Lisatud: 28 September 2012

23. augustil käis kliinikumis projekti „Minu Unistuste Päev" raames külas lõbus koeratüdruk Lotte (Gerli Padar), kes kõiki pisikesi patsiente oma lauludega rõõmustas ning ka reipalt elutarkust jagas: „Kes see kuulab hästi arsti, see saab terveks õige varsti!""

Lisatud: 31 August 2012

Psühhiaatriakliiniku ja nahahaiguste kliiniku maja (Raja 31) saab augusti lõpuks uue väljanägemise, kui lõpule jõuavad alates maikuust kestnud fassaaditööd. Senine tumepruun välisilme asendub rõõmsama ja heledama beeži värvitooniga. Hoone renoveerimist on rahastatud CO2 saastekvootide müügitulust.

Lisatud: 31 August 2012

Dr Meelis Jakobson ja dr Tarvo Rajasalu täiendasid end Karolinska Ülikooli haiglas neerupealiste veenide selektiivse kateteriseerimise alal.

Primaarne hüperaldosteronism ehk Conni sündroom on küllalt sage endokriinse hüpertensiooni põhjus, olles leitav kuni 10%-l hüpertensiooniga patsientidest. Kaks peamist Conni sündroomi vormi on neerupealise aldosteroon ja kahepoolne idiopaatiline neerupealiste hüperplaasia. Esimese variandi puhul teostatakse aldosteroomi eemaldamine koos neerupealisega, idiopaatilise hüperplaasia korral kasutatakse hüpertensiooni valikravimina aldosterooni antagoniste (meil spironolaktooni). Õigeaegse diagnoosi ja sekkumise korral patsiendid enamasti paranevad, aldosteroomi eemaldamisel on võimalik täielik tervistumine.

Conni sündroomi variante eristada aitavad uuringud on õige ravitaktika valikul määrava tähtsusega. Piltdiagnostilised meetodid ei anna aga sageli täit selgust, millega on tegemist. Näiteks võib neerupealise mikroadenoom kujutada endast üksikut aldosteroomi, kuid leid võib viidata ka nodulaarsele hüperplaasiale. Tänapäeval on aldosteroomi ja hüperplaasia eristamisel „kuldseks standardiks" kujunenud neerupealiste veenide selektiivne kateteriseerimine. Selle protseduuri käigus kateteriseeritakse mõlema neerupealise veenid ja võetakse nendest vereproovid aldosterooni määramiseks. Kahe aldosterooni näitaja vaheline gradient üle 4 viitab ühepoolsele autonoomsele aldosterooni tootmisele ehk aldosteroomile. Tegemist on häid tehnilisi oskusi ja kogemust nõudva protseduuriga, seda eriti parema neerupealise veeni osas, mis on lühike ja kitsas ning suubub otse alumisse õõnesveeni. Isegi väga kogenud kätes pole tagatud protseduuri 100%-line õnnestumine.

Kliinikumis hakkas neerupealiste veenide kateteriseerimisi läbi viima 2010. a. radioloog dr Jakobson. Peale paari õnnestunud protseduuri tekkisid esimesed tagasilöögid: raskusi oli nii kateetri sisseviimisega parema neerupealise veeni ja selle veenis hoidmisega kui ka vere aspireerimisega. Tehniliste oskuste lihvimiseks sai kokku lepitud ühepäevane praktiline koolitus Karolinska Ülikooli haiglas sealse angiografisti dr Maria Vinelli käe all. Dr Jakobsonil ja dr Rajasalul oli võimalik jälgida koha peal kahte protseduuri, mille kulg oli suhteliselt komplitseeritud ja mille käigus dr Vinell demonstreeris erinevaid võtteid parema neerupealise veeni kateteriseerimise õnnestumiseks, nt kasutades tagasipööratavat kateetrit (veen võib suubuda alumisse õõnesveeni suunaga alt üles). Vere aspireerimisel pidas dr Vinell oluliseks eelnevat lisakülgava tegemist kateetri distaalsesse otsa. Dr Rajasalu arutas Karolinska haigla endokrinoloogist kolleegi dr Hans Wahrenbergiga protseduuri erinevate protokollide eeliseid ja Conni sündroomi varase avastamisega seotud probleeme.

Kokkuvõtteks võib öelda, et koolitus Karolinskas oli küll lühike, kuid väga konkreetne ja efektiivne. Selle kinnituseks viis dr Jakobson 13. juunil Tartus läbi järjekordse õnnestunud protseduuri, mis aitas klinitsistidel püstitada kirurgilise ravi näidustuse.

Dr Meelis Jakobson

radioloogiakliiniku
arst-õppejõud radioloogia erialal

Dr Tarvo Rajasalu

sisekliiniku
vanemarst-õppejõud endokrinoloogia erialal

Lisatud: 31 August 2012

Esimese tööaasta jooksul on jõudsalt käivitunud geneetilist konsultatsiooni vajavate patsientide ning nende pereliikmete ambulatoorne nõustamine.

Kui varasemalt SA Tallinna Lastehaigla koosseisus olles käisid vastuvõtul peamiselt lapsed ja rasedad naised, siis tänase päeva seisuga on üle poolte patsientidest täiskasvanud. Vastuvõtule pöördutakse nii raseduste iseeneslike katkemiste, viljatuse, perekondliku vähi kui ka täiskasvanud eas algavate neurodegeneratiivsete haiguste tõttu. Tallinnas töötab täiskohaga 3 suurte kogemustega meditsiinigeneetikut – Riina Žordania, Elvira Kurvinen ja Kairit Joost. Lisaks igapäevastele konsultatsioonidele teevad nad iga kuu ligikaudu 30-38 meditsiinigeneetilist ekspertiisi, mis ületab tegelikult eriala normatiivid. Põhjus on aga selleks väga lihtne: geneetilise konsultatsiooni nõudlus on Tallinnas ja Põhja-Eestis nii suur, et arstid on sunnitud töötama maksimaalse koormusega, kuna nii suurele abivajajate hulgale ei suudeta ära öelda. Seetõttu käivad Tallinnas vastuvõtus abiks ka aeg-ajalt Tartu kolleegid (Tiia Reimand ja Katrin Õunap), et patsientide ooteaega lühendada.

