõigil hankekomisjonides osalevatelt töötajatelt palume valmisolekut digitaalallkirja andmiseks ID-kaardi või mobiil-ID-ga.

Hele Punga
Kantseleiteenistuse direktor

Lisatud: 26 Juuni 2015

Alates 6. maist toimub töölähetuste ja koolituste kuludokumentide esitamine dokumendihaldussüsteemis elektroonsel kujul. Aruande koostaja peab dokumendifailid lähetuse aruande juurde üles laadima. Kui dokument on juba elektroonsel kujul olemas, tuleb lisada olemasolev fail. Paberkandjal olevad dokumendid tuleb skaneerida või üles pildistada ning seejärel aruande juurde üles laadida. Dokumentide paberkandjal originaale tuleks hoida töökohas kuni 1 kuu, et need oleks vajadusel võimalik uuesti digiteerida. Hiljem tuleb dokumendid kohapeal turvaliselt hävitada.

Erandiks on EL-i poolt rahastatud projektid, mille dokumendid esitatakse endiselt paberkandjal.

Dokumentide täitmisest:
Kuludokumendid peavad olema väljastatud kliinikumi nimele ja aadressiks märgitud juriidiline aadress L. Puusepa 1a, Tartu. Välislähetuste puhul tuleb lisada dokument, mis tõendab Eestist lahkumise ja Eestisse saabumise kuupäeva ja kellaaega (sõidudokumendi koopia). Kui lähetuses käiakse isikliku sõiduautoga või tellitud bussiga, kinnitab lähetatu ise, mis kell ta minnes ja tulles riigipiiri ületas.
Juhised käskkirja ja aruande koostamiseks on olemas DHS-i avalehel uudiste plokis ning igakordselt dokumendi koostamise kuval.

Hele Punga
Kantseleiteenistuse direktor

Lisatud: 26 Juuni 2015

Seoses puhkuste perioodi algusega tuletame meelde, et selleks, et dokumentide läbivaatamine, kooskõlastamine ja kinnitamine seisma ei jääks, on DHS-is võimalus anda teada oma eemalolekust ning määrata endale asendaja. Vastavate toimingute aktiveerimist kirjeldavad juhendid on kättesaadavad DHS-i avalehel.

Hele Punga
Kantseleiteenistuse direktor

Lisatud: 22 Mai 2015

Neinar Seli asutas 2008. aastal Tartu Kultuurkapitali juurde meditsiini valdkonna alakapitali, mille eesmärk on aidata kaasa Eesti meditsiini edendamisele ja Tartu Ülikooli Kliinikumi teadustöö taseme tõstmisele. Stipendiumile kandideerivad kliinikumi töötajad oma avaldatud teaduspublikatsioonidega. Konkurss toimub kahes kategoorias, arvestatakse viimase kalendriaasta jooksul avaldatud publikatsioonide arvu ning viimase viie kalendriaasta jooksul enim avaldatud teaduspublikatsioone.

Viimase viie aasta teaduspublikatsioonide eest pälvis Neinar Seli stipendiumi hematoloogia-onkoloogia kliiniku onkoloogia eriala vanemarst-õppejõud dr Jana Jaal. Dr Jaal on ametis ka Tartu ülikoolis hematoloogia-onkoloogia õppetooli juures vanemteadurina ning on mitmete erialaseltside liige. Kliinikumi konverentsil üleantava stipendiumi suurus on 4000 eurot ning vastavalt statuudile antakse viimase viie aasta teaduspublikatsioonide stipendium autorile välja mitte sagedamini kui üks kord viie aasta jooksul.

Vanemarst-õppejõud Jana Jaal: „On äärmiselt meeldiv, et kliinikum tunnustab Neinar Seli sihtkapitali stipendiumifondi abil inimesi, kes lisaks tavatööle jõuavad tegeleda ka teadustööga ning publikatsioonide avaldamisega. Kui vaadata viimasele viiele aastale (2010–2014) tagasi, siis peab tõdema, et sellesse perioodi jääb minu jaoks palju olulisi teadustöid alates loomkatsetest vähiravist tingitud kõrvaltoimete patogeneesi selgitamiseks kuni kogu Euroopat hõlmanud harva esinevate kasvajate epidemioloogiliste ja kiiritusravi kättesaadavust puudutavate uuringuteni. Väga olulise osa moodustavad ka minu esimese juhendatud doktoritööga (Marju Kase „Multiformne glioblastoom: võimalused parandamaks kasvajavastase ravi efektiivsust", kaitstud 20.02.15) seotud publikatsioonid ning Eesti Arsti erinumbris „Noored ja vähk" ilmunud Eesti noorte vähki haigestumust kajastanud eestikeelsed teadusartiklid. Tänan kõiki kaasautoreid ning tööandjat motiveeriva tunnustuse eest!"

Teise stipendiumi, mille suurus on 2000 eurot, pälvis 2014. aastal avaldatud teaduspublikatsioonide eest professor Katrin Õunap. Professor Õunap töötab ühendlabori geneetikakeskuse juhatajana, Tartu ülikooli arstiteaduskonnas kliinilise geneetika professorina ning on tegev mitmete erialaseltside nõukogudes ja juhatustes.

Professor Katrin Õunap: „Mul on väga hea meel olla Neinar Seli stipendiumi laureaat 2014. aasta publikatsioonide eest. 2014. aastal sain ma Eesti teadusagentuurilt personaalse uurimistoetuse "Haruldaste haiguste avastamine lastel" ning kogu möödunud aasta teadustegevus kulges selle projekti käivitamise tähe all.

Möödunul aastal avaldasime me mitmeid artikleid huvitavatest haruldastest geneetilistest haigusjuhtudest nii koostöös väliskolleegidega kui ka oma Eesti töögrupiga. Haruldaste haiguste kirjeldamine ja oma kogemuse jagamine on väga oluline kliinilises geneetikas, kuna see annab võimaluse paremini mõista nende haiguste olemust ja patogeneesi. Oleme korduvalt puutunud kokku situatsiooniga, kus diagnoosime patsiendil päriliku haiguse, mida on kirjeldatud varasemalt ainult ühes või paaris publikatsioonis, ning seal olev info on olnud väga väärtuslik nõustamaks seda konkreetset patsienti."

Neinar Seli sihtkapitali stipendiumid antakse üle 22. mail kliinikumi kevadkonverentsil Dorpati konverentsikeskuses.

