Lisatud: 27 Oktoober 2014

Ilmad on muutunud külmemaks ning algamas on tavapärane sügis-talvine viirusinfektsioonide hooaeg. Gripp on äge hingamisteede viirushaigus, millele on iseloomulik kõrge palavik, lihas- ja liigesvalu, peavalu, üldine nõrkus ja jõuetus ning kuiv köha/nohu. Raske haiguskulu korral võib lisanduda kopsupõletik. Tüsistuste tekke risk on suurem krooniliste kaasuvate haigustega, eakatel, aga ka lastel ja rasedatel. Gripi peiteperiood on 3–7 päeva, viirusega nakatunud inimene hakkab viirust eritama 1–2 päeva enne sümptomite teket.

Parima võimaluse kaitsta end gripi vastu annab vaktsineerimine. Gripiviiruste suure muutlikkuse tõttu on vajalik igal aastal uuesti vaktsineerida. Igal aastal muudetakse gripivaktsiini koostist vastavalt Maailma Terviseorganisatsiooni gripiviiruste seire tulemustele. Sel hooajal kasutusel olevate vaktsiinidega saab tutvuda Ravimiameti koduleheküljel – www.sam.ee.

Kõikidel kliinikumi töötajatel on võimalus ka käesoleval aastal vaktsineerida end gripi vastu tööandja kulul. Vaktsiini saamiseks tuleb oma soovist teada anda osakonna vanemõele, kes edastab osakonna tellimuse apteegile.
Infektsioonikontrolli teenistus aitab korraldada töötajate gripivastast vaktsineerimist nendele osakondadele ja teenistustele, kel puudub võimalus vaktsineerimiseks. Selleks palume pöörduda infektsioonikontrolli õdede Ljudmila Linniku või Krista Piirisilla poole telefonil 731 8493 või saata e-kiri.

Kutsume üles kõiki kliinikumi töötajaid vaktsineerima end gripi vastu, et näidata hoolivust iseenda, oma lähedaste ning patsientide vastu!
Infektsioonikontrolli teenistus

Gripi ennetamine

Infektsioonikontrolli teenistuse 5 soovitust gripi leviku tõkestamiseks kliinikumis.
1. Parim võimalus gripi vältimiseks on vaktsineerimine. Lisaks lähedastele inimestele on oluline kaitsta ka oma töökaaslasi ja patsiente.
2. Kui sul on gripilaadsed haigusnähud – jää võimalusel töölt koju! Nii väldid viiruse edasist levikut.
3. Aevastades või köhides kata oma nina ja suu pabertaskurätikuga. Selle puudumisel kasuta varrukat.
4. Järgi hoolikalt käte hügieeni reegleid! Vajadusel tutvusta neid patsientidele ja nende külalistele. Vt Käte hügieeni juhend.
5. Kokkupuutel gripilaadsete haigusnähtudega patsientidega jälgi piiskisolatsiooni reegleid! Vt Mikroorganismide haiglasisese leviku vältimise juhend.

Lisatud: 27 Oktoober 2014

2.–15. augustil toimus esmakordselt Nijmegeni Radboudi Ülikooli (Holland) poolt korraldatud suveülikool. Valdkondi, milles ennast täiendada võis, oli kuus: kunst ja keeled, aju ja käitumine, majandus ja ökonoomika, tervishoid, teadus ning sotsiaalteadused. Kokku viidi Radboudi Üilkooli ja Radboudi Ülikooli Meditsiinikeskuse teadlaste poolt läbi üle 30 kursuse ligikaudu 270 kursuslasele.

Tartu Ülikooli Kliinikumi Arengufondi toetusel võttis kliinikumi ühendlabori geneetikakeskuse arst Tiina Kahre osa tervishoiu valdkonna personaalgenoomika kursusest „Personalized Genomics: The future is now".

Dr Tiina Kahre: Tegemist oli viiepäevase kursusega, mis keskendus diagnostiliste eksoomi sekveneerimise analüüside tulemuste interpretatsioonile. Lähemalt vaadeldi kolme suuremat haiguste rühma: juhtivalt intellektipuudega haigused, geneetilised lihashaigused pärilike spastiliste parapleegiate näitel ja kardiomüopaatiad. Antud haiguste uurimiseks olid Radboudi Ülikooli geneetikakeskuse teadlased välja töötanud 200-300 geenist koosnevad geenipaneelid, millede sekveneerimise toorandmeid pidid kõik kursuslased analüüsima. Kõik osalejad said endale lahendamiseks kolm haigusjuhtu. Kasutades erinevaid arvutiprogramme, pidi leidma kõige tõenäosema haigusseoselise geenimuutuse, iseloomustama leitud muutuse nii bioloogilist kui kliinilist mõju, andma soovitused geneetiliseks konsultatsiooniks, jälgimiseks, raviks ja hindama kordusriski pereliikmetele. Kõigi haigusjuhtude kohta oli vajalik teha lühiettekanne. Kursuse viimasel päeval keskenduti suuremahuliste geneetiliste testimiste läbiviimise eetilistele aspektidele ning seda nii sünnieelsete kui ka sünnijärgsete uuringute osas.

Uue põlvkonna sekveneerimise (NGS) platvormide laialdasem kasutamine geneetiliste haiguste diagnostikas algas 5–6 aastat tagasi ning on nüüdseks kandunud tavapraktikasse kõigis meditsiinivaldkondades. Sellest aastast on NGS kasutusel ka Eesti meditsiinis ja eksoomi sekveneerimine on rahastatav Eesti Haigekassa poolt. Alates 2014. aasta teisest poolest on geneetikakeskuses olnud võimalus kasutada onkogeneetika paneeli (Trusight Cancer Sequencing Panel, Illumina) päriliku rinna-ja munasarjavähi patsientide diagnostikas. Lisaks teadatuntud kõrge riskiga BRCA1 ja BRCA2 geenide analüüsimisele, on paneelil veel 92 keskmise või väiksema vähiriskiga seostatud geeni. Hetkel on paneeliga uuritud Eestis vaid paarkümmend patsienti, seega on kursusel omandatud teadmised koheselt rakendatavad igapäevases geneetilises diagnostikas.

Lisatud: 27 Oktoober 2014

20. septembril toimunud sõuderegati, kus 3,1 km distantsil võtsid mõõtu eriarstide ja residentide paatkonnad, võitis seekord residentide meeskond. Aastate lõikes on seis nüüd 2:1 residentide kasuks.

Residentide paatkonda kuulusid: Indrek Benno, Anna-Helena Kase, Karl-Gunnar Isand, Timo Rahnel, Ott Kiens, Kimm Semjonov, Jaan Laos, Joosep Piirisild, Hele Eesmaa.

Eriarstide paatkonda kuulusid: Jaan Sütt, Marko Pastak, Juri Karjagin, Peeter Saadla, Aleks Kree, Jaanus Suumann, Marju Hein, Arno Ruusalepp, Pille Kallas.

Lisatud: 19 September 2014

Euroopa Veresoontekirurgia Selts omistas üleeuroopalise konkursi tulemusena 20 400 euro suuruse teadusgrandi veresoontekirurgia-alaseks teadusuuringuks kliinikumi kirurgiakliiniku veresoontekirurgile ja Tartu ülikooli meditsiinilise biokeemia vanemteadurile Jaak Kalsile.

Kalsi uurimus on seotud röntgenkontrastainest tingitud nefropaatia uuringutega. „Kui inimesele manustatakse veresoonte uuringute käigus röntgenkontrastainet, siis see kahjustab paratamatult neerusid. Uuringu eesmärk on selgitada, millist süsteemsemat mõju kontrastaine manustamine avaldab," rääkis Kals. Uuringu kestvuseks on kaks aastat.