Erilist lugupidamist väärib dr Kairit Joost, kes igapäevase töö kõrvalt kaitses 29. juunil Tartu Ülikoolis doktoritöö teemal „Pärilike ainevahetushaiguste valikskriining Eestis: uute diagnostika meetodite rakendamine". Kairit Joost rakendas doktoritöö raames töösse atsüülkarnitiinide tandemmass-spektromeetria analüüsi, mida möödunud aastast alates pakub kliinikumi ühendlabor rutiinse analüüsina. Uuring on heaks Tartu-Tallinna koostöö näiteks: analüüsi teeb Tartus laborant Leila Pavlova, kuid seda interpreteerib interneti teel dr Kairit Joost Tallinnas.

Teise olulise osa geneetikakeskuse Tallinna filiaalist moodustab tsütogeneetika laboratoorium. Kui varem tehti ainult rutiinseid vere kromosoomianalüüse, siis uues laboris on sisustatud ja tööle rakendatud rakkude kultiveerimise ning kasvatamise tingimused. Tänu sellele alustati 2012. a. aprillis koostöös Lääne-Tallinna Keskhaiglaga ka sünnieelsete analüüsidega ja käesolevalt tehakse iga kuu keskmiselt 10 lootevee uuringut. Igale uuringule eelneb arst-geneetiku Elvira Kurvineni nõustamine, kes rasedatele patsientidele vastu tulles, teeb seda üks kord nädalas Pelgulinna Sünnitusmaja ruumides.

Tänu kiirele teaduse arengule on Eestis 2011. a. alates kasutusel ka kromosomaalne mikrokiibi analüüs. Selle abil uuritakse inimese kromosoome 100 suurema lahutusvõimega ja laboriuuring tehakse Tartu Ülikooli Biokeskuses DNA analüüsist. Küll aga vajab nende andmete analüüs spetsialisti hinnangut. Tallinna geneetikakeskuses tegeleb Tallinna patsientide kromosomaalse mikrokiibi analüüsi hindamisega dr Eve Vaidla ja seda taas kord tänu kaugtöölaua võimalustele.

Lisainfo geneetikakeskuses tehtavate uuringute kohta: www.kliinikum.ee/geneetikakeskus/

Prof Katrin Õunap
ühendlabori geneetikakeskuse juhataja

Lisatud: 31 August 2012

Parkinsoni tõbi on krooniline närvisüsteemi haigus, selle diagnoosiga on Eestis kokku üle 3000 patsiendi. Kuigi haiguse kliiniline kirjeldus pärineb kahesaja aasta tagant, mil dr James Parkinson kirjutas oma monograafia „An Essay on the Shaking Palsy", on haiguse diagnoosimise ja ravivõimaluste kiire areng saanud võimalikuks alles viimastel aastakümnetel koos närviteaduste ja radioloogia kiire arenguga. Unistused – diagnoosida haigust selles etapis, kus kliinilisi sümptomeid veel ei ole, aga neurokeemilised muutused on juba ajus tekkinud, ja osata haigust selles faasis peatada – ootavad aga veel täitumist.

Kuigi Parkinsoni tõve esmane diagnoosimine põhineb anamneesil ja kliinilisel sümptomatoloogial samamoodi nagu James Parkinsoni ajal, on haiguse diagnoosimine oluliselt täpsustunud tänu võimalusele lülitada välja muid sarnaseid haigusi – sekundaarse parkinsonismi põhjusi magnetresonantstomograafia (MRT) abil, ning muid treemoreid ja parkinsonistlikke sündroome nukleaarmeditsiiniliste uuringute (üksiku footoni emissioontomograafia (SPET) ja positronemissoontomograafia (PET)) abil. Kliinikumi radioloogiakliinikus on SPET kuvamist tehtud alates 2004. aastast. See on kallis ja patsienti koormav uuring, mida ei kasutata Parkinsoni tõve diagnoosimiseks rutiinselt, vaid eelkõige diferentsiaaldiagnostiliselt keerulistel juhtudel. Dr Kai Ulsti eestvedamisel läbiviidud uuring kliinikumi neuroloogilistel haigetel näitab, et kliinilises praktikas on olnud sellest palju abi diagnoosi täpsustamisel ja ravi korrigeerimisel. Euroopas on järjest rohkem kasutatud Parkinsoni tõve diagnoosi kinnitamiseks ka musttuuma sonograafilist uuringut, mille spetsiifilisus ja tundlikkus on küll mõnevõrra madalamad kui SPET-i korral. Samas on aga tegemist kiire ja suhteliselt lihtsa uuringuga, mille kasutuselevõtmisest on huvitatud ka kliinikum.

Parkinsoni tõve ravi on pikaajaline meeskonnatöö, milles osalevad lisaks neuroloogile, perearstile ja õele ka neurokirurg ja taastusravi spetsialistid: füsioterapeut, logopeed, tegevusterapeut, psühholoog ja sotsiaaltöötaja. Närvikliiniku ambulatoorne töö on viimastel aastatel täienenud spetsialiseerunud kliinikutega, sealhulgas Parkinsoni tõve kliinikuga, mille pikem visiidiaeg võimaldab süveneda täiendavatesse probleemidesse, võimalik on saada ka põhjalik füsioterapeudi konsultatsioon koos praktiliste nõuannetega liikumiseks ja konsulteerida õega põie- jm probleemide suhtes. Taastusravi osakonnas on aastaid tegutsenud spetsiaalne füsioteraapia rühm Parkinsoni tõve haigetele. Õendustegevus on krooniliste haiguste käsitlemisel väga oluline – väljaõppe ja kogemustega õed saavad lahendada mitmeid patsientidele olulisi probleeme. Närvikliiniku füsioterapeut Krista Ankru ja õde Tiiu Paju kuuluvad Euroopa Parkinsoni tõve erialaseltsidesse ja on saanud mitmeid koolitusi, nagu ka logopeed Ene Taurafeldt kõrvakliiniku kuulmise ja kõnestamise osakonnast.