Lisatud: 22 Mai 2015

2014. aastal laekus kliinikumi 634 avaldust. Avaldused on jagunevad tänuavaldusteks, kaebusteks ja ettepanekuteks ning kõik kolm kategooriat võivad esineda ka ühes avalduses. 634 avalduse peale oli võimalik eristada 492 tänuavaldust, 112 ettepanekut ning 196 kaebust.

Kliinikumi 2014. aasta tänuavalduste põhjal avaldasid patsiendid enim tänu dr Priit Tammjärvele ning dr Arno Uppinile.

Dr Priit Tammjärv, südamekliiniku kardiokirurgia osakonna arst-õppejõud oli tagasisidest liigutatud: „Olen väga meeldivalt üllatunud kuuldes sellisest positiivse tagasiside hulgast. Kiire elu- ja töötempo tõttu kipuvad osad jutud ju vahel rääkimata jääma. On selleks siis piiratud vastuvõtuaeg või toimetamised osakonnas. Sellele vaatamata pean ma õigeks püüdlust leida hetki, et arutada nii raviküsimusi kui ka lihtsaid elulisi tegemisi. On ju lihtne küsida, kas kartul kasvab sel aastal jõudsalt, kuidas elavad jahimehed või kuidas ilm tervist mõjutab? Sellised inimlikud momendid spetsiifilise ravitöö kõrval on patsiendi jaoks tegelikult olulised. Mulle osaks saanud positiivne tagasiside on hea põhjus jätkata oma tööd samamoodi või veelgi paremini."

• „Olen liigutatud sellest, kui põhjalikult ja igakülgselt uuriti ja raviti minu haigust. Tänan raviarsti dr Priit Tammjärve, kirurgi, kes mind opereeris, füsioterapeuti, õdesid ja põetajaid."
• „Suured tänud dr Priit Tammjärvele minu ravi korraldamisel ja ravi edukusel!"
• „Dr Priit Tammjärv – enesekindel (vahel isegi naeratas), kuulab alati – arst, keda õppisin usaldama nii nagu oleks ta ainuke. Aitäh!"

Dr Arno Uppin, hematoloogia-onkoloogia kliiniku kirurgilise onkoloogia osakonna arst-õppejõud kommenteeris tunnustust nii: „Olen meeldivalt üllatunud niisugust tagasisidet saades. Tänan kõiki oma patsiente selle eest, et nad on rahul minu töö ja tegemistega. Ühtlasi soovin neile jõudu ja tugevat tervist!"

• „Tänan südamest dr Arno Uppinit, kes tegi mulle operatsiooni. Kõik parimad kiidusõnad kuuluvad talle. Juba tema nägemine ja ilmumine palatisse annab haigele jõudu ja usku."
• „Septembri hommikul toimus operatsioon, mille sooritas suurepäraselt dr Arno Uppin. Avaldan tänu doktorile ja kogu osakonna personalile, kelle abi ja hoolega õnnestus mul taastuda raskest operatsioonist ühe nädalaga."

Professor Hele Everaus, hematoloogia-onkoloogia kliiniku juhataja: „On väga hea meel patsientidepoolse tagasiside üle – dr Arno Uppin on oma tegevusega lisaks tublidele ravitulemustele võitnud ka patsientide usalduse. Viimane on arsti professionaalsuse aspektist väga oluline."

Lisatud: 21 Mai 2015

2015. aasta riikliku arstiteaduse teaduspreemia laureaadiks valiti kliinikumi lastekliiniku juhataja professor Vallo Tillmann. Teaduspreemia vääriliseks hinnati professori teadus- ja arendustöö „Diabeedi teket ja arengut mõjutavad tegurid". Kliinikumi Leht küsis professor Tillmanni käest kolm küsimust.

Professor Vallo Tillmann, pälvisite 2015. aasta riikliku teaduspreemia meditsiini valdkonnas oma uurimuse eest. Palju õnne! Mida see tunnustus teile tähendab?
See on eeskätt tunnustus rahvusvahelisele teadusprojektile DIABIMMUNE ja seal osalenud lastekliiniku 12-liikmelise meeskonna tublile tööle.

Teie uurimistöö kannab nime „Diabeedi teket ja arengut mõjutavad tegurid". Mida või keda te täpsemalt uurisite?
Peamiseks eesmärgiks oli uurida hügieeni hüpoteesi paikapidavust 1. tüüpi diabeedi (1TD) tekkes. Nimelt on 1TD esinemisageduse tõusu üheks põhjuseks peetud elukeskkonna standardite ja hügieeni paranemist. Kliinikum osales 2008–2014 Helsingi Ülikooli lastehaigla professor Mikael Knipi poolt juhitud projektis DIABIMMUNE, kus uuriti lapsi Soomest, Eestist ja Venemaa Karjalast. Neis riikides erineb 1TD haigestumus kuni 6 korda (kõrgeim Soomes, madalaim Karjalas). Projektis oli 2 uuringurühma. Esimese moodustasid vastsündinud, kellel oli kõrgenenud geneetiline risk 1TD tekkeks. Selleks määrati HLA II klassi geenid ligi 9000 vastsündinul, kes sündisid Tartu, Espoo ja Petrozavodski linna sünnitusmajades ajavahemikus 2008–2010. Naistekliinikus juhtis seda tööd Pille Teesalu, kes sellega suurepäraselt hakkama sai. Suured tänud kõigile ämmaemandatele, kes uuringus osalesid. Jälgimisuuringusse haarati 343 last Tartust, 418 last Espoost ja 122 last Petrozavodskist, keda jälgiti kuni 3. eluaastani. Seda tööd vedasid Tartus dr Aleksandr Peet ja lasteõde Irina Apevalova. Lisaks läbivaatusele võeti lastelt igal visiidil ka vereproov, nad täitsid päevikut dieedi, ravimite ja haigestumiste kohta, koguti jooksvalt kümneid roojaproove, aga ka proove rinnapiimast, kodutolmust ja joogiveest. Teise uuringurühma moodustasid 1575 3-aastast last Espoost, 1681 last Lõuna-Eestist ja 323 last Petrozavodskist, keda uuriti ka 5-aastaselt. Selle uuringu peamised läbiviijad Tartus olid lasteõed Arle Urbola ja Karin Tammik.
Tegemist oli väga mahuka uuringuga, kus ainuüksi Eestis tehti kliinikusse kokku üle 5500 uuringuvisiidi. See oli meie lastekliiniku meeskonnale, kuhu lisaks ülalmainitutele, kuulusid veel dr Anne Ormisson, Sille Vahtra, Maarja Lombiots, Ene Täht, Hele Rüga, Juta Ernits ja Pille Kool, tõeline väljakutse, millega saadi suurepäraselt hakkama. Tunnustamist väärivad kindlasti ka need 2024 Eesti peret, kes uuringus osalesid. Minu sügav kummardus ja tänu kõikidele neile!