Euroopa Veresoontekirurgia Selts jagab teadusgrante kord aastas. Tartu ülikooli meditsiinilise biokeemia professori Mihkel Zilmeri sõnul on see suur tunnustus noore kolleegi senisele panusele siirdemeditsiini-alastesse uuringutesse bio- ja siirdemeditsiini instituudi, Endoteeli uuringute keskuse (südamekliinik ja BSI biokeemia osakond) ja kirurgiakliiniku teadustöö raames.

Dr Jaak Kals: „Oma tegevuseks materiaalsete vahendite otsimine kuulub paratamatult teadustöö juurde. Rahalisest summast, mis pole ju teab mis suur, olulisem on, et meie teaduse kvaliteeti hinnatakse ka rahvusvahelisel tasemel. Kuid kindlasti hõlbustab see ka praktilises mõttes meie pooleliolevaid antud temaatikaga seotud uurimusi."

Lisatud: 19 September 2014

Viimastel kuudel on psühhiaatriakliiniku lasteosakonnas kasutusel uudne neuropsühhiaatriline arvutipõhine test aktiivsus-tähelepanuhäire (ATH) sümptomite hindamiseks. Antud test on olnud juba mõnda aega kasutusel Viljandi haiglas, seega pole see moodne vahend Eestis uudne. Praeguseks on test kasutusel juba 10 erinevas riigis (nii Euroopas kui ka Ameerika Ühendriikides). Seda on tõlgitud 8 erinevasse keelde ning katsetatud üle maailma 150 000 inimese peal.

Tegemist on järjepideval sooritusel põhineva ülesandega (Continuous Performance Task), millele on lisatud kõrgresolutsiooniline liikumist mõõtev süsteem (liikumist mõõdetakse infrapuna kaamera abil). Test mõõdab ATH-e kolme põhisümptomit: hüperaktiivsus, tähelepanuprobleemid ja impulsiivsus. Antud testi saab kasutada lastel vanuses 6–12 aastat ning noorukitel ja täiskasvanutel vanuses 12–60 aastat. Eristatakse kahte erinevat kognitiivsel võimekusel põhinevat ülesannet: lasteversioon põhineb go/no-go paradigmal ning noorukite ja täiskasvanute versioon põhineb tingimatute identsete paaride paradigmal. Samaaegselt tähelepanuvõime mõõtmisega, analüüsitakse ka aktiivsuse taset liikumisanduri abil. Testitava tulemused saadakse võrdluses normgrupiga, mis esitatakse raportitena. Raportites on aktiivsuse ja impulsiivsuse tasemed näha graafiliselt ning tähelepanuvõime kogu testi vältel. Nii saab esitada testitulemusi objektiivselt nii patsientidele endile kui ka nende lähedastele. Visuaalne pilt aitab sageli ka vanematele näidata, millised raskused lapsel tegelikult on.

Testi eeliseks on see, et seda võib läbi viia korduvalt lühikese aja jooksul, mistõttu saab selle abil hinnata raviefekti ATH sümptomaatikale. Nii saame objektiivset infot ravi mõjust sümptomitele. Testi kasutakse kliinilises töös ka ravimi doosi korrigeerimiseks.

Patsiendi seisundi hindamine on keeruline ning ei ole olemas ühtegi kindlat testi või mõõdikut, mis annaks meile vastuse diagnoosi olemasolu või puudumise kohta. Qb-Testi puhul on tegemist psühhodiagnostilise abivahendiga, mis annab objektiivset teavet oluliste sümptomite kohta ning koos muu infoga aitab see meil paremini aru saada indiviidi raskustest ja probleemidest.

Ingrid Vachtel
psühhiaatrikliiniku lasteosakonna kliiniline psühholoog

Lisatud: 19 September 2014

Septembrikuu esimesel nädalal pani kliinikumi verekeskus juba seitsmendat aastat järjest Raekoja platsi üles doonoritelgi. Verd sai loovutada 03. ja 04. septembril. Kliinikumi verekeskuse juhataja dr Helve Köningi sõnul püstitati sel aastal kõigi aegade Tartu doonoritelgi rekord. „Esimesel päeval külastas meid telgis 144 inimest. Neist verd loovutas 113 doonorit. Teisel päeval oli külastajaid 151 inimest, verd loovutas neist 127 doonorit. Kahel päeval kokki loovutas verd 240 doonorit, kellest elus esmakordselt 86 inimest. Külastusi oli kokku 295, " tõi välja dr Helve Köning.

Ürituse õnnestumisele aitasid kaasa teater Vanemuine teatripiletitega, AS A. Le Coq karastavate jookidega ning Oriflame kosmeetikaalase nõuga. Punase Risti Tartumaa Selts abistas väga oskuslikult doonorite teenindamisel ja andis vajadusel ka esmaabi, telgid aitas püstitada Kaitseliit.

Kliinikumi verekeskus tänab kõiki vereloovutajaid, osavõtjaid ja toetajaid!

Lisatud: 19 September 2014

10.–11. oktoobril toimub Pärnus Strand Conference & Spa hotellis Balti Radioloogia Kongress (Baltic Congress of Radiology, BCR).

Kongressil esinevad lisaks Balti lektoritele mitmed välislektorid Soomest, Rootsist, Hollandist, Suurbritanniast, Horvaatiast, Venemaalt ja Ameerika Ühendriikidest.

Kongress jagab laialdast uudset teavet neuro-, muskuloskeletaal-, torakaal-, abdominaal-, urogenitaal-, ja rinnaradioloogia valdkonnast. Käesoleva aasta kongressi eripäraks on süvendatud suunitlus onkoloogiliste haiguste radioloogilisele diagnostikale. Kongressile eelneval päeval (09.10) toimub onkoradioloogiale pühendatud Radioloogia Kool, kuhu on oodatud eeskätt residendid, nooremradioloogid ning ka teiste erialade arstid. Süvendatud käsitlust leiab radioloogias kasutatavate kontrastainete ohutusega seotud probleemistik. Kongressi kavas on European Society of Urogenital Radiology (ESUR) kontrastainete kasutusjuhistele pühendatud sümpoosium ning sessioon „Safety Culture in Radiology".

Kongressi korraldajateks on Eesti Radioloogia Ühing ja Eesti Radioloogiatehnikute Ühing.
Lisainformatsiooni leiate kongressi kodulehelt: www.balticradiology.com

Jaanika Kumm
radioloog
kongressi president

Lisatud: 19 September 2014

06.10.2014–30.11.2014 toimub tasuta e-kursus "Meditsiinialased infoallikad ja infokirjaoskuse põhimõtted. EBM ja PICO meetod"
Vaata kursuse kirjeldust: http://www.kliinikum.ee/infokeskus/kursused

Piisava arvu soovijate korral toimub kursus ka vene keeles. Kursusele saab registreeruda aadressil See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
Lisateave: See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud. 731 8186, 5331 8186

Piret Truu
Medinfo keskus

Lisatud: 19 September 2014

Kliinikumi psühhiaatriakliiniku lasteosakond on juba üle poole aasta vedanud projekti „Lõuna-Eesti laste ja noorukite vaimse tervise keskuse loomine". Projekt on peamiselt mõeldud lastele vanuses 0-18 eluaastat, aga ka nende vanematele/hooldajatele.

Projekti eesmärgiks on parandada lastepsühhiaatrilise abi kättesaadavust – selleks rajati mitmed vaimse tervise keskused just maakonnahaiglate juurde. Kliinikumi psühhiaatriakliinikus ehitatakse projekti raames 12-kohaline noorukite statsionaarne palatiplokk.

Loe edasi...

Lisatud: 27 August 2014

Artiklit ette valmistades sain aru, et käekirurgiat lihtsalt defineerida pole võimalik. Meditsiinidoktor Mati Merila, keda Kliinikumi Lehel oli võimalus ka küsitleda, on näiteks kirurgiakliiniku traumatoloogiakliiniku töötajate ridades. Dr Andrus Metsa aga hoopiski kirurgiakliiniku veresoontekirurgia osakonnas.