Eestis on Parkinsoni tõve raviks kasutatavad suukaudsed ravimid sümptomite leevendamiseks hästi kättesaadavad ja ka uued ravimid jõuavad meieni suhteliselt kiiresti; suur osa neist on 100% soodustusega. Nii on heameel tõdeda, et meil on kasutuses kõik ravimirühmad, mis mujal maailmas. Siiski ootame veel komplitseerunud Parkinsoni tõve raviks püsiinfusioonide registreerimist ja ka soodustusi, mis sõltub eelkõige Sotsiaalministeeriumi ja Haigekassa otsustest, meiepoolne valmisolek on olemas ja õed uute ravimeetodite kasutamiseks koolitatud.

Närvikliinikus on aastakümnete pikkune kogemus tüsistunud Parkinsoni tõve kirurgilise ravi alal, varasemalt pallidotoomiana ja talamotoomiana, tänasel päeval aju süvastimulatsioonina, mida viivad läbi prof Toomas Asser ja dr Tõnu Rätsep. Tegemist on ainsa keskusega Eestis, kus nimetatud operatsioone tehakse. Operatiivse ravi ettevalmistamisel on tegev meeskond koos neuroloogidega, kes haigeid operatsiooniks selekteerivad ja eelnevalt testivad.

Lisaks professionaalsele käsitlusele on krooniliste haiguste korral oluline ka patsientide ja nende lähedaste kaasamine. Närvikliiniku toel on toimunud Tartu Parkinsoni Haiguse Seltsi pikaajaline tegevus, lisaks koosolekute ja loengute korraldamisele on välja antud hulgaliselt infomaterjali patsientidele ja nende peredele.

Praktilise kliinilise tegevusega on seotud ka Parkinsoni tõbe uurivad teadusprojektid, mida on aastate jooksul aktiivselt läbi viidud ja sel teemal on kaitstud ka dissertatsioone. Teadusuuringuid on tehtud Parkinsoni tõve epidemioloogiast, neurokirurgilisest ravist, patsientide vajadustest ja psühhosotsiaalsetest probleemidest. Käimas on uurimused elukvaliteedist, haiguse riskidest ja osaletakse mitmetes ravimuuringutes. Oleme liigutushäirete organisatsioonide liikmed ja osalised rahvusvahelistes teadusprojektides. Teaduslik süvenemine aitab kindlasti kaasa Parkinsoni tõve kaasaegsele käsitlusele.

Parkinsoni tõve ravipõhimõtteid on põhjalikult käsitletud Parkinsoni tõve Eesti ravijuhendis, mis on valminud L. Puusepa nim. Neuroloogide ja Neurokirurgide Seltsi poolt ja autorite hulgas on mitmeid kliinikumi töötajaid – nii arstliku, õendus- kui taastusravi tegevuse osas. Vaadates juhendit ja hinnates Parkinsoni tõve käsitlust kliinikumis, on heameel tõdeda – jah, meil on võimalus ja oskus diagnoosida ja ravida Parkinsoni tõbe parimate tänapäeva teadmiste järgi.

Pille Taba
närvikliiniku vanemarst-õppejõud neuroloogia erialal

Lisatud: 31 August 2012

Juuni lõpus külastas psühhiaatriakliinikut P. P. Kaštšenko nim. Sankt-Peterburi linna psühhiaatriahaigla nr. 1 (Городска́я психиатри́ческая больни́ца №1 им. П. П. Ка́щенко) delegatsioon.

Tegemist oli vastukülaskäiguga meie psühhiaatriakliiniku mullusele visiidile Peterburi, mis kõikidele osalejatele südamlikud mälestused jättis tänu soojale vastuvõtule.

Kuigi Kaštšenko nimeline psühhiaatriahaigla on linnahaigla, asub ta Leningradi oblastis Nikolski külas. Suurel pargialal laiub ajalooline hoonetekompleks (rajatud 1904-1909). Voodikohti on seal ligi 1400 (meie psühhiaatriakliinikul on 85) ja osakondi 24 (meil 3). Nende 1270 töötajast on arste 180. Ettenähtud arstide ametikohtadest on täidetud u 60%, sest palgad on madalad.

Külalistele meeldis, et kuigi kliinikumi psühhiaatriakliinik on võrreldes nendega vaid väike haigla, on siiski kliiniku struktuuri ülesehitus hästi läbimõeldud. Eriti tunti huvi meie elektroonilise haigusloo ja söömishäirete keskuse vastu.

Kaštšenko nimelise psühhiaatriahaigla peaarst Oleg Limankin, kes 8-liikmelist esindust juhtis, huvitus eeskätt sellest, kuidas on psühhiaatriline abi organiseeritud Eestis ja milline on kliiniku eelarve ning põhilised kuluartiklid. Külalised nentisid, et neil on palju rohkem raskusi patsientide parema ravitulemuse nimel meedikute ja omaste meeskonnatöö organiseerimisega, sest Venemaal kipuvad lähedased häbenema oma haiglasse sattunud sõpru ja sugulasi.

Samas on nende patsientide vaba aeg palju paremini sisustatud: haigetel on võimalik tegeleda nt maalikunsti, tantsu ja muusikaga. Ilmselt oleks meil neilt palju õppida mitmesuguste teraapiavormide läbiviimise kohta. Venemaal on patsientide joonistustest ja luuletustest välja antud isegi raamatuid.

Psühhiaatriakliinik on järgmiste aastate plaani võtnud lõunanaabrite haiglate külastamise.

Kliinikumi Leht

Lisatud: 31 August 2012

Doonoritel elektrooniline küsitlusleht

Alates juunist on doonoritel küsitluslehe täitmine mugavamaks muutunud. Verekeskuses on neli arvutiga töökohta, kus doonor saab e-Doonori süsteemis oma andmed elektrooniliselt sisestada.

e-Doonor on Põhja-Eesti Regionaalhaigla (PERH) verekeskuse poolt tellitud ja doonoritele mõeldud internetipõhine andmebaas verevõtmise andmete vaatamiseks, kontaktandmete muutmiseks ja küsitluselehe täitmiseks. e-Doonorit saab kasutada doonor, kes on andnud verd vähemalt 3 korda, teab oma doonori koodi ja omab ID-kaarti.