Kui lühidalt kokku võtta, siis mis olid peamised tulemused?
Varasemalt näidatud seos kõrgenenud geneetilise riski ja suurema sünnikaalu vahel selles uuringus kinnitust ei leidnud, kuid kõrgeima riskiga lapsed kasvasid kahel esimesel eluaastal oluliselt aeglasemalt, seda eriti Eestis. Seega on diabeedi väljakujunemiseks neutraalse või kaitsva genotüübiga lastel vajalik suurem insuliiniresistentsus kui lastel, kelle geneetiline risk on suur. Samuti leidsime, et vahetult enne diabeedi autoantikehade teket suureneb IGFBP-3 kontsentratsioon veres, mis loob uusi võimalusi nende tekke mõjutamiseks Sellel teemal on valmimas dr Aleksandr Peedil doktoritöö. DIABIMMUNE projekti raames kogutud andmete põhjal leiti, et nabaväädiverest võetud genoomi transkriptoom erines Eesti ja Soome lastel oluliselt Karjala omast. Nimelt esines Karjalas sagedamini kokkupuudet ligandidega, mis seostuvad toll-like retseptoritega, mistõttu on Karjala vastsündinute immuunsüsteem rohkem välja arenenud kui Eesti ja Soome lastel ning kinnitab hügieeni hüpoteesi 1TD tekkes juba üsasiseselt. Eesti lastel, võrreldes Soome omadega, oli veres madalam D-vitamiini tase, kuid see ei mõjutanud diabeedi autoantikehade tekkimist ega FOXP3 ekspressiooni. Samuti leiti, et Th17 rakkude suurem plastilisus oli soetud pankrease β-rakkude kiirenenud destruktsiooniga, mis annab alust kasutada seda haiguse progresseerumise markerina. DIABIMMUNE uuritavate kaasabil leiti, et lastel, kelle kodu 2–5 km raadiuses oli rohkem metsa ja põllumaid, esines vähem atoopilist sensibiliseerumist. Seos avaldub tõenäoliselt läbi keskkonna mikrobioomi toime inimese naha mikrofloorale, eeskätt Proteobacteria osakaalule, ja seeläbi immuuntolerantsusele. Seega on väga oluline, et laps puutuks juba varakult kokku nn rohelise keskkonnaga. Minu arvates kõige huvitavam seni avaldatud tulemustest selgus koostööst professor Xavieri töörühmaga Broad instituudist USA-s. Nimelt, ajaperioodil, mis jäi esimeste diabeedi autoantikehade ilmumise ja haiguse avaldumise vahele, vähenes neil lastel, kellel tekkis diabeet, oluliselt soolemikroobide liigirikkus. Selle foonil esinesid aga infektsioone soodustavate mikroobiliikide arvu lühiajalised tõusud. Need tulemused kinnitavad, et soole mikroflooral on oluline roll diabeedi väljakujunemisel ja mõjutades soole mikrofloorat, saame haiguse avaldumist edasi lükata.

Kliinikumi Leht

Lisatud: 21 Mai 2015

Aprillikuus olid L. Puusepa 6 maja renoveerimistööd jõudnud nii kaugele, et ka kunstnikud Peeter Krosmann ja tema kaasautor Nadežda Tšernobai said kunstihanke võidutööga „Aed" algust teha.

Ennekõike teeb kunstitöö eriliseks sgrafiito tehnika – maali tehnika, kus seina peale kantakse üksteise peale mitu kihti erinevat värvi krohvikihti ning seejärel kraabitakse kavandatud kujutis kuni soovitud värvikihini. L. Puusepa 6 hoones on maal kavandatud rohelistes ja naturaalsetes mullatoonides, mõjudes rahuliku ja helgena. Teos koosneb aluskrohvist, mustast krohvikihist, seejärel rohelisest ning kõige viimasena valgest kihist. „Krohvikihte me ise peale ei kanna, selleks on meil abiks suurepärane maaler Irina Gritsai, kes on valmis kõike katsetama ja proovima," kiidab oma meeskonda Peeter Krosmann. Kuna üks krohvikiht on 5–8 mm paks, siis kulub selle kuivamiseks umbes kaks nädalat, kuid lõpptulemusena jääb lubjakrohv väga tugev. Värviline krohv säilib hästi ega nõua erilist hooldust – näiteks vanimad säilinud sgrafiito maalid on üle tuhande aasta vanad. Kunstnike sõnul on ka L. Puusepa 6 hoonesse valitud sgrafiito tehnika seetõttu, et rõhutada hoone ajaloolist ja arhitektuurilist väärtust. „Selles tehnikas loodud tööd on võrreldes tahvelmaaliga monumentaalsemad, nad on ajas püsivad ja pisut ruumilised. Kuigi sgrafiito teostamise ajamahukuse ja kõrge hinna tõttu on seda tehnikat viimasel ajal vähe kasutatud," selgitab Peeter Krosmann. „Eestis on mõttekas teha sgrafiitot sisetingimustesse, kuigi see püsiks ka välitingimustes 10–15 aastat ning rikastaks tänavapilti," arvab kunstnik.

Valmivad sgrafiito maalid kannavad nimetust „Aed". Töö on inspireeritud Eedeni aiast, mis oma liikide paljususe ja maastiku iluga on looduse ülima hetke jäädvustus. Lõplikult peaksid kunstitööd valmima mai lõpuks.

Lisatud: 21 Mai 2015

Viimastel aastatel on erakorralise meditsiini osakonna (EMO) külastatavus stabiilselt suurenenud. Samuti on kasvanud patsientide osakaal, kes on saabunud EMO-sse osalt sotsiaalsetel näidustustel või kelle iseseisvus on vähenenud krooniliste haiguste ägenemise tõttu. Tihti ei vajata mitte aktiiv-, vaid kodu või kohaliku haigla tasemel järel- või õendusabi teenust. Mõnel juhul võib ilmneda vajadus hooldekodusse paigutamiseks.

Probleemiks on osutunud patsiendi transportimine koju tagasi või hoolekandeasutusse õhtuti, öösiti ja nädalavahetustel. Ametlikult ei osuta ükski ettevõte patsientide transporditeenust ööpäevaringselt. Erinevad eraettevõtted on väljendanud vastavalt vajadusele valmisolekut seda teenust pakkuda, kuid praktikas on see probleemseks osutunud. Samuti on osutunud keerukaks meditsiinilise transpordi eest tasumine.