Eesti Käekirurgia Selts defineerib eriala nii: „Käekirurgia on multidistsiplinaarne eriala, mille eesmärgiks on diagnoosida ja ravida käe vigastusi, kaasasündinud ja omandatud haigusi ning deformatsioone, et taastada käe funktsionaalne ja anatoomiline terviklikkus. Käekirurgia hõlmab ortopeedilise, vaskulaar-, üld- ja neurokirurgia ning plastika-rekonstruktiivkirurgia erialade baasteadmisi ja ravimeetodeid."

Dr Mati Merila, te sooritasite juulikuus Pariisis käekirurgia eksami. Mis eksam see täpsemalt oli ning miks see oli oluline?
Tegemist oli Euroopa Käekirurgia Seltside Assotsiatsiooni poolt igal aastal läbi viidava erialaeksamiga, mille esimene kirjalik osa viiakse testi kujul läbi märtsikuus üheaegselt kaheksas kuni kümnes erinevas Euroopa riigis, suuremate ülikooliga seotud erialakeskuste juures. Test koosneb 60st küsimusest, millel on kokku 300 vastusevarianti ning aega testi soorituseks on kaks tundi. Testi edukalt läbinud pääsevad teise, kaheosalisse suulisesse vooru, mis toimub tavaliselt mais-juunis, kahel eraldi päeval, vahetult enne iga-aastast eelpool nimetatud organisatsiooni kongressi. Suulises voorus antakse lahendamiseks kümme kliinilist juhtu üle kogu materjali. Edukas eksami sooritus annab juriidilise õiguse töötada kõikides Euroopa Liidu maades ning on ühtlasi suureks tunnustuseks kõigile eksami läbinutele. Minul õnnestus jõuda teise, suulisesse vooru ja saada „pilet" järgmise aasta suulise vooru kordamiseks.

Eksam toimus Pariisis – miks just seal? Kas Prantsusmaal on käekirurgia kui eriala rohkem arenenud?
Pariisis toimus seekordne assotsiatsiooni aastakongress, kuid käekirurgia eriala on väga heal tasemel enamikes Euroopa Liidu riikides.

Kas Eestis on üldse võimalik residentuuris spetsialiseeruda käekirurgiale? Või tulebki selle eriala esindajatel otsida koolitusvõimalusi mujalt maailmast?
Käekirurgia eriala, või täpsemalt läbi ortopeedia residentuuri planeeritav lisaeriala, hetkel Eestis omandamise võimalusena registreeritud veel ei ole. 2009. aastal loodud Eesti Käekirurgia Seltsis on välja töötatud käekirurgia eriala omandamise kriteeriumid, mis peavad realiseeruma läbi vastava residentuuri programmi. Eriarvamused selles osas näitavad, et see vajab küpsemiseks veel aega, kuid usun, et see saab tehtud varem või hiljem. Välismaise koolituse osa residentuuris saab olema üks mahukamaid Eesti väiksuse tõttu. Meil on olemas kontaktid suurte käekirugia keskustega, kes pakuvad võimalusi ka meie kolleegide koolituseks.

Kuidas te defineeriksite, mis on käekirurgia?
Käekirurgia tegeleb käe kui terviku probleemiga. Käe erinevate kudede üheaegne käsitlemine ja nende rolli mõistmine raviprotsessis annab patsiendile parima tulemuse. Kes meist tahaks poolikut ravi või jooksutamist mitme erineva spetsialisti vahel, kes üksteise eriala täpsemaid nüansse ei tunne ega mõista käe tervikliku toimimise keerukaid mehhanisme? Sellest tuleneb selle eriala vajadus kaasaegses meditsiinis.

Kas käekirurgia peaks erialana saama rohkem tähelepanu?
Eesti ühiskond on küll väike, kuid piisavalt suur selleks, et ka käekirurgiasse rohkem investeerida.

Meil on olemas näiteks unekeskus ja sporditraumatoloogia keskus. Kui mõelda, kui multidistsiplinaarne valdkond on käekirurgia, siis kas võiks eraldi üksusena tegutseda ka käekirurgiakeskus?
Tõepoolest, Eesti mastaape arvestades võiks heatahtliku irooniaga lisada – nüüd on kombeks nimetada keskuseks kasvõi ühe ruumi, inimese ja aparaadi keskkonda! Tunnustan omalt poolt meie olemasolevaid ja elujõudu koguvaid keskusi! Keskuse loomine on reaalne, kuna meil on ka olemas kolleegidest meeskond, kelle õlul on püsinud juba 2,5 aastat ülevabariiklik erakorraline käekirurgia valveteenistus. Minu nägemuses on siin üheks eeltingimuseks sihtotstarbeline rahastus haigekassalt, kelle huvides on ravikvaliteedi tagamine mitte ainult ülikooli haiglas, vaid kogu vabariigis tervikuna. Ainult „õhinapõhine" tegevus jätkusuutlik ei ole.

Kui käekirurg on oma töö ära teinud, järgneb taastumine, mis on samuti paranemisprotsessis väga oluline. Kas tänaseks on olemas kätele spetsialiseerunud füsioterapeudid?
Käeteraapia ja taastusravi on vältimatu osa enamiku käeprobleemide ravis. Käekirurgia ei toimi ilma sellele järgneva taastusravita. Näiteks vigastatud sõrmede painutajakõõluse õmblemisele järgnev võimlemine, õige lahastamine ja füüsikaline ravi on kriitilise tähtsusega. Meil tegeleb käeteraapiaga füsioterapeut Liis Lamson, kes lisaks Šveitsi tuntud käekirurgia keskuse St. Gallen-i kogemustele on omandanud oma erialadiplomi ka Lundi Ülikoolis. Liis on meie esimene käeterapeut Tartus, tänu kellele on paljud meie haiged saanud kaasaegset käeteraapiat ja lõikuste järelravi. Teiste riikide meditsiinipraktikas on käe füsioterapeudid esindatud arvuliselt võrdses suurusjärgus käekirurgidega. Siin on meil üksjagu arenguruumi.

Loe edasi...

Lisatud: 27 August 2014

Tartus Vanemuise kontserdimajas 26. septembril 2014.

Mitmete haiguste koosesinemine on täiskasvanutel muutumas üha tavalisemaks. Paljude kaasuvate haigustega arvestamine ja nende koos ravimine nõuab arstidelt märksa enam kui pelgalt haige põhiprobleemi lahendamist. Ühelt poolt tähendab see patsiendi käsitlusse rohkemate kitsa eriala spetsialistide kaasamist, teisalt suurendab see vajadust meditsiini laiuti tundvate arstide järele. Konverentsile on oodatud kõik arstid, kellele pakub nimetatud teema huvi, eeskätt sisemeditsiiniga tegelevate erialade arstid ja perearstid.

Käesoleva aasta konverentsi eripäraks on välislektorid Euroopa erinevatest riikidest. Et Euroopa Sisemeditsiini Föderatsiooni (European Federation of Internal Medicine) Nõukogu peab tänavu oma korralise koosoleku 27. Septembril Tartus, on selle organisatsiooni juhid andnud nõusoleku konverentsil esinemiseks.

Konverentsi korraldajateks on Tartu Ülikooli Sisekliinik, Eesti Sisearstide Selts ja Eesti Sisearstide Ühendus.

Konverentsile registreerumiseks palume täita registreerimisvorm, mis asub aadressil www.esy.ee

Kohtumiseni konverentsil!