Kliinikumi parimad veredoonorid

Vereannetuste kordade poolest on kliinikumis kõige tublimad struktuuriüksused:
• informaatikateenistus,
• verekeskus,
• naistekliinik,
• kirurgiakliinik
• anestesioloogia ja intensiivravi kliinik.

Viimase viie aasta jooksul on kliinikumi töötajatest kõige rohkem verd annetamas käinud:
• Rain Lehtme,
• Kaarel Mardo,
• Sirje Ruus
• Ülle Piiskoppel.

Meeldetuletuseks kliinikumi töötajatele

Kliinikumi töötajad saavad 12 kuu jooksul tehtud kolme vereloovutuse eest vaba päeva.

1. jaanuarist 2011 jõustunud kliinikumi juhatuse otsusega lubatakse kliinikumi töötajatel nende soovil ja töökorralduslikke huve arvestades üheks tööpäevaks töölt ära kolme vereloovutamise eest kliinikumi verekeskuses, kui verekeskuse tõenditega (VK-13) tõendatud vereloovutamised on toimunud 12ne kuu jooksul ja neist viimasest pole möödunud rohkem kui 12 kuud.

Verekeskuse väljasõidud

Verekeskuse väljasõitude graafikut saab vaadata verekeskuse kodulehel: http://www.kliinikum.ee/verekeskus/vaeljasoidugraafik

Kliinikumi Leht

Lisatud: 01 Juuli 2012

5. juunil käis kliinikumi lasteosakondades külas Doktor Kloun mustkunstnik Aivar.

Lapsed said ka ise trikkide tegemisel kaasa lüüa ning takistuseks polnud ei kipsis käsi ega tilgastatiiv. Naeru- ja rõõmuravi jagus kõigile, nii haigetele lastele kui ka murelikele lapsevanematele.

Kliinikumi Leht

Lisatud: 01 Juuli 2012

25. mail kinkisid Tartu Lapiteki Klubi liikmed sünnitusosakonnale omatehtud lapitekid.

Tartu Lapiteki Klubi koondab 16 naist kõige erinevamatelt elualadelt ja koos on käidud juba 13 aastat. „Oleme ühise kiiksuga," naerab klubi eestvedaja Elo Aasrand. Ehk et koos on neid nii kaua hoidnud ühine mõtteviis ning armastus käsitöö vastu. Lisaks tekkidele valmistati kingituseks ka papusid ja jakke.

Kliinikumi Leht

Lisatud: 01 Juuli 2012

Juba viis aastat on kliinikumi anestesioloogia ja intensiivravi kliinik olnud osaline rahvusvahelises intensiivravi kvaliteedi hindamise konsortsiumis Intensium, mille tuumiku moodustavad Soome ülikoolihaiglad ning kuhu lisaks kuuluvad ka Berni ülikoolihaigla, Charité ülikoolihaigla Berliinis, Tartu Ülikooli Kliinikum ning Põhja-Eesti Regionaalhaigla (PERH).

Intensiumiga liitumise mõtte algataja oli Eestis dr Valdo Toome (PERH), kes töötades Kuopio ülikooli haiglas anestesioloogina tutvus põhjanaabrite ülikoolihaiglate vahelise intensiivravi kvaliteedi andmebaasiga. Peale pool aastat väldanud andmevahetuse piloteerimist otsustati sõlmida liitumisleping. Eestist on Intensiumiga liitunud kõik kolm kliinikumi täiskasvanute intensiivravi osakonda (üld-, neuro-, pulmonoloogiline-) ja PERH osaleb ühe osakonnaga.

Konsortsium korraldab kvaliteediindikaatorite registreerimist, töötlemist ning analüüsi kõigist osalevatest haiglatest. Professionaalsel tasemel andmeanalüüs tagab ravikvaliteedi usaldusväärse hindamise, milleks Eestis puudub tänasel päeval ressurss ja kompetents. Konsortsiumis osalemise suurim väärtus on võimalus rahvusvaheliseks võrdluseks.

Rahvusvahelise analüüsi põhjal võib järeldada, et täiskasvanute intensiivravi tulemused on kliinikumis samaväärsel tasemel Soome ülikoolihaiglatega. Samas pole aga teada, kas intensiivravi kvaliteet on ühtlasel tasemel tagatud ka kogu kliinikumi teeninduspiirkonnas. Anestesioloogia ja intensiivravi kliiniku juhataja prof Joel Starkopfi sõnul on printsiip – õigele haigele õige ravi õiges kohas – tervishoiukorralduse nurgakiviks: „Eriti kehtib see intensiivravi puhul, mis on üks kallimaid ja komplekssemaid raviteenuseid." Kõigi teeninduspiirkonna haiglate/osakondade osalemine kvaliteedianalüüsis võimaldaks hinnata ja teada saada, kas intensiivravi on tagatud ühtlasel tasemel kõigile teeninduspiirkonna elanikele ning kas kriitilises seisundis haiged on õigeaegselt saadetud kõrgemasse ravietappi. Samuti annaks see ülevaate intensiivravi ressursside kasutamisest teeninduspiirkonnas, mis oleks oluline tervishoiukorralduse efektiivsuse hindamiseks.

Loe edasi...

Lisatud: 01 Juuli 2012

22. mail kaitses kliinikumi analüüsi-marketingi teenistuse turundusosakonna juhataja Pille Justus Tartu Ülikooli majandusteaduskonnas magistritöö teemal „Raviteenuste eest tasustamise viisi mõju haigla majanduslikule käitumisele Sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikum näitel".