Tartu Ülikooli Kliinikumi erakorralise meditsiini osakonna vanemõde Eve Sarja, erakorralise meditsiini arst-õppejõud Kuido Nõmm ja sotsiaaltöötaja Kaia Kingo kohtusid 04.03.2015 Tartu Maavalitsuse ja Tartu maakonna omavalitsuste sotsiaalnõunikega, et alustada lahenduse otsimist inimeste EMO-st koju saamise küsimusele. Kokkusaamise tulemusena edastasid kõigi Tartu maakonna omavalitsuste sotsiaalnõunikud EMO-le kasutamiseks telefoninumbrid, kust saab ööpäevaringselt vahetada infot kirjeldatud küsimustes.

Kohalike omavalitsuste sotsiaalnõunike ja EMO töötajate vahel tehti kokkulepe jätkata olukordade lahendamist juhtumipõhiselt. Samuti otsustati koguda andmeid kõnealuste juhtumite esinemissageduse ja põhiprobleemi kohta, et välja töötada toimiv süsteem lahenduste leidmiseks.

EMO koostöös kliinikumi sotsiaaltöötajate, kohalike omavalitsuste ning hoolekandeasutustega jätkab patisentidele vajalike mitte aktiivravi võimaluste otsimist.

Dr Kuido Nõmm, erakorralise meditsiini eriala arst-õppejõud
Eve Sarja, erakorralise meditsiini osakonna vanemõde
Kaia Kingo, sotsiaaltöötaja

Lisatud: 21 Mai 2015

Ülikooli haiglana oleme harjunud meie ümber viibivate tudengitega ning nende juhendamisega. Lisaks Eesti enda tudengitele on kliinikum järjest enam õppe- ja praktikabaasiks ka välistudengitele, kes uute pädevuste omandamise kõrvalt peavad kohanema ka siinse keele- ja kultuurikeskkonnaga. Näiteks on Tartu Tervishoiu Kõrgkooli kaudu kliinikumi suunatud välispraktikantide arv viimase viie aasta jooksul tõusnud enam kui kaheksa korda (2013/2014 õppeaastal 51 välistudengit). Niisamuti on laienenud ka riikide arv, kust tudengid praktikale saabuvad. Kui varasemalt kohtas kliinikumis peamiselt naaberriikide üliõpilasi, siis nüüd viibib siin aina sagedamini praktikante ka Saksamaalt, Hispaaniast, Bulgaariast, Portugalist.

Rahvusvahelistumine on Euroopa kõrgkoolide üks tegevussuundasid, kuigi rahvusvahelistumise arengud on olnud maade lõikes erinevad. Seetõttu toetab Euroopa Liidu elukestva õppe programm projekti (nimetusega Building Social Capital by Improving Multicultural Competence in Higher Education and Labour Market – Soulbus), mille eesmärgiks on välispraktikantide juhendajate pädevuse ja juhendamise kvaliteedi tõstmine. Projektis osaleb kuus riiki (Eesti, Soome, Holland, Horvaatia, Sloveenia ja konsultandina eksperdid Ameerika Ühendriikidest), kelle eesmärk on töötada ühiselt välja veebipõhine koolitusprogramm kõrgkoolide ja praktikabaaside välispraktikantide juhendajatele. Eesti esindajatena osalevad projektis Tartu Ülikooli Kliinikum ja Tartu Tervishoiu Kõrgkool.

Veebipõhine koolitusprogramm on mahukas (10 EAP) ja esimeses osas inglisekeelne. Esimese osa läbimisel paranevad kursusel osaleja multikultuursed pädevused, mis aitavad suurendada õppija enda kultuurilist teadlikkust ja teadvustada tegureid, mis seda mõjutavad. Teine osa on eestikeelne ja keskendub välispraktikantide juhendamisega seotud probleemidele. Grupiintervjuude käigus on näiteks selgunud, et siinsed õed vajaksid juhendamist, kuidas hinnata välispraktikandi olemasolevaid kliinilisi teadmisi ja oskusi, kuidas luua kontakt üliõpilasega, kellel on erinev kultuuritaust ning kuidas selgitada meie eripärasid nii rahvuslikul kui ka tervishoiu tasandil.

Koolitusprogrammi esimest osa on juba testinud õed kliinikumist ja õppejõud Tartu Tervishoiu Kõrgkoolist. Nende tagasiside põhjal arendatakse programmi esimest osa ning kujundatakse lõplikuks ka teine osa. Senise tagasiside põhjal on kursus atraktiivne, kuna ülesanded on erinevate püstitustega, õppematerjali on nii lugemiseks kui ka vaatamiseks (videod) ning lisaks sisaldab kursus teste enesehindamiseks. Kuna koolitusprogrammi erinevad osad vajavad heakskiitu kõikide projektis osalevad riikide poolt, võtab programmi sisuline disainimine veel aega, kuid juba järgmisest aastast on see kättesaadav kõikidele välispraktikantide juhendajatele.

Jane Freimann
projektijuht

Lisatud: 23 Märts 2015

Alates 1. maist on kliinikum suitsuvaba haigla, see tähendab, et kliinikumi ruumides ja territooriumil 30 meetri raadiuses on suitsetamine keelatud (keeld kehtib ka e-sigarettide kohta). Mittesuitsetamine hoiab tervist ja on eeskujuks teistele.

On üldlevinud tõde, et suitsetamine on kahjulik tervisele, põhjustades haiguseid, mis langetavad elukvaliteeti ja põhjustavad enneaegset surma. Sageli siiski ei mõelda täpsemalt, mida see tähendab. Ei mõelda ka sellele, mida tehakse suitsetamisega ümberkaudsetele. Vaevalt, et kolleeg või patsient tihkaks alati öelda, et suitsetamiselt naasnud töötaja hingeõhuga väljub ebameeldiv hais, või et tema kohalolekut tööpostil oli just väga vaja olnud. Kliinikumi töötajatena puutume päevast päeva kokku patsientidega, kes on haigestunud suitsetamisest tingitud invaliidistavatesse haigustesse ja teame, millises piiratud ulatuses saavad ravimid parandada patsiendi vaevuseid. On teada, et 40% neist haigustest on ennetatavad tervislikke eluviise järgides.