Programm
10.00–10.30 Registreerimine, saabumiskohv
10.30–12.45
Margus Lember: konverentsi avamine
Sotsiaalministeeriumi sõnavõtt
Mari Mathiesen, Eesti Haigekassa juhatuse liige
Ramon Pujol (Hispaania): Multimorbidity and ageing: Epidemiology of a new global epidemic
Maria Dominica Capellini (Itaalia): Anaemia as widely spread co-morbidity in internal medicine
Pedro Conthe (Hispaania): Impact of chronic diseases on cardiovascular risk
12.45–13.45 Lõuna
13.45–16.00
Kimmo Kontula (Soome): Genomics of hypertension: What does it give to a clinician?
Serhat Unal (Türgi): Adult immunization
Luboš Kotik (Tšehhi): Overdiagnosis and overtreatment of polymorbid internal medicine patients?
Frank Bosch (Holland): Treatment limitations

Lisatud: 27 August 2014

Juunikuus viibis spordimeditsiini ja taastusravi kliinikus Moldova State University of Medicine and Pharmacy „Nicolae Testimitanu" (SUMPh) kaheliikmeline delegatsioon, kuhu kuulusid dr Alina Bacalu (spordiarst) ja dr Georgeta Mihalache (kardioloog).

Moldova kolleegid külastasid Tartut seoses Eesti välisministeeriumi poolt rahastatava arengukoostöö projektiga „Eesti-Moldova koostöö spordimeditsiini eriala õppekavade edendamiseks meditsiinihariduses vastavalt Euroopa standarditele", mille eesmärgiks on SUMPh-s spordimeditsiini õppekava ettevalmistamine ja rakendamine. Käesoleva hetke seisuga puudub Moldova meditsiinihariduses võimalus omandada spordiarsti eriala.
Tulenevalt Moldova vajadustest (rahvatervise valdkond, harrastus- ja saavutussport jne) on ülimalt oluline nende arstide ettevalmistamisel arendada spordimeditsiini eriala õpetamist nii diplomieelses kui ka –järgses (residentuur) õppes.

Projekti esimeses etapis keskendutakse spordimeditsiini kõrvaleriala residentuuri õppekavale. Dr A. Bacalu ja dr G. Mihalache said visiidi käigus põhjaliku ülevaate Tartu ülikooli ja kliinikumi spordimeditsiini- ja taastusravi eriala õppekavast ning õppebaasidest. Lisaks toimusid praktilised koolitused sportlaste perioodiliste terviseuuringute (sh koormusEKG, kardiopulmonaalne koormustest) ja kardioloogiliste haigete taastusravi teemal. Kolleegidele tutvustati ka spordimeditsiinis rakendatavaid diagnostika- ja ravivõimalusi.

Moldova Vabariigis toimub arstide ettevalmistus ainult ühes ülikoolis – „State University of Medicine and Pharmacy „Nicolae Testimitanu". Ülikoolis õpib kokku ligikaudu 6000 üliõpilast Moldovast ja lisaks 26-st välisriigist. Arstiteaduskonnas õpib ligikaudu 700 üliõpilast. Õpetamine toimub bakalaureuse, residentuuri ja doktorantuuri tasemel.

Tartu ülikoolis on spordimeditsiini õpetatud alates 1959. aastast. Spordiarstide ettevalmistus iseseisva erialana lõpetati Tartu Ülikoolis 1992. aastal. Aastast 2012 on aga Tartu Ülikoolis avatud spordimeditsiini residentuur füsiaatria ja taastusravi kõrvalerialana. „State University of Medicine and Pharmacy „Nicolae Testimitanu"-s avati spordimeditsiini osakond algselt arstiteaduskonna juures 1986. aastal, kuid 1989. aastal liideti see kehakultuuriteaduskonna füsioloogia õppetooliga. Restruktureerimise käigus on spordimeditsiini arstlik eriala hääbunud.

Samal ajal suureneb Moldovas pidevalt spordimeditsiinilise järelvalve vajadus mitmete spordialaliitude poolt, kuid selle jaoks vajalikud spordiarstid puuduvad. Olukorra muutmiseks on „State University of Medicine and Pharmacy „Nicolae Testimitanu" teinud olulisi uuendusi rahvatervise valdkonna õpetamisel, pöörates sealhulgas olulist tähelepanu spordimeditsiini eriala taastamisele.

Projekt lõpeb mais 2015. 

Spordimeditsiini ja taastusravi kliinik

Lisatud: 17 Juuni 2014

Maikuu kahele viimasele päevale oli planeeritud Eesti Radioloogiaühingu aruande- ja valimiskoosolek Kihnu saarel.

Plaane arutades tekkis mõte, et külla minnes tuleks ka omalt poolt võõrustajatele midagi pakkuda. Otsustasime pakkuda seda, mis meil on – võtsime kaasa mammograafiabussi, portatiivse digiröntgeni ning ultraheliaparaadi ja insenerid, kes seadmed ja kohapealse võrguühenduse üles seadsid ja nende hea töö tagasid.
Praam tundus esmapilgul väike, kuid mahutas ära nii mammobussi kui ka järelhaagisel kaasa võetud muud aparaadid. Merereis läks viperusteta ja sadamas oli meid vastu võtmas kohalike esindaja Käthlin. Panime masinad üles Kihnu perearsti- ja tervisekeskusesse, mammobussi jaoks oli loodud spetsiaalne vooluühendus. 

Järgmisel hommikul olid eelnevalt registreerunud kihnlased juba varakult kohal, saatekirjad kaasas. Kohati jäi mulje, et uuringutele on saabunud rahvatantsurühm – kõik Kihnu naised kannavad kodust välja tulles alati körti (triibulist seelikut), selle peal põlle ja peas rätikut.

Kohalike huvi meie vastu oli sedavõrd suur, et need, kel saatekirja polnud, olid valmis ka tasulisteks uuringuteks. Mõned kihnlased tulid terve perega, et end uurida lasta – milleks sõita mandrile, kui võimalus tuleb koju kätte!
Mammogramme tegime 25 naisele, neist 11 sobisid skriining-gruppi. Röntgenis käis 14 patsienti, kellele tehti kokku 29 uuringut. Ultraheliuuringul käis 14 inimest. Õhku jäi kohalike poolt esitatud küsimus: „Kas te tulete tuleval aastal jälle?"

Kui tööpäev oli seljataga, jätkus päev Eesti Radioloogiaühingu koosoleku ja õhtuse külasimmaniga. Järgmisel päeval toimus Kihnu kultuurireis: saime veoautokastidesse paigutatult sõita ringi, külastada muuseumi, kirikut ja majakat (mida eelmisel päeval oli majaka 150. juubeli tõttu külastanud Inglise suursaadik) ning nautida kohalikku loodust.

Kevadine Kihnu oli imeilus ja lõhnav – talud olid ümbritsetud õitsvatest sirelihekkidest, metsa all õitsesid piibelehed ja männimetsa aroom oli võrratu.

Anu Leht
Radioloogiakliinik

Luule Aav, Kihnu pereõde: „30. lehekuu päeväl oli kihnlastõl aruldanõ võemalus maesõmualõ sõitmata tehä terviseuuringusi oma kodosuarõl. Tartu Ülikuõli Kliinikum tõi Kihhnu mammograafiabussi (Vähiliidu mammograafiabussi). Kontrollitud said suurõma osa suarõ sõeluuringuiäliste naestõ rjõnnad , aga vasta võeti kua perearsti suatõkirja alusõl ning inimese oma raha iest. Uvilisi oli ette paelu.
Võemalus oli kohapeal tehä viel ultraheli- ning röntgeniuuringusi (kopso- ning teisi piltä). Ette populaarnõ oli rahva siäs ultraheliuuring, sedä sai teha kua jõlma saatõkirjata oma raha iest. Kahju muedugi, et kõik tahtjad ei mahuss – lihtsalt aega oli vähävõitu. Jääb luõtus, et tulõva või ületulõva aasta ond kihnlastõl jälle siokõ iä võemalus oma tervist kohapiäl kontrolli, mõnõl ond ljõnna suamisegä üsä tegemist.
Kihnu rahvas ond ette tänulik uuringutõ tegijätele ning selle iä asja organiseerijätele!"