DRG-põhine tasustamissüsteem on üks mitmetest erinevatest haiglate tasustamissüsteemidest tervishoius, mis põhineb ravijuhtude klassifitseerimisel kliiniliselt ja ressursikuludelt sarnastesse rühmadesse. DRG-põhise süsteemi rakendamise esmaseks eesmärgiks oli haiglate juhtimise ja kvaliteedi parandamine loodud analüüsivahendi abil. Alles hiljem leiti, et sama süsteemi on võimalik kasutada ka tasustamisel. Ent samaaegselt tuleb jälgida ja analüüsida süsteemi võimalikke mõjusid haigla käitumisele. Varasemad uuringud teiste riikide kohta on näidanud keskmise ravil viibimise kestuse langust, kodeerimisprobleeme, ülekodeerimist ning muutusi mitmetes näitajates. Teoreetilised käsitlused on välja toonud, et nendel muutustel võib olla mõju ka ravikvaliteedile, mida on keeruline kindlaks teha.
Eestis kasutuselolev DRG-põhine tasustamine põhineb teenusepõhisel rahastamisel. Sellest tulenevalt on raviasutuste probleemiks teenusepõhised hinnad, mis ei vasta alati haigla tegelikele kuludele, kuid mis on aluseks DRG-põhisele tasustamisele. Kui tervishoiuasutus ei suuda või saa muuta enda tegevust efektiivsemaks ja kärpida tegelikke kulusid, siis on võimalik tasustamise süsteemi erinevatel viisidel mõjutada. DRG-põhise süsteemi kasutamise eesmärgiks on läbipaistvuse suurendamine, mõjutades efektiivsust ja toetades haiglate juhtimist. Seega võiksid haiglad DRG-põhist süsteemi kasutada enam ravitegevuse efektiivsuse ja kvaliteedi hindamisel ja analüüsimisel. Kuna raviasutuste kulud on väga kõrged siis on loomulik, et pööratakse tähelepanu ka alatasustamisele, mis tasustamisega kaasneb.
Autori arvates on DRG-põhise tasustamise puhul kõige tähtsam eeldus raviarvete korrektne kodeerimine ning õigete teenuskoodide kasutamine. Eesti Haigekassa juhuvalikute tulemused on näidanud, et enamasti peetakse kodeerimisreeglitest kinni, kuid esineb siiski ka vigu – raviarvel on diagnooside järjekord vale, kaasuvad diagnoosid ei ole korrektsed ega vasta ravidokumendis kirjeldatule, diagnoosi või NOMESCO kirurgiliste protseduuride (NCSP) koodid on ebatäpsed ega väljenda seisundit õigesti ning ei vasta osutatud teenuse sisule.
Haigla majanduslikku käitumist võivad lisaks tasustamissüsteemile mõjutada väga mitmed tegurid. Seetõttu on keeruline teha kindlaks tegureid, mis on olnud mõjutatud otseselt tasustamissüsteemist. Haigla ala- ja ületasustamine sõltub ka seadusandluses toimuvatest muudatustest ning hinnamuudatustest. Kuna DRG hindasid korrigeeritakse tuginedes mineviku andmetele siis mõjutavad hindasid otseselt eelmise perioodi ravijuhud.

Loe edasi...

Lisatud: 01 Juuli 2012

Statsionaarse taastusravi võtmeküsimuseks on: kuidas tulla toime alla omahinna ja töötada üle oma võimete. Seejuures igapäevaselt väikesi imesid korda saates.

Eestis on taastusravi viimase 10-15 aasta jooksul muutunud protseduuripõhisest lisaravist iseseisva kontseptuaalse lähenemisega erialaks. Enam ammu ei peeta tõenduspõhise taastusravi all silmas ravikehakultuuri või heaoluteenust spaas. Igapäevases arstlikus tegevuses tundub aga sageli, et taastusravi koht Eesti meditsiinimaastikul on kusagil äärealadel ning seetõttu ei teata täpselt ka selle sisu ja tegevusi.

Juba kümme aastat tegutsenud kliinikumi statsionaarne taastusravi osakond ei ole siinkohal erandiks. Finantseerimise valdkonnas on käimas läbirääkimised Eesti Haigekassaga, et tõsta taastusravi ravipäeva hinda. Näiteks ei ole praegu ravipäeva maksumusse arvestatud õe ööpäevaringset juuresolekut, mis praktikas on aga hädavajalik. Seda enam, et tihtipeale sattub statsionaarsesse taastusravi osakonda patsiente, kes ei ole oma seisundi poolest taastusravi patsiendid, aga keda tuleb ravida taastusravi päevarahade eest. Näiteks on osakonnas ravitud ka II astme intensiivravi patsiente, kelle ravipäeva maksumus on üle 200 euro kallim kui taastusravi ravipäeva hind.

Statsionaarse taastusravi osakonna vanemarst-õppejõu dr Aet Lukmanni sõnul kasutavadki nad oma töös kõiki (taastus)ravivõimalusi, et patsiente elule tagasi võita. Taastusravi toimub meeskonnatöö põhimõttel. Meeskonda juhib taastusarst ning sinna kuuluvad füsioterapeut, psühholoog, logopeed, tegevusterapeut, sotsiaaltöötaja ja õendus-hoolduspersonal. Tarviduse korral liituvad teiste erialade arstid, protesist, dietoloog. Mõistagi kuulub meeskonda patsient ise ja tema tugiisikud. Aastate jooksul on kujunenud professionaalne ja üksteist mõistev kollektiiv.

Meeskonna igal spetsialistil on kindel eesmärk ühe või teise funktsioonihäire ravis. Koosolekutel arutatakse ühiselt patsientide funktsionaalse toimetuleku defitsiidi põhjusi, võimalikke ravitaktikaid, nende efektiivsust ja püsiva puude korral kohanemistehnikaid.

Dr Aet Lukmann on optimistlik ja leiab, et kuivõrd kliinikum on kolmanda etapi haigla, siis tulebki siin lahendada keerulisemaid juhtumeid. „Siiski võiks Tartus tulevikus olla rohkem järelravi võimalusi," arvab dr Lukmann. „Seal võiksid abi saada kirurgilise- ja siseprofiiliga patsiendid, kes ei pruugi olla veel valmis intensiivseks taastusraviks. Praegu võib juhtuda nii, et omaosalusega taastusravi saav patsient tasub sisuliselt oma akuutse haiguse ravipäevade eest ning vajalik taastusravi jääb patsiendil saamata.