Kunagi ei ole hilja loobuda suitsetamisest, kuid mida varem, seda parem. Risk erinevate haiguste tekkeks väheneb aja möödudes. Kui haiguste tekke riski suitsetamisest teatakse üldjuhul hästi, siis suitsetamise (ja nikotiini) koostoimest ravimitega ollakse vähem teadlikud.

Suitsetamine mõjutab mitmete ravimite toimet.

Loe edasi...

Lisatud: 23 Märts 2015

Kliinikumi ühendlabori geneetikakeskus tähistab 1. aprillil oma 25. sünnipäeva. Keskus loodi 2008. aastal, kui kaks ühendlabori osakonda – meditsiinigeneetika ja molekulaardiagnostika liitusid. Arendustöö tulemusena lisandus geneetikakeskuse tööülesannete hulka ka onkogeneetika-alane nõustamine ja testimine. 2011. aastal liitus geneetikakeskusega Tallinna geneetikateenistus.

Tegelikult algas kliinilise geneetika, tsütogeneetika, ainevahetushaiguste laboratoorne diagnostika ja sünnieelse diagnostika alane töö juba 1990. aastal tolleaegse Tartu Lastehaigla koosseisus loodud meditsiinigeneetika keskuses. Aastal 1996 lisandus Lastehaigla juurde molekulaardiagnostika keskus, mis loodi eelkõige pärilike haiguste molekulaardiagnostikaks ja vastsündinute skriiningu läbiviimiseks fenüülketonuuria ja hüpotüreoosi suhtes.
Töötab ligikaudu 40 osalise või täiskoormusega töötavat inimest – arstid, laborispetsialistid, laborandid, õed, sekretärid ja hooldajad.

Kliinikumi Leht küsis geneetikakeskuse seitsmelt noorelt geneetikult kolm küsimust.

Mis paelub Teid kui noori arste enim meditsiinigeneetika valdkonnas?

Dr Karit Reinson: Olen erialalt lastearst ja töötanud geneetikakeskuses nüüdseks juba 1,5 aastat. Seega on mul palju meditsiinigeneetika võludest veel avastamata. Samas vaimustab mind jätkuvalt pidev „puslede" kokku panemine: 5–6 sümptomit kombineerides ja lapse välimusest viiteid otsides saab lahenduseks tervikpildi ning välja selgitatud üks põhjus kõikidele neile kaebustele. See on valdkond, kus ei koge ealeski rutiini või ühekülgsust.

Dr Laura Roht: Mind isiklikult paelub eriala väga lai ampluaa, hoolimata sellest, et tegemist on kitsa ja spetsiifilise valdkonnaga. Ühel päeval võib vastuvõtul näha patsiente üsna sageli esineva viljatuse probleemiga ning seejärel näiteks mõnda last haruldase sündroomiga, millega võib-olla puutungi kokku vaid kord elus. Kogu aeg on uus ja huvitav ning ajugümnastikat saab omajagu teha! Lisaks annab eriala hea võimaluse ühendada kliinilist praktikat ja teadustööd.

Dr Kristi Simenson: Töö meditsiinigeneetikuna on põnev ja paeluv. Meditsiinigeneetika on väga kiiresti edasi arenev valdkond, nii palju on võimalik teada saada ja „otsi kokku viia" genotüübi ja fenotüübi vahel. Igapäevaselt tuleb uut informatsiooni ja selle kaudu on olemas ka pidev enese teadmiste täiendamise võimalus.

Dr Maria Yakoreva: Meditsiinigeneetikas meeldib mulle kõige rohkem käsitletavate haiguste ja probleemide mitmekesisus. Nende spekter on väga lai, hõlmates laste arenguhäireid, erinevate organsüsteemide arengurikkeid, perekondlikke kasvajaid, reproduktiivseid probleeme, silmahaigusi jne. Raske leida meditsiinivaldkonda, mis ei oleks geneetikaga seotud. Isegi traumatoloogia ja nakkushaiguste osakonnas võib leida patsiente näiteks päriliku luude haprusega või perekondliku immuunsüsteemi häirega. Geneetilised haigused on suhteliselt harvaesinevad ning väga mitmekesised, seega tegeledes oma patsientidega saan iga päev midagi uut teada.

Dr Sander Pajusalu: Mind on alati huvitanud haiguste puhul tervikpildi nägemine ehk siis haiguse mõistmine tema tekkepõhjustest ja molekulaaretest alustest kuni kliinilise sümptomaatikani. Meditsiinigeneetikas saan tegeleda just sellise terviku kokku panemisega, sest geneetiliste haiguste puhul on meie eesmärgiks leida põhjuslik muutus pärilikkusaines (nt mutatsioon mõnes geenis), siis selgitada, kuidas see mõjutab meie keha biokeemilisi ja füsioloogilisi protsesse (nt ainevahetuse vaheühendite määramine ainevahetushaiguste korral) ning lõpuks, kuidas see info panna patsiendi heaks tööle (prognoos haiguse edasisele kulule, kordusriskid perele ja võimalusel ka ravi). Äärmiselt paeluvaks on see, et on üha enam geneetilisi haigusi, millele on spetsiifiline ravi, kusjuures selle ravi määramiseks on vajalik täpne diagnostika DNA tasemel. Näiteks on turule tulemas konkreetsed mutatsioonispetsiifilised ravimid ka pärilike haiguste jaoks, samas on need juba hetkel kasutusel onkoloogias.

Milliste kitsamate valdkondadega oma erialal hetkel kõige rohkem tegelete või tahaksite süvitsi tegelema hakata?

Loe edasi...

Lisatud: 23 Märts 2015

Ravimlööbeid esineb 2-3%-l ravimeid tarvitavatest inimestest, haigla patsientidel kaks korda enam. Eristatakse klassikalisi ravimlööbeid: makulopapuloossed eksanteemid, fikseerunud erüteem, urtikaaria/angioödeem, multiformne erüteem (ME), Steven-Johnsoni sündroom/toksiline epidermaalne nekrolüüs (SJS/TEN), vaskuliit, erütrodermia, ravimreaktsioon eosinofiilia ja süsteemsete sümptomitega (DRESS), fototoksilised ja –allergilised lööbed. Harvaesinevate ravimlöövete hulka kuuluvad: äge generaliseerunud eksanteemne pustuloos (ÄGEP), lihhenoidsed ravimlööbed, ravimindutseeritud erütematoosluupus ja – autoimmuunsed villilised dermatoosid (pemfigus, pemfigoid, lineaarne IgA haigus), alopeetsia, pseudolümfoom ja akraalne reaktsioon kemoteraapiale. Ravimlööbed tekivad geneetilise eelsoodumusega isikutel (seosed HLA alleelidega) ja sageli on kaasnevaks teguriks viirusinfektsioon (EBV, CMV, HH6 ja 7, HIV) või autoimmuunhaigus, aga ka immuunpuudulikkus.