Andrus Aavik, radioloogiakliinik: „Tahaks siinkohal siiralt kiita meie kollektiivi – just sellise meeskonnaga suudame teostada projekte, mida teised ei suuda või ei saa. Ligikaudu 500 kg kaaluva röntgeni, 120 kg kaaluva ultraheliseadme ja kiirguskaitsesirmi saime haagisele, sealt maha Kihnu Tervisekeskusesse ja tagasi Tartusse eriliselt hästi toimiva meeskonna ühistegevuse tulemusel. Kliinikumi mobiilne tehniline võimekus on kahtlemata Eestis parimal tasemel! Tagasiside Kihnust on olnud väga positiivne, pärast kokkuvõtete tegemist peame mõtlema, kas ja kuidas saame tuleval aastal taas kihnlastele abiks olla."

Lisatud: 17 Juuni 2014

Garage48 on üritus, mis võimaldab iduettevõtetel erinevaid ärilisi algatusi ellu viia. Osalejad peavad 48 tunni jooksul oma idee müügikõlbulikuks realiseerima. Garage48 toimub skeemi järgi, kus mitukümmend osalejat kogunevad reede õhtul, igaühel oma idee. Ideed korjatakse kokku ja nendest valitakse välja parimad ning jagatakse projektirühmadele elluviimiseks. Seekordsel Garage48 esitati 15 ideed, mida hakati arendama. Pärast 48 tundi arendust kuulutati võitjaks rakendus nimega DonateIT.

DonateIT on mobiilirakendus, mis kutsub inimesi üles verd annetama ja teeb selle doonorile võimalikult lihtsaks ja kättesaadavaks. Idee autor on 22-aastane Renna Reemet, kes tuli sellele verekeskuse kodulehte külastades. Reemet leidis, et koduleht paistab aegunud ning lihtsate muudatustega annaks veredoonorlust atraktiivsemaks teha. Meeskonda kuulusid veel Vitali Pavlov, Rene Rumberg, Eva Harak, Martin Verrev, Kai Isand, Janis Pauls, Mike Nelson, Peter Poolsaar ja Sander Paas. Töörühm suutis 48h jooksul arendada valmis töötava prototüübi iOS ja Windows Phone rakenduse, mille abil saab kasutajat informeerida, kui äheduses oleval verekeskusel on vaja just kasutaja veregrupi verd". Lisaks saab rakendusse salvestada kõik verekeskuse külastused.

DonateIT turundusjuhi Rene Rumbergi sõnul hakkab rakendus olema suhtluskanaliks doonori ja verekeskuse vahel. „Rakendus kuvab kasutajale statistikat nagu näiteks, et kui palju on verd annetatud mingi kindla perioodi jooksul, peab ajalugu möödunud vereloovutamise kordadest ja kohtadest ning toob ka võrdluseks välja, et mitu inimelu on veredoonorlusega päästetud. Lisaks loeb rakendus päevi, mis tuletab kasutajale meelde, et millal võib jälle verd annetama minna. Kui doonor on käinud annetamas verd tänu DonateIT rakendusele, saab ta selle eest rakendusesisese "rinnamärgi" või "saavutuse", mis peaks muutma rakenduse sotsiaalselt populaarseks, sest inimestele meeldib oma saavutusi näidata." Ta lisab, et rakenduse kasutajal on võimalik luua endale isiklik profiil, kus hoitakse andmeid tema veregrupi ja doonorluse ajaloo kohta. Rakendus kuvab kaardil ära inimesele kõige lähemal asuva doonoripunkti ja võimaldab paari nupuvajutusega registreerida ka aja.

Eva Harak, kliinikumi informaatikateenistuse arendusosakonna süsteemianalüütik: „Teadsin üritusest Garage48 tänu oma tuttavatele, kes olid seal osalenud, aga ise polnud enne osa võtnud. Sel korral, kui teemaks oli tervis, otsustasin osaleda. Kui aus olla, siis sellist sorti ettevõtmised ei ole mitte ainult põnevad ja meelelahutuslikud, vaid nõuavad ka mugavustsoonist lahkumist: inglise keele meeldetuletamist, enda kurssi viimist moodsaimate lahendustega jne. Suureks väljakutseks taolistel üritustel on kindlasti esitada oma idee geniaalne lühitutvustus. Tutvustuseks on aega niikaua, kui lift sõidab kõige alumiselt korruselt kõige kõrgemale korrusele investori kontorisse – elevator pitch ehk pitch. Pärast kõikide lühitutvustuste ärakuulamist oli selge: minu lemmikuks osutus idee, mis oli üheaegselt lihtne ja geniaalne, seotud meditsiiniga – äpp DonateIT. Mind võeti rõõmuga kohe tiimi.
DonateIT on kättesaadav lähiajal kõikidele, kes kasutavad Android, Windows Phone või iOS mobiilseid seadmeid või arvuti veebilehitsejat. Rakendus hakkab olema doonoritele tasuta. Hetkel teeme koostööd Põhja-Eesti Regionaalhaigla verekeskusega, väga hästi võeti meid vastu ka siinses Tartu Ülikooli Kliinikumi verekeskuses. Pärnu Haigla veretalitust ning Ida-Viru Keskhaigla vereteenistust plaanime külastada lähiajal."

Verekeskuse direktor Helve König: „Leian, et see on väga tore ettevõtmine ja eelkõige hästi noortepärane. Praegusel hetkel suhtleb verekeskus doonoritega eelkõige e-mailide ja maakondadega ka kirja teel. Kindlasti on meile abiks iga reklaam, et jõuda uute potentsiaalsete doonoriteni ning kõige parem doonorluse propageerija on ju doonor ise. Ootame põnevusega, et see äpp rakenduks!"

Helen Kaju

Lisatud: 17 Juuni 2014

19. mail, kui heategevusfond Aitan Lapsi tähistas Teatri Kodus oma sünnipäeva, anti lastekliinikule üle kaheksa raamatukarusselli.

Raamatukarussellide projekt sündis Eesti Lastekirjanduse Keskuse ja heategevusfondi Aitan Lapsi koostöös. Eesti Lastekirjanduse Keskuse direktori Triin Soone sõnul küpses mõte raamatukarussellidest 2013. aastal: „Uskusime, et raamatulood ja -pildid aitavad kaasa laste tervenemisele, vähendavad haiglas viibimisega kaasnevat stressi ning loovad hea tuju. Nii võtsime ühendust Eesti Kunstiakadeemia sisearhitektuuri osakonnaga. Tahtsime noortelt disaineritelt saada ideekavandit, kuidas viia raamatud ja mängud nende lasteni, kes haigla mängutuba külastada ei saa. Mõttest haarasid kinni I kursuse sisearhitektuuri tudengid ning tänase raamatukarusselli disaini looja on noor kunstnik Kätlin Pesur." Ettevõtmisele panid õla alla proua Evelin Ilves ja heategevusfond Aitan Lapsi. „Karussellid valmistas sponsorluse korras firma Plaat Detail ning raamatute ja mängude ostmist rahastas heategevusfond Aitan Lapsi. Raamatute valiku pani kokku Eesti Lastekirjanduse Keskus," selgitas Triin Soone.

Karusselli kõrgus on 75 cm, lähtuvalt sellest, et ka väikesed lapsed selle pealt raamatuid ja raamat-mänguasju kätte saaksid. Karussell on rõõmsavärviline ja pilkupüüdev, raamatud ja ka lauamängud paiknevad selle peal ja külgedel asuvates lahtrites. See on kergesti liigutatav ruumist ruumi ehk palatist palatisse, liikumise takistamiseks ka lukustatav ning kergesti puhastatav.
Lastekliinikule anti üle kaheksa karusselli, viis neist paigutati lastekliinikusse, üks psühhiaatriakliiniku lasteosakonda, üks kirurgiakliiniku lastekirurgia osakonda ja üks kardiokirurgia osakonda.