Taastusravi kriteeriumite järgi peaks patsient olema taastusraviga hõivatud vähemalt 5 päeva nädalas ja 3 tundi päevas. Kliinikumis suudetakse patsiendile pakkuda ravi isegi 6 päeval nädalas. Intensiivse statsionaarse taastusravi etapis peaks patsient saama 45-60 minutit igat teraapia liiki, mis talle on näidustatud. Olgu selleks siis füsioteraapia või tegevusteraapia või logopeedi teenus.

„Taastusravi on multidistsiplinaarne meeskonnatöö, mis õpetab patsienti kui tervikut käsitlema ka selles mõttes, et haiged on sageli keerulised ja mitme diagnoosiga. Esineb olukordi, kus hoopis kaasuvad haigused osutuvad edukat ravi takistavaks põhiprobleemiks. See ongi meie eriala võlu ja valu, et meil on patsiente nii ortopeedia-, kardioloogia- kui ka onkoloogia- või pulmonoloogia erialadelt," ütleb dr Lukmann.

Kliinikumi Leht

Loe edasi...

Lisatud: 01 Juuli 2012

Statsionaarses taastusravi osakonnas avati juuni alguses logopeedilist (st kõne-, hääle- ja neelamishäired) teenust pakkuv kõne- ja neelamishäirete taastusravi keskus. Keskuse loomise tingis vajadus järjepideva kõne- ja neelamishäirete ravi järele.

Keskuses töötavad logopeedid Anne Uriko ja Lagle Lehes. Keskuse looja ja juhataja Anne Uriko on spetsialiseerunud neelamishäirete ravile. Kuna Eestis ei ole võimalik omandada düsfaagia ravi alaseid teadmisi, siis on Anne Uriko saanud vastava väljaõppe ning omandanud rahvusvahelised sertifikaadid Kreekas, USA-s, Saksamaal ja Soomes. Anne Uriko vastuvõtule on oodatud eelkõige erinevate kõne- ja neelamishäiretega täiskasvanud. Lagle Lehes tegeleb peamiselt laste kõneprobleemidega ning nii laste kui täiskasvanute häälehäirete raviga. Ta on läbinud erinevaid hääleteraapia alaseid koolitusi.

Keskuse eesmärk on pakkuda patsiendikeskset, kompleksset ja kvaliteetset logopeedilist ravi erinevas vanuses patsientidele kõikjalt Eestist. Keskuses töötavad lisaks logopeedidele ka kliiniline psühholoog, taastusravi arstid ja füsioterapeut. Patsiendi jaoks tähendab see vajadusel kõigi spetsialistide konsultatsioone ja ravi kohapeal. Keskuses tegeletakse alljärgnevate logopeediliste häirete raviga.

Kõnehäired - toimub kompleksne kõnehindamine, patsiendi nõustamine ning vajadusel ravi ja kõne arengu dünaamika jälgimine.
Häälehäired - ravi hõlmab esmast hääleseisundi hindamist (nt PRAAT programmiga) ja vajadusel häälehäire ravi. Uudse ravimeetodina pakume spetsiifilist hääleteraapiat koos toetava elektristimulatsiooni VocaStim® aparaadiga. Teraapia sihtgrupiks on funktsionaalsete ja orgaaniliste häälehäiretega patsiendid, keda vaevab kähehäälsus, hääl on liiga nõrk ja/või pinges ja teised häälega seotud probleemid.

Neelamishäired - keskuses tegeletakse teaduspõhise neelamishäirete diagnostika (videofluoroskoopiline uuring), nõustamise ja raviga. Keskuses asub Baltikumi ainus uudne neuromuskulatuurset elektrilist stimulatsiooni ning elektromüograafiat võimaldav VitalStim® aparaat. Neelamishäirete ravis kasutatakse lisaks ainulaadset DPNS®-tehnikat neelupiirkonna mõjutamiseks. Lisaks toimub neelamise hindamine tservikaalse auskultatsiooni abil erinevate toidukoostiste neelamise ajal ja selle järgselt.

Näonärvi halvatuste taastusravi - keskuses toimub nii tsentraalse kui perifeerse päritoluga näonärvi halvatuste ravi. Logopeed koostab individuaalse teraapiaplaani sõltuvalt kahjustuse raskusastmest ja ulatusest. Lisaks kasutatakse labiaal-goniomeetriat, elektrilist stimulatsiooni jt meetodid.

Taastusarstidena töötavad keskuses Aet Lukmann ning Jana Intšite. Taastusarsti töö hõlmab patsiendi arstlikku läbivaatust, antropomeetriliste andmete ja tervise riskitegurite hindamist ning meditsiinilist nõustamist.

Kliiniline neuropsühholoog Liisi Kööts-Ausmees tegeleb patsientidega, kellel on raske kohaneda teda tabanud uudse olukorraga. Vajadusel hindab kognitiivseid funktsioone, et leida patsiendi tugevaid külgi ning avastada piiranguid, mis võiksid mõjutada kõne- ja neelamisteraapias osalemist. Lisaks nõustab psühholoog pereliikmeid, soodustamaks nende psühholoogilist toimetulekut.

Füsioterapeut Triin Kaldur on spetsialiseerunud pea- ja kaelapiirkonna füsioteraapiale. Füsioteraapias rakendatakse miimika- ja mälumislihastele mõeldud venitusi ja massaažitehnikaid ning lõdvestavaid ja tugevdavaid terapeutilisi harjutusi. Rakendatakse näopiirkonna elektroteraapiat ja tegeletakse rühi korrigeerimisega.

Vastuvõtt toimub Riia 167 kab C 330.
Vastuvõtule saab registreerida kliinikumi etteregistreerimistelefonil 731 9100.
Lisainfo: See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud. või kabineti telefonil 731 8976
Logopeedile suunamisel on vajalik eri- või perearsti saatekiri.

Kliinikumi Leht

Lisatud: 01 Juuli 2012

Värskelt on trükist ilmunud Ühendlabori käsiraamatu IV väljaanne.