Artiklis puudutan olulisemaid ravimlööbeid.

Makulopapuloossed eksanteemid moodustavad 75-90% ravimlöövetest. Antibiootikumid, mittesteroidsed põletikuvastased (MSPVR) ja antiepileptikumid on peamised eksanteeme vallandavad ravimgrupid. Põletiku kutsuvad esile aktiveeritud T-rakkudest vabanevad mediaatorid ja see kulgeb hilist tüüpi immuunreaktsioonina. Lööve tekib 5.–14. ravipäeval, mõnikord 3. nädalal. Tugeva reaktsiooni korral võib kaasneda kerge palavik, põletikumarkerite tõus ja eosinofiilia perifeerses veres. Lööve saab alguse kehatüvelt, punetavad maakulid ja paapulid levivad edasi kaelale ja jäsemete proksimaalsetele osadele. Peopesad, tallad ja limaskestad ei lööbi. Diagnoos põhineb lööbe morfoloogial, mida toetab eosinofiilia. Patohistoloogilised muutused nahas on mittespetsiifilised. Kahtlustada tuleb ravimeid, mida tarvitati kaks nädalat kuni kuu enne lööbimist, oluline on varasem allergia anamnees. Eksanteem võib taanduda vaatamata ravimi jätkuvale manustamisele, püsida muutumatuna või progresseeruda erütrodermiaks. Reaktsiooni mahasurumiseks kasutatakse antihistamiinikume ja lokaalset steroidi. Ravimi taasmanustamisel avaldub lööve juba 1–3 päeva jooksul.

Loe edasi...

Lisatud: 23 Märts 2015

29. märtsil 2005. aastal loodi psühhiaatriakliiniku psühhiaatriaosakonna juurde 6-kohaline palatiplokk söömishäiretega patsientidele. Tänaseks on keskus tegutsenud kümme aastat.

Kui tegevust alustasime söömishäirete keskuse nime all, siis alates käesoleva aasta jaanuarist kanname üldpsühhiaatria keskuse söömishäirete osakonna nime. Osakonna loomine on ennast igati õigustanud, kuna on olnud siiani ainus statsionaarne mitmeetapiline teenust pakkuv raviüksus Eestis. Meie patsientideks on raskemad ja keerulisemad söömishäirete juhtumid. Käesoleval ajal on avatud 8 voodikohta ja 1 päevaravi koht.

Peamiselt tegeleme anorexia nervosa ja bulimia nervosa haigetega ja selle ajaperioodi vältel oleme ravinud 695 patsienti. Viimastel aastatel on suurenenud komorbiidsete juhtumite arv. Sageli on haigusseisundid varasemast raskemad hõlmates nii psüühika- kui kehalise seisundi häireid. Kohati on häired eluohtlikud ja/või kroonilised, mis mõjutavad oluliselt noore inimese edasist elukvaliteeti. Ravile pöördujad on enamasti noored naised, kuid viimastel aastatel on pöördujate seas ka mehi. Söömishäiretega patsientide ravis on oluline tagada järjepidevus. See tähendab, et statsionaari etapile järgneb päevaravi ja seejärel ambulatoorne osa. Ravi on kohati pikk, ulatudes 3–5 kuuni. Teenindame patsiente alates 16. eluaastast. Ravi tõhususe tagamiseks on meil olnud vajalik koostööd teha teiste erialade spetsialistidega – sisearstide, endokrinoloogide, lastearstidega jt. Igapäevaselt töötavad meil psühhiaatrid, kiinilised psühholoogid õed ja füsioterapeut. Füsioteraapias teevad patsiendid spetsiaalseid kehatajuharjutusi (Bacic Body Awareness Therapy), mida füsioterapeut käis õppimas Norras. Meie keskuses on suur osakaal õdede tööl, kes oskavad patsientidel esinevate raskuste ja hirmude korral pidevat toetust jagada. Õed jälgivad igapäevaselt patsientide toitumist ning vajadusel nõustavad toitumisalaselt. Kolmel korral nädalas viivad õed läbi grupiteraapiat, mille raames kord nädalas küpsetatakse ühiselt või käiakse väljas oodet söömas. Uuenduseks on õdede iseseisev ambulatoorne vastuvõtt, kus nad jälgivad patsiendi kehalist ja psüühilist seisundit ning jälgivad ja nõustavad nende toitumisharjumusi.

Loe edasi...

Lisatud: 23 Märts 2015

C-hepatiidi viirus on üks peamisi kroonilise maksahaiguse – hepatiidi ja tsirroosi – põhjuseid Eestis. Kuna C-hepatiidi ja C-tsirroosi patsiente on palju, siis hepatiidiõe vastuvõtt nii viirusevastase ravi eelseks nõustamiseks kui ravi aegseks jälgimiseks on igapäevatöös oluline.

Kellel uurida C-hepatiiti?
Esmatähtis on C-hepatiidi vältimise edendamine ning riskirühma kuulujate sihiteadlik uurimine. C-hepatiidi testimine on kui väravaavaus haiguse õigeaegseks avastamiseks, viirusevastaseks raviks ja tervistumiseks.

C-hepatiidi sõeluuring on näidustatud näiteks maksaanalüüside ALAT ja ASAT aktiivsuse tõusuga patsientidel, vere- ja verekomponentide ülekandeid enne 1994. aastat saanuil, kõigil oma töö tõttu C-viirust sisaldava vere kokkupuuteohuga või tööalase juhusliku nõelatorke ohuga. Kliinikumi infektsioonikontrolli teenistuse juhend vere ja teiste kehavedelikega levivate infektsioonide vältimisest peab olema meie kõigi töölaual.

Kuidas uurida C-hepatiiti?
C-hepatiidi diagnoosimine ei ole keerukas juhul, kui selle võimalikkusele mõeldakse. Esimeseks uuringuks on C-hepatiidi viiruse vastaste antikehade (HCVAb) määramine seerumis, analüüs tehakse ühendlaboris tööpäevadel. Kui antikehad on olemas (positiivsed), siis määratakse C-hepatiidi viiruse RNA (HCV RNA), vastuse saab ühendlaborist nädala jooksul. Kui HCV RNA osutub positiivseks, siis vajab patsient gastroenteroloogi või infektsionisti konsultatsiooni ja täiendavaid uuringuid – viiruskoguse ja viiruse genotüübi määramist, maksakoe fibroosiastme määramist kas maksabiopsias või elastograafial otsustamaks viirusevastase ravi alustamist.