Marika Metsoja, lastekliiniku ülemõe kt: „Lastekliinikusse saabunud raamatukarussellid meelitavad oma värvikirevusega ligi nii haiglas viibivaid lapsi kui ka nende vanemaid. Hea, et nendel karussellidel on suur valik erinevaid lasteraamatuid ja huvitavaid lauamänge. Lai valik annab lastele võimaluse leida just neile meelepärast lugemist. Väiksemad patsiendid leiavad lauamängude valikust mänge, mida koos vanematega mängida. Loodame väga, et raamatukarussellide olemasolu lastekliinikus aitab suunata lapsi rohkem raamatute ja lugemise juurde. Täname väga Triin Soone´t lastekirjanduse keskusest, kes on selle projekti üks algatajatest ja kõiki sponsoreid, kelle kaasabil need rõõmsavärvilised raamatukarussellid meie kliinikusse saabusid!"

Lisatud: 19 Mai 2014

2. mail 2014 alustab lastekliinikus tööd lasteõde/kontinentsusnõustaja Elbe Hade. Vastuvõtu eesmärgiks on pakkuda teadmisi, tuge ja ravi lastele, kellel on öised voodimärgamise probleemid. Vastuvõtu sihtgrupiks on lapsed alates 5. eluaastast, aga ka nende laste vanemad.

Lasteõe Elbe Hade sõnul võib öine enurees olla mitmete erinevate tekkepõhjustega, näiteks pärilik eelsoodumus, öine polüuuria, puudulik ärkamisreaktsioon täitunud põiele ja sügav uni, väike öine põiemaht jne. „Enurees on sageli esinev probleem lapseeas ning ravi on soovitav alustada alates 5. eluaastast, et ära hoida võimalike psühhosotsiaalsete probleemide, nagu stress, enesehinnangu langus ja vanemate pahameel, teket," selgitab Elbe Hade. Ta lisab, et ravi määramisel tuleb nõu pidada lapse ja tema perega ning valida mõlemaid osapooli rahuldav ravimeetod. Ravivalikud on mitte-ravimitel põhinevad (enureesipäeviku pidamine ja positiivne motiveerimine, joogi– ja urineerimisrežiimi muutmine, äratussüsteem) ja ravimitel põhinevad (desmopressiin, tritsüklilised antidepsessandid, antikolinergikud).

Lasteõe vastuvõtul alustatakse voodimärgamise põhjuste välja selgitamisest. Selleks on vaja saada ülevaade lapse joomis- ja toitumisharjumustest ning WC- ja päevarežiimist. Perele selgitatakse enureesi olemust ning kontrollitakse lapse tervisenäitajaid. Samuti saab soovitusi mitte-ravimitel põhinevate ravivõtete kohta ning nende mittetoimimisel on võimalik suunata patsient edasi nefroloogi vastuvõtule. "Öine enurees on nii lapsele kui ka tema vanematele stressitekitav probleem ja selle ravi on sageli kauakestev. Õde saab selles pikas raviprotsessis olla toeks, mil emotsionaalset tuge ja julgustamist vajavad nii laps kui ka tema pere," sõnab Elbe Hade.

Vastuvõtt ja telefoninõustamine
• Enureesiga patsiente oodatakse vastuvõtule alates 2. maist, reedeti kell 13.00–15.00.
• Vastuvõtt toimub lastekliinikus aadressil N. Lunini 6, B-korpuses, kabinetis nr 312.
• Esmasel visiidil on vajalik perearsti või eriarsti saatekiri.
• Eelnevalt peab olema tehtud uriinianalüüs.
• Vastuvõtule tuleb eelnevalt registreeruda telefonil 731 9100.
• Reedeti enne vastuvõttu, kell 12.00–13.00, toimuvad ka lasteõe telefonikonsultatsioonid, helistada saab telefonil 731 9575.

Lisatud: 19 Mai 2014

Reedel 11. aprillil implanteerisid kliinikumi südamekirurgid Eestis esmakordselt kehasisese südame vasakut vatsakest toetava seadme. Patsient on 35-aastane naine, kel on 14 aasta jooksul süvenenud dilatatiivne kardiomüopaatia. Naine on aasta algusest vajanud pidevat haiglaravi südamepuudulikkuse ägenemise tõttu.

Operatsiooni viis läbi dr Arno Ruusalepa juhitav meeskond. Dr Arno Ruusalepa sõnul on seda tüüpi pumba paigaldamise operatsioon Eestis esmakordne (3 aastat tagasi on Tallinnas paigaldatud kehaväline pulsatiilne vatsakest toetav seade). Kehasisene pideva vooluga vatsakest toetav seade (ingl k Left ventricular assist device, LVAD) toetab vasaku vatsakese puudulikku funktsiooni. Dr Ruusalepa sõnul on esimesed operatsioonijärgsed päevad möödunud ootuspäraselt.

Kliinikumi südamepuudulikkuse ravi meeskonna kardioloogide poolse eestvedaja dr Märt Elmeti sõnul saab patsient operatsioonist taastumise järgselt naasta oma igapäevaste toimetuste juurde. Dr Elmet lisas, et paigaldatud seade võimaldab küll jätkata igapäevast elu, kuid pikemas perspektiivis ootab naist südamesiirdamine.

Kliinikumi ülemarsti Margus Ulsti sõnul on südamekliiniku arstide tegevus näide väga heast meeskonnatööst, kus osalevad südamearstid ja -kirurgid, anestesioloogid, õed ja teised spetsialistid. „Hea meel on näha, et dr Ruusalepa ja dr Elmeti juhitav südamearstide meeskond teeb maailmatasemel tööd," sõnas Ulst.

Lisatud: 26 Märts 2014

Märtsi alguses allkirjastas Tartu ülikooli kliinikum lepingu filmistuudioga Ikoon, et anda oma nõusolek uue dokumentaalsarja „Haiglalood" filmimiseks kliinikumis. Sari „Haiglalood" jõuab televaatajateni Kanal 2 vahendusel. Kliinikumi Leht esitas filmistuudio juhatuse liikmele, sarja autorile Vahur Laiapeale mõned küsimused.

„Haiglalood" on Eesti telemaastikul juba olnud, kliinikumis käisite filmimas selle sarja tarbeks 2003. aastal. Miks otsustasite seda sarja uuesti tootma hakata?
Kümme aastat tagasi tehtud sari osutus üllatavalt populaarseks ja kogus Kanal 2 eetris päris suuri vaatajanumbreid. Seega nüüd filmides ei alusta me päris nullist, meil on olemas arvestatav kogemus koostööst kliinikumi meedikutega, mis oli 100% positiivne ja nii ilmselt ka televaatajate mälestus kümne aasta tagusest sarjast. See, et jätkame tootmist just nüüd, mitte varem, on olnud pigem kliinikumi juhatuse otsus – omalt poolt oleksime olnud valmis koostööd jätkama ka varasematel aastatel. Kõik kümne aasta taguse sarja episoodid on alles ja sellest on saanud arvestatav osa mitte ainult kliinikumi, vaid kogu Eesti meditsiini ajaloost. Saatesari, mida nüüd tegema hakkame, on samuti ühel hetkel ajalugu – oluline lisaväärtus sellele, et vaataja saab kaasaegse meditsiini ja selle osapooltega lähedase kontakti. Kindlasti tahan rõhutada, et me ei tee ajakirjanduslikku saadet, vaid dokfilmiliku lähenemisega sarja inimeste ja meditsiini suhetest ja ka inimsuhetest meditsiinis.

Dokumentaalsari tuleb meditsiini valdkonnast. Kas see tähendab suuri vaatajanumbreid?
Oleks tänamatu hetkel vaatajanumbreid ennustama hakata, aga muidugi tahaksime telemaastikul heas mõttes silma jääda – nii numbrite kui ka sisuga.

Millal algavad esimesed võtted?
Juba eeloleval nädalal (märtsi teine nädal – Toim.) kohtun mitmete kliinikute juhtidega, et täpsemaid võtteplaane ja võtete sisu paika panna. Märtsi teises pooles teeme võtetega kindlasti algust.