Käsiraamatu esitrükk ilmus 1998. aastal, sellele järgnesid II (2002) ja III (2006).
Võrreldes eelnevatega on käesolev väljaanne palju mahukam, kuna Ühendlabori analüüside menüü on aastate jooksul tunduvalt laienenud ja kõik uued analüüsid on viimases käsiraamatu versioonis ka kajastatud. Samuti on üle vaadatud ja vajadusel korrigeeritud ning kaasajastatud kõik eelmistes väljaannetes ilmunud peatükid. Peatükkide koostamise ja toimetamisega on ametis olnud pea kõik Ühendlabori arstid ja spetsialistid. Samuti on konsultantidena abiks olnud paljud klinitsistid. Suur tänu kõigile! Kogu materjali on kokku pannud ja raamatuks vormistanud toimetajad Urmas Siigur ja Kaja Kallion.
Ühendlabori käsiraamat on mõeldud abimeheks nii õdedele, arstidele kui üliõpilastele, andes vajalikku infot analüüside olemuse, proovivõtu nõuete, referentsväärtuste ja tulemuste interpreteerimise osas.
Analüüsid on raamatus tähestikulises järjekorras, vajadusel võib analüüsi leida ka raamatu lõpus oleva aineregistri või lühendite registri abil. Samuti on käsiraamatust leitav info Ühendlabori struktuuri kohta ja raviarste nõustavate spetsialistide kontakttelefonid.
Lisaks paberraamatule on olemas ka käsiraamatu veebiversioon, mis on kättesaadav Ühendlabori kodulehel (http://www.kliinikum.ee/yhendlabor/). Veebiversioon ja paberkäsiraamat võivad peagi teineteisest erineda, kuna info uueneb ja täieneb kiiresti ning viimased muudatused kajastuvad ainult veebis.
Käsiraamatut jagatakse tasuta nii kliinikumi arstidele-õdedele kui ka kliinikumivälistele klientidele. Infot käsiraamatu kohta saab Ühendlabori sekretärilt Diana Liivatilt (See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.).

Kaja Kallion
käsiraamatu toimetaja, laboriarst

Lisatud: 26 Mai 2012

9.-12. maini toimus Tartus Baltimaade Neuroloogia kongress – BALCONE 2012

Kongressi ettevalmistustööd Ludvig Puusepa nimelise Neuroloogide Seltsi, Tartu Ülikooli Kliinikumi ja Tartu Ülikooli närvikliiniku koostöös kestsid üle aasta ning selle tulemusena oli kongressi enam kui 50 lektori seas oma ala tippspetsialiste Euroopast ja ka Ameerikast. Kongressil oli 482 osavõtjat, põhiliselt Baltimaadest, aga koos lektoritega kokku 13 riigist.

Kongressi juhatasid sisse kursused kitsamatel teemadel väiksematele gruppidele neurofüsioloogiast ja neuroradioloogiast koostöös radioloogiakliinikuga dr Pilvi Ilvese, dr Kai Ulsti ja dr Tiiu Tombergi juhatamisel. Kaks praktilist kursust – neurosonograafia dr Toomas Toomsoo juhatamisel ja elektroneuromüograafia dr Leena Puksa läbiviimisel toimusid kliinikumi uuringukabinettides. Epilepsia/elektroentsefalograafia kursuse eestvedajaks oli dr Sulev Haldre. Kongressi avaloeng oli Tartu ajaloolisest farmakoloogiadünastiast ja selle osast maailma neuropsühhofarmakoloogia arengus. BALCONE programmi sessioonide põhiteemade hulka kuulusid ajuveresoonkonna haigused, epilepsia, liigutushäired, sclerosis multiplex, peavalu, neurorehabilitatsioon ja neurokirurgia. Kutsutud lektorite hulgas esinesid ka kliinikumi närvikliiniku arstid; plenaarsessioone juhatasid meilt prof Toomas Asser, dots Janika Kõrv, dots Sulev Haldre, dots Pille Taba ja dr Mark Braschinsky.

Lisaks neuroloogidele pakuti paralleelprogrammi terve päeva ulatuses ka õdedele, kus pakuti ühelt poolt juhendmaterjale ja praktilisi õendusaspekte, teiselt poolt innovaatilisi teemasid, nagu organite annetamise koordineerimine ja õendusnõustamine geneetiliste haiguste korral, millest rääkisid Londonis Queen Square Neuroloogiainstituudis töötavad õed. Sessioone olid juhatamas ja loenguid lugemas ka Soome ja Leedu õendusprofessorid, kuid enamus suuliste lühiettekannetega praktilistel õendusteemadel esinejad olid kliinikumi neuroloogia osakonna õed.

Lisainfo: www.balcone2012.ee

Pille Taba

vanemarst-õppejõud neuroloogia erialal

närvikliinik

Lisatud: 26 Mai 2012

5. mail korraldas Lastefond „Teeme ära!" talgupäeva psühhiaatriakliiniku lasteosakonna mänguväljakul.

Ilus ilm ja hea tahe tõi kokku paarkümmend inimest, kes korrastasid mänguväljakut ja parandasid atraktsioone. Talgujuht Diana Salf avaldas heameelt, et üheskoos sai palju ära tehtud. Lisaks Lastefondi vabatahtlikele olid kaasa löömas ka psühhiaatriakliiniku töötajad.

AS Cramo piirkonna juhataja ja Lastefondi nõukogu liige Antti Kask oli appi tulnud nii tööriistadega kui ka oma meestega: „Mänguväljaku korda tegemisest oli juba mõnda aega juttu olnud, nüüd avanes hea võimalus see „Teeme ära!" kampaaniaga ühildada."

Üritust toetasid veel Raxeli RP OÜ, Tommi mänguväljakud, Rademar, Sportland, Rõngu mahl, Teps-lukk, Raitwood, Sadolin, Inglismäe OÜ

Kliinikumi Leht

Lisatud: 26 Mai 2012

Aprillis külastasid naistekliinikut kolleegid Gruusiast ja Venemaalt – erinevatest maadest, aga ühesuguste eesmärkidega – et tutvuda kliinikumi naistekliinikuga, saada kogemusi ja edendada koostööd.