Kas C-hepatiidi ravi on võimalik?
Standardraviks on olnud kuni viimase ajani 24–48 nädalane immuunstimuleeriva toimega alfapeginterferooni süstimine nahaalusi kord nädalas kombinatsioonis ribaviriini tablettidega.

C-hepatiidi ravi paradigma muutus aga 2011. aastal, kui avaldati olulised ja seniseid ravipõhimõtteid mõjutavad artiklid otsese viirusevastase toimega ravimite kliiniliste uuringute kohta. Esimesed otsese viirusevastase toimega ravimid botsepreviir ja telapreviir on ka Eestis soodusravimite loetelus 100% soodusmääraga gastroenteroloogi ja infektsionisti väljakirjutamisõigusega. Uute viirusevastaste ravimite loetelu täieneb kiiresti. Eestis ootame veel sellel aastal simepreviiri lisandumist soodusravimite loetellu.

Riina Salupere
gastroenteroloog, endokrinoloogia-gastroenteroloogia osakonna juhataja, sisekliinik

Hepatiidiõe Irina Sulkovskaja vastuvtust saab lugeda siit: http://www.kliinikum.ee/leht/oendus/1299-kliinikumis-alustas-vastuvottu-hepatiidiode

Lisatud: 23 Märts 2015

Märts 2015, anestesioloogia ja intensiivravi kliinik
Tänan kõiki EMO traumakabineti arste, õdesid, hooldajaid kõrgetasemelise ja operatiivse abi eest 24. jaanuaril 2015.

Märts 2015, kirurgiakliinik
Suurimad tänud dr Marko Murrustele, kes oma imetlusväärsele tööle teostas minu maooperatsiooni. Intensiivpalati personal on tasemel, lahked, abivalmis, sõbralikud.
Suured tänud Teile ja soovin Teile ikka seda kannatlikkust ja naeratust näole. Teete oma tööd südamega, seda on näha ja tunda.

Märts 2015, südamekliinik
Kallid arstid Märt Elmet, Ilmar Särg, Hendrik Laja, kõik õed ja meie tervise eest hoolitsejad ja aitajad. Eriti Inge, Helgi, Irina ja Maria. Mu süda jätab teile suured tänud!

Märts 2015, kirurgiakliinik
Tahan väga tänada kirurg Ceith Nikkolot, kes eemaldas minul kilpnäärme- Kõik oli ülikena ja lõppes väga hästi. Tunnen ennast väga hästi ja kiidan ka ülejäänud personali.

Märts 2015, spordimeditsiini ja taastusravi kliinik, ambulatoorse taastusravi osakond
Olen väga rahul füsioterapeut Johanna Rello tööga.

Märts 2015, kõrvakliinik
Tänan kogu südamest oma raviarsti Indrek Ausi tema inimlikkuse, lahkuse ja kannatlikkuse eest minu ravimisel, kui ma nina verejooksi tõttu tugevates valudes vaevlesin. Samuti tänan kogu teenindavat personali, kes minu paranemisele igati kaasa aitasid. Eriti tänan medõde Oksanat lahkuse eest.

Märts 2015, traumatoloogia-ortopeedia kliinik
Tänan hea ja südamliku ning professionaalse teeninduse eest Aliide Lutsu abi. Tänan väga dr Silver Auni ja dr Eiki Straussi asjaliku, rahuliku ja professionaalse tegutsemise eest operatsiooni ajal ja väga asjaliku ja oma ala väga hästi tundvat anestesioloogi Kerli Vijarit.

Märts 2015, hematoloogia-onkoloogia kliinik
Tahan väljendada oma südamlikku tänu õele Elvi Ots, kes tegutses keemiatilgutitega ja valveõdedele Mai Ilves ja Maire Laanesoo ja hooldajale Helja Kallas nende tähelepanelikkuse, südamlikkuse ja abi eest. Nad aitasid mind kõiges. Olin väga liigutatud nende käitumisest ja abist. Soovin neile palju tervist ja jõudu, õnne. On väga tore, et meie meditsiinis töötavad sellised inimesed.

Lisatud: 23 Veebruar 2015

Maliigsed glioomid on difuusselt ja infiltreerivalt kasvavad agressiivse kuluga ajukasvajad, mille korral puudub tervistav ravi. Parim võimalik ravi on maksimaalne tsütoreduktiivne kirurgia koos järgneva radioteraapiaga ning adjuvantne kemoteraapia temozolomidiga. Üks oluline prognostiline faktor on seejuures tuumori esmase resektsiooni ulatus. Seda teades on viimaste aastatega neurokirurgias kasutusele võetud mitmeid uusi võimalusi tuumori kirurgiliseks eemaldamiseks ilma seejuures täiendavat neuroloogilist defitsiiti tekitamata. Funktsionaalselt oluliste ajuosade läheduses paiknevate tuumorite korral nagu kõnega seotud alad, ajukoore motoorne piirkond, basaalganglionid või tuumori kasvu korral poolkerasid ühendavasse mõhnkehasse on glioomide kirurgiline eemaldamine siiski võimalik vaid piiratud mahus. Nendest uutest võimalustest on tänaseks enamus kasutusel ka Tartu Ülikooli Kliinikumis.

Kasutusele on võetud operatsiooniaegne ultraheli, mille eeliseks on võimalus reaalajas korduvalt täpsustada tuumori eemaldamise ulatust. Kümnekonna aasta jooksul on neurokirurgias kasutusel operatsioonieelsete visualiseerimisuuringute põhine kirurgia e neuronavigatsioon (image guided surgery or neuronavigation). See võimaldab enne operatsiooni tehtud visualiseerimisuuringute (kompuutertomograafia, magnetresonants tomograafia koos juhteteede ja kõnepiirkonna visualiseerimisega) alusel planeerida optimaalse juurdepääsu tuumorile ning ühtlasi ka orienteeruda koljusiseses ruumis, vältides oluliste ajustruktuuride traumat. Navigatsioonimeetod on leidnud aasta jooksul kliinikumis laiemat kasutust vaatamata mõningatele piirangutele. Piiravaks on asjaolu, et kolju avamise ja kasvaja osalise eemaldamise tulemusena ajustruktuurid nihkuvad, millest tekib ruumiline viga, mida tuleb metoodika kasutamisel silmas pidada.