Loe edasi...

Lisatud: 26 Märts 2014

07. veebruaril toimus Kammeri koolis kohtumine Eesti erivajadustega laste koolide sotsiaalpedagoogidega. Koolid tutvustasid oma tööd ja ettetulevaid raskusi igapäevatöös.

19. veebruaril toimus Kaagvere Erikoolis esimene võrgustikukohtumine, kus sai alguse koostöö, et ühtlustada arusaamu ja toetada teineteise tööd koostöös Kaagvere Erikooli tüdrukutega. Võrgustikukohtumisi on nendega ka varasemalt toimunud, kuid nendel kordadel on keskendutud pigem konkreetsele patsiendi juhtumile.

Järgnevalt on plaanis kohtuda Tartu maakonna ja linna lastekaitsespetsialistide ja sotsiaaltöötajatega, et ka nendega alustada tihedamat koostööd, ühtlustada arusaamu laste ja noorukite abistamisest ja pakkuda neile tuge keerulisemate juhtumite lahendamisel.

Oluline on varajane märkamine, ennetus ja pidev harimis- ja teavitustöö esmatasandi tervishoiuteenuse osutajatele, lastevanematele ja kõigile teistele lastega töötavatele isikutele. Ennetustegevustena on projektis täiendkoolitused, psühhohariduslike artiklite koostamine, lastele ja noorukitele suunatud koolitused ning häiretepõhiste juhendmaterjalide koostamine. Kliinikumi lastepsühhiaatria osakonna töötajad on Lastefondi poolt algatatud projekti „Vaimne tervis – väärtus meie kõigi jaoks" kaudu viinud läbi erinevate laste psüühika- ja käitumishäirete teemalisi koolitusi. Selleks, et info jõuaks laiema sihtgrupini, on plaanis välja töötada ka koolitusmaterjalidel põhinev kogumik.

Aneth Tuurmaa
Lõuna- Eesti ja Ida-Virumaa laste ja noorukite vaimse tervise keskuste projektijuht

Lisatud: 24 Märts 2014

Joonistused valmisid Tartu Tamme Gümnaasiumi õpilase Elery Vilja uurimistöö raames korraldatud gümnaasiumiõpilaste joonistusvõistlusel. Kunstivõistluse teemaks oli „Tuleviku maaelu läbi õpilaste silmade". Töid on kokku 21 ja need on A3 formaadis.

Lisatud: 24 Märts 2014

Reumaatilised haigused on tuntud aegade algusest ja levivad nii inimestel kui ka loomadel. Kuigi reumatoloogia eraldumine sisemeditsiinist toimus alles suhteliselt hiljuti, peegeldab eriala ajalugu meditsiinilise teadmise arengut. Eriala aineks on erineva etioloogiaga, eeskätt autoimmuunse geneesiga sidekoekahjustusega kulgevad haigused. Hoolimata tohutust arengust, on haiguste diagnoosimine ja ravi seotud suurte probleemidega. Uute raviviiside kasutuselevõtmine on olnud kiire ja ressursimahukas. Tuleviku reumatoloogia peab leidma lahendusi, kuidas parandada ja hoida reumaatilise haige elukvaliteeti, toetudes nii teaduse arengule kui ka patsientide ja kogu elanikkonna kaasamisele.

Professor Riina Kallikorm lõpetas Tartu ülikooli ravi eriala 1973. aastal. Alates 1974. aastast töötab ta Tartu ülikoolis, alustades vanemlaborandina meditsiini kesklaboratooriumis ja jätkates üld- ja molekulaarpatoloogia instituudis teadurina. Õppejõuna tegutseb Riina Kallikorm alates 1979. aastast. Dotsendiks valiti ta 1985, vanemteaduriks 2005, professori kutse anti talle aastal 2013. Aastast 2000 on Riina Kallikorm TÜ kliinikumi sisekliiniku reumatoloogia ja sisehaiguste osakonna juhataja.

Tema teadustöö põhilised uurimisvaldkonnad on osteoporoos ja D-vitamiin, reumaatiliste haigete tervisetulem, elukvaliteet ja artriitide (reumatoidartriit, temporomandibulaarartriit) aspektid, liigesvälised sündroomid. Professor Riina Kallikorm on osalenud rahvusvahelises koostöös Karolinska ülikooliga ning projektides EST-RA ja IOF ICUROS. Tema juhendamisel on kaitstud kolm doktoridissertatsiooni. Juhendamisel on praegu kolm doktoranti.

Ivar-Igor Saarniit
Tartu Ülikooli akadeemiline sekretär

Lisatud: 19 Veebruar 2014

2013. aastal osales Lõuna- ja Kesk-Eestis rinnavähi sõeluuringul 9585 naist. Haigekassaga sõlmitud lepingu täitsime 109%-liselt. Tänu sõeluuringumeeskonna väga tublile tööle (lisaks maakondade põhigraafikule osales mammograafiabuss mitmel messil ja pakkus uuringuvõimalust suuremate kaubanduskeskuste juures) oli esimest korda 11 aasta jooksul kutsutute osalus üle 60% (62,2%). Kõige usinamad sõeluuringul osalejad olid seekord Jõgevamaal (68,1%) ja kõige laisemad jätkuvalt Tartumaal (57,6%), kuid ka siin oli edasiminek ilmne (vrd 2012. aastal 49,6%). Hetkeseisuga (osad naised on veel opereerimata) on sõeluuringu tagajärjel avastatud rinnavähk 40 naisel (4,2 juhtu uuritud 1000 naise kohta). Oluline on rõhutada, et 87% avastatud vähkidest oli varases staadiumis, mil ravitulemused on väga head ja on võimalik täielik tervistumine.

Sulev Ulp

Tartu Ülikooli Kliinikumi radioloogiakliiniku radioloogiaosakonna arst-õppejõud

TARTU MAMMOGRAAFIABUSSI GRAAFIK 2014. aastal

JÕGEVAMAA

20.01–24.01     Põltsamaa Tervis, tervisekeskuse hoovis, Lossi 49
27.01–07.02     Jõgeva Haigla, kiirabi sissepääsu juures, Piiri 2
10.02–14.02     Mustvee Tervis, tervisekeskuse hoovis, Tartu 38
08.09–12.09     Jõgeva Haigla, kiirabi sissepääsu juures, Piiri 2

 TARTUMAA

17.02–20.02     Elva Kesklinna apteegi juures, Kesk tn 23
18.11–21.11     Elva Kesklinna apteegi juures, Kesk tn 23

 PÕLVAMAA

25.02–28.02     Räpina Haigla, Räpina, Võru 1
03.03–14.03     Põlva Haigla, Uus 2
15.09–19.09     Põlva Haigla, Uus 2

 VÕRUMAA

17.03–28.03     Võru Polikliinik, Jüri 19a
31.03–04.04     Antsla Perearstikeskus, Kooli tee 12
22.09–03.10     Võru Polikliinik, Jüri 19a

VALGAMAA

07.04–17.04     Valga Haigla, Peetri 2
21.04–25.04     Tõrva Tervisekeskus, Tartu 1
28.04–30.04     Otepää Tervisekeskuse hoovis, Tartu mnt 2
06.10–10.10     Valga Haigla, Peetri 2

VILJANDIMAA

05.05–07.05     Nuia Perearstikeskus, Karksi-Nuia, Kalda 6a
08.05–09.05     Abja Haigla, Abja-Paluoja, Järve tn 1
12.05–14.05     Suure-Jaani vallamaja juures, Lembitu 42
15.05–30.05     Viljandi Tervisekeskuse hoovis, Turu 8/10
13.10–31.10     Viljandi Tervisekeskuse hoovis, Turu 8/10

JÄRVAMAA

02.06–06.06     Türi Tervisekeskuse hoovis, Viljandi tn 4
09.06–27.06     AS Järvamaa Haigla hoovis, Tiigi 8
03.11–14.11     AS Järvamaa Haigla hoovis, Tiigi 8

Lisatud: 19 Veebruar 2014

Epilepsiapäev on erialaorganisatsioonide poolt nimetatud päev, et suurendada teadlikkust selle haiguse erinevatest tahkudest. Epilepsiapäeva peetakse 10. veebruaril.