Uudse meetodina on käesoleva aasta algusest alates võimalik maliigsete glioomide opereerimisel kasutada 5-aminolevuliinhapet (5-ALA). Seejuures tekib fluorestseerivate porfüriinide süntees ja akumulatsioon maliigse glioomi koes ning porfüriini fluorestsents on nähtav neurokirurgilise mikroskoobi abil, kus residuaalne tuumor visualiseerib erkroosana ning on hästi eristatav ajukoest.

Loe edasi...

Lisatud: 23 Veebruar 2015

Haigusi ei oota meist keegi. Ometi on inimesed ikka ja jälle silmitsi ootamatustega, ka väga raske haigusega nagu seda on vähk. Professor Kull on alati haigele haigusest tõtt rääkinud. Ja seejärel asunud tegutsema. Talle on harvad situatsioonid, kus inimest pole võimalik aidata – selle eelduseks on tõeline professionaalsus. Niisugust kirurgilist võimekust sooviks igaüks kolleegidest. Selleks on vaja erilist võimekust, aga ka palju tööd. Professor Kull on enamuse tööelust tegutsenud situatsioonides, kus kõik tuli n-ö ise välja mõelda ja operatsioonilaual tegelikkuseks teha. See ei olnud aeg, kus piisab vaid soovide esitamisest erinevate instrumentide ja aparaatide soetamiseks (nagu see praegu on), vaid tuli ise palju otsida.

Meil räägitakse palju innovatsioonist, innovatiivsusest. Professor Kull on uuenduste, uute meetodite kasutuselevõtmise suurepärane eeskuju ja seda ilma suurte sõnadeta. Ta lihtsalt on teinud, mida vaja ja andnud haigetele uued võimalused. Mäletan hästi aega, kui luuüdi siirdamisega alustasin. Professor Kull oli üks vähestest toetajatest ja koos kasutasime uut võimalust ka professori patsiendi ravimisel.
Professionaalsus tähendab lisaks suurepärastele arstimisoskustele ka haigetele pühendumist. Professor Kullil ei olnud päevi, sageli ka tunde ilma haigeteta. Tema tahtis alati kindel olla patsiendi käekäigus, ka nädalavahetused möödusid haigetega tegutsedes. Sellist arsti soovib endale iga haige.

Ja aastaid leidis ta tahet ning jõudu igal nädalal pühenduda Ida-Viru Keskhaiglas haigete konsulteerimiseks. Need olid ikka keskmiselt kaheteisttunnised tööpäevad, aga muidugi olid õnnelikud patsiendid, kes abi said.
Oma suure töökoormuse kõrval leidis professor Kull aega ka teaduse tarvis, mõistes, et ilma analüüsiva teadustööta ei saa ülikooli kliinikus töötada ja õpetada. Ja kogu elu on professor pidanud vajalikuks oma teadmisi ja oskusi täiendada, ka see on oluline professionaalsuse garanteerimisel.

Mina tunnen professor Karl Kulli suurepärase kolleegina, kes kunagi ei ütle „ei", kui abi palutakse. Kuidas küll sooviks, et professor Kulli eeskuju kujundaks tänaste kolleegide igapäevast tegevust ja tulevikku vaatamist.
Aitäh, professor Karl Kull! Mul on suur õnn Teiega koos tegutseda. Olen Teilt väga palju õppinud.

Professor Hele Everaus

Lisatud: 23 Veebruar 2015

Täienduskonverentsi "Kliinik 2015" onkoloogia sessioon pühendus nn täppisonkoloogiale.

Kõigepealt terminist. Palju on juttu olnud personaliseeritud meditsiinist, mida on sageli kirjeldatud kui "õige ravi õigel ajal ja õiges doosis õigele patsiendile" või ennetavate meetmete ja ravi kohandamist vastavalt patsiendi individuaalsetele iseärasustele. Onkoloogia on ehk selle kontseptsiooni arengu juhtivaid valdkondi, mis kasutab patsiendi ning kasvaja molekulaarsete (geneetiliste) iseärasuste analüüsi ja sellel baseeruvaid raviotsuseid. Kuivõrd aga päris personaliseeritud meditsiinini ei ole jõutud (ka personaliseeritud meditsiin peab olema tõenduspõhine – tõenduspõhisust tekitavad uuringud on aga ikka seni kohordipõhised), siis kasutatakse viimastel aastatel onkoloogias rohkem terminit "precison oncology", mis siis eesti keeles võiks olla täppisonkoloogia (1). Muidugi peavad kõik ravimeetodid, ka kiiritusravi ja kirurgia, olema võimalikult täpsed, kuid antud mõistet kasutatakse siiski patsiendi ja kasvaja molekulaarse analüüsi kontekstis. Peab ka rõhutama, et täppisonkoloogia kontseptsioon ei asenda seni kirurgilise ja kiiritusravi vajadust, küll aga on see mitmetel juhtudel efektiivsem kui senine keemiaravi.

Rahvusvahelisest ja poliitilisest taustast – oma üleriigilises kõnes selle aasta 20. jaanuaril kuulutas president Obama välja USA riikliku "täppismeditsiini" initsiatiivi, mille oluliseks osaks on just uute ja paremate vähiravi võimaluste arendamine (2).

Täppisonkoloogia eesmärgiks ongi paremate ravitulemuste ja parema ravitaluvuse saavutamine. Pahaloomulised kasvajaid sisaldavad tervet kompleksi muteerunud või muul kombel kahjustunud geene, mis koos toimides programmeerivad molekulaarseid signaalradasid, mille häired viivad pahaloomuliste kasvajate tekke, püsimise ja progressioonini. Tänapäevased geenianalüüsitehnoloogiad võimaldavad neid kahjustusi diagnoosida ja vastavalt kahjustuse iseloomule püütakse arendada seda korrigeerivat või toimet blokeerivat ravi. Täppisonkoloogia ongi kokkuvõttes iga individuaalse tuumori molekulaarne analüüs ja vastavalt selle leiule sobiva ravi määramine. Lisatud joonis illustreerib enamlevinud soliidtuumorite korral leitud molekulaarseid kahjustusi, millele on juba rakendatud või on potentsiaalselt rakendatavad korrigeerivad ravid. See illustreerib ka selgelt, et sama kasvajatüübi siseselt on muutused erinevad ja sellest tulenevalt on potentsiaalselt erinevad ka ravivõimalused.

Loe edasi...