Epilepsia on krooniline närvisüsteemi haigus, mille tunnuseks on iseenesest tekkivad ning korduvalt esinevad krambihoogude perioodid. Epilepsia algab sagedamini lapsepõlves või noorukieas, aga ka hiljem. Epilepsiat põdevaid inimesi on umbes 0,8% elanikkonnast, Eestis on umbes 9000 epilepsiahaiget, seega on haigeid inimesi rohkem kui üldiselt arvatakse.

Epilepsia on haigus, mille puhul sümptomid avalduvad ootamatult. Epileptilise hoo üks peamisemaid tunnuseid on võimetus ennast kontrollida – seda kas tahtele allumatu liigutushäire või teadvuskao tõttu. Epileptilised hood on haigele traumaohtlikud, väga pikad ning sagedased hood kahjustavad aju. Hoojärgsed vaevused segavad igapäevast tegevust ja vähendavad töövõimet. Lapseeas segab epilepsia lapse arengut. Kuna epilepsia on avalikkuse silmis halva mainega, siis lisavad haigushood igapäevaseid pingeid.

Haigus võib olla erineva raskusastmega – alates väga sageli esinevatest krambihoogudest kuni üksikute kordadeni elu jooksul.
Epilepsia tekkepõhjused võivad olla erinevad:
• raseduse või sünnituse ajal tekkinud ajukahjustused,
• kaasasündinud ainevahetushaigused,
• peaajutraumad,
• ajukasvajad jm ajuhaigused,
• mürgitused jms.

Umbes 61% haigusjuhtude puhul ei ole võimalik epilepsia põhjust kindaks määrata.

Epilepsiat põdevatel patsientidel on enneaegse surmarisk 2–3 korda kõrgem võrreldes tavapopulatsiooniga. Kõrgenenud surmariski põhjuseks on nii epileptiliste hoogude sageduse ja raskusega seotud tüsistused, näiteks hoo ajal saadud traumad või nn SUDEP (sudden unexpected death in epilepsy – äkksurm epilepsiahaigetel), kui ka hoogudega otseselt mitte seotud tegurid nagu aju tõsised sümptomaatilised protsessid (infarkt, kasvaja), mis on ise epilepsiat esile kutsunud.

Epilepsia ravi on pikaajaline ja hooge ennetav. Peamine ravi on medikamentoosne – epilepsiavastaste ravimitega. 70-80%-l epilepsiahaigete hoogudest alluvad hästi ravile ning on tõendeid, et nende puhul epilepsia otseselt elukvaliteeti ei alanda. Ülejäänud 20–30% puhul, kelle hood on kroonilised ja ravile raskesti alluvad, on olukord tunduvalt keerulisem. Nende inimeste elukvaliteet kannatab palju just seetõttu, et epilepsiahoogude avaldumine on ettearvamatu, need võivad avalduda igal ajal igas situatsioonis.

Lisatud: 19 Veebruar 2014

Lõuna-Eesti partnerhaiglate külastus
23. jaanuaril külastasime projektimeeskond „Lõuna-Eesti laste ja noorukite vaimse tervise keskuse loomine" projekti raames partnereid: Lõuna-Eesti, Põlva ja Valga haiglaid. Külaskäikude raames peeti erinevaid ettekandeid ning kõige rohkem pöörati rõhku ambulatoorse ravitöö edendamisele partnerhaiglates. Projekti üheks eesmärgiks on moodustada piirkondlikud meeskonnad, kes pakuksid lapsele või noorukile vaimse tervise probleemide korral kohapealset abi. Meeskonda kuuluvad vaimse tervise õde, sotsiaaltöötaja, kliiniline psühholoog ja arst–konsultant, kes juhendab ja toetab kohapealset meeskonda. Piirkondlike vastuvõttudega soovitakse alustada juba augustist 2014.

Ida-Virumaa avasündmus
31. jaanuaril toimus Tartu Ülikooli Kliinikumi projekti „Ida-Virumaa vaimse tervise keskuse loomine lastele ja noorukitele" avamine Jõhvi kontserdimajas. Avaüritusel olid esindatud nii Põhja-Eesti Regionaalhaigla, Ida-Viru Keskhaigla, Narva Haigla, Tartu Ülikooli Kliinikumi kui ka sotsiaalministeeriumi esindajad ning lisaks olid kohale kutsutud ka piirkonna võrgustikuliikmed. Avamiskonverentsil peetud ettekanded keskendusid laste ja noorukite käitumise, aktiivsus– ja tähelepanuhäirete, psühhiaatriakliinikute lasteosakondade spetsiifika ja ravikorralduse teemadele.

Aneth Tuurmaa
Lõuna- Eesti ja Ida-Virumaa laste ja noorukite vaimse tervise keskuste projektijuht

Lisatud: 19 Veebruar 2014

Lastekliiniku röntgenikabinetti soetati tipptehnoloogiline täisdigitaalne väikese kiirguskoormusega aparaat, mis on esimene omataoline Põhjamaades. Uue aparaadiga saab teha nii röntgenipilte kui läbivalgustusi. Röntgeniaparaadi kaasaegne ülesehitus vähendab nii meie väikestele patsientidele kui personalile osaks saavat kiirguskoormust, kuna selle generaator töötab n-ö impulssrežiimil ehk pulseerivalt. See tähendab, et laps ei ole pideva kiirguskiire all, vaid masin saadab välja lühikesi impulsse. Lisaks võimaldab uus aparaat teha nii videot kui ka pilte, mis annab vajadusel võimaluse hilisemateks lisaanalüüsideks.

Maarjamõisa polikliinikusse soetatud aparaat on samuti täisautomaatne ja täisdigitaalne, millega väheneb röntgeniuuringute tegemise aeg. Aparaadil on kopsuhaiguste diagnoosimiseks uus, Eestis esimene omataoline lisafunktsionaalsus – kahe energiaga võetud ülesvõte. See tähendab, et röntgeniaparaat suudab patsiendist ühe ülesvõtte tegemise järel genereerida digitaalselt kaks kujutist, millest ühel on lisaks kopsudele paremini näha luustik, kuid teisel on luustik eemaldatud ja seetõttu on pehmed koed paremini eristatavad. Kirjeldatud omadused tagavad väiksema kiirguskoormuse ning annavad arstile haiguste diagnoosimiseks äärmiselt olulist informatsiooni.

„Äsja soetatud kõrgtehnoloogilised röntgeniseadmed võimaldavad teha kõrge resolutsiooniga röntgenipilte, mis on oluline keeruliste haigusjuhtude käsitlemisel, et meie klinitsistid saaksid langetada kiireid ja kvaliteetseid raviotsuseid", kirjeldab aparaate kliinikumi radioloogiakliiniku juhataja Pilvi Ilves.

Maarjamõisa Polikliiniku röntgenikabinetis teenindatakse päevas enam kui 100 patsienti. Uus, kaasaegne ning kiire kuvamisprotokolliga seade lühendab polikliiniku kabineti ootejärjekorda. Dotsent Pilvi Ilves julges arvata, et kiirem protseduuriaeg võimaldab teenindada kuni kolmandiku võrra rohkem patsiente.

Seoses uute aparaatide ostuga läbisid mõlemad röntgenikabinetid ka põhjaliku uuenduskuuri. Röntgeniaparaat lastekliinikus maksis 395 000 eurot, Maarjamõisa polikliiniku aparaat 270 000 eurot. Mõlemate aparaatide tootjafirma on Siemens.