Venemaa delegatsiooni juhtis Pihkva oblasti peagünekoloog Sergei Sukmanjuk, temaga olid kaasas dr Galina Nevaljonnaja, dr Alla Vorobjova, dr Jelena Kovaljova ja ämmaemand Tatjana Korenbljum. Külastuse lõppedes sõlmiti haiglate vaheline koostöölepe.

Venemaa külalistele meeldis meie töökorraldus, kollegiaalsus ja kaasaegne haiglakeskkond, tulevikus sooviksid nad veelgi rohkem praktilise tööga tutvuda. Ämmaemand Korenbljum ütles naljaga pooleks, et talle meeldis naistekliinik sedavõrd, et ta oleks valmis meile tasuta tööle tulema.

Batumi sünnitusmajast olid seekord külas dr Levan Bejanidze, dr Nana Phutkaradze, dr Nargiz Manvelidze ja ämmaemand Marine Zarbazoia. Külaskäik toimus Eesti Ämmaemandate Ühingu ja välisministeeriumi arenguabi projekti „Tartu ja Batumi ämmaemandate praktilise sünnitusabi koostööprojekt" raames.

Gruusia külaliste muljed olid suurepärased ning vestlustest jäi kõlama suur huvi koostöö jätkamiseks. Ideaalpildis sooviksid nad praktikale saata kokku üheksa inimest erinevatel ajaperioodidel. Eriti muljetavaldav külalistele oli lisaks rasedate ja sünnitajate teenindusele ka operatsiooniteenistus ja sterilisatsiooniosakond.

Naistekliiniku ülemämmaemanda Pille Teesalu sõnul tuleks meenutada, kuidas meie arstid ja ämmaemandad käisid taasiseseisvumise järel Põhjamaades kogemusi omandamas ja õppimas ning püüda nüüd ka teistele vastu anda oma teadmisi ja oskusi. Pille Teesalu soovis tänu avaldada kõigile, kes on aidanud külalisi vastu võtta, eriti ämmaemandatele Svetlana Nilbele ja Taissia Pahhomovale.

Kliinikumi Leht

Lisatud: 26 Mai 2012

Lastefondi abiga sai märtsi lõpus naistekliiniku sünnitusosakond sünnitajate tsentraalse jälgimise süsteemi (OmniView), mis abistab ämmaemandaid ja arste patsientide jälgimisel ning annab kohe märku, kui midagi peaks ema ja loote seisundis muutuma.

OmniView programm kasutab Sisporto® arvutiga esitatavat kardiotokograafilise (KTG) graafiku analüüsi eesmärgiga teavitada meedikuid kardiotokograafilistes graafikutes toimunud muudatustest ja võimaldab graafikute kaugkuvamist mis tahes valitud arvutist, mis on võrku ühendatud.

Sünnitusosakonna vanemämmaemanda Sirje Kõvermägi sõnul on uue, kogu osakonda katva jälgimissüsteemi plussiks operatiivne info edastamine meedikutele ja seeläbi kiirem võimalus reageerida kriitilises olukorras, kui on avastatud patoloogilisi seisundeid. Lisaväärtuseks on see, et programm võimaldab ka loote seisundit analüüsida: „Varem tegime seda nö käsitsilugemisega ja lippasime KTG paberilindiga mööda osakonda, et arstide arvamust saada."

Uus süsteem võimaldab KTG graafikuid kohalikus andmebaasis salvestada ja interaktiivselt taastada, samuti arhiveerida ning vähendada vajadust info väljatrükkimiseks KTG paberile.

Kliinikumi Leht

Lisatud: 26 Mai 2012

Hematoloogia-onkoloogia kliiniku hematoloogia ja luuüdi transplantatsiooni osakonna lapspatsiendid said Lastefondi abiga kaasaegse jälgimismonitori (OMNI II) koos vajaliku lisavarustusega.

Uus jälgimismonitor OMNI II sobib tehniliste parameetrite poolest nii lastele kui ka täiskasvanutele, et jälgida patsiendi seisundit ja ravi: aitab kalkuleerida ravimiannuseid, monitoorib EKG-d, mõõdab vererõhku, saturatsiooni ja nahatemperatuuri. Kingitus anti üle koostöös AS Semetroniga ning selle väärtus on 2937 eurot.

Kliinikumi Leht

Lisatud: 26 Märts 2012

4. aprillil tähistab lastekliinik 90. sünnipäeva ja ühtlasi ka praeguse lastekliiniku maja 30. sünnipäeva.

Tähtpäevade puhul toimub 4. aprillil algusega kell 15.00 Tartu Ülikooli Ajaloo Muuseumi valges saalis konverents, kus esinevad ettekannetega lastekliiniku juhataja prof Vallo Tillmann ja kliiniku kauaaegne juhataja dr Kaljo Mitt (aastatel 1977-1999). Tänatakse lastekliiniku staažikaid töötajaid ja esitletakse Vahur Laiapea tehtud filmi lastekliiniku ajaloost ning tänapäevast.

Dr Marika Kirss

lastekliiniku direktor

Lisatud: 26 Märts 2012

Lastefondi eestvedamisel soovitakse Tartu Ülikooli Kliinikumis laiemalt rakendada uuenduslikku ja Eestis veel vähepraktiseeritud kogemusnõustamist enneaegsete, erivajadustega või rasket haigust põdevate laste emadele ja teistele pereliikmetele.

Juba aastajagu on lastekliiniku neonatoloogia osakonnas toimunud enneaegsete laste vanemate kogemusnõustamine. Nõustajatena on töötanud Raili Hollo ja Ethel Toomingas, kes õpivad Tartu Teoloogia Akadeemias hingehoidu ja on ka ise enneaegsete laste emad. Nüüd on plaani võetud projekti laiendamine ka psühhiaatria- ja hematoloogia-onkoloogia kliinikutesse.

Kogemusnõustamine on sotsiaalteenus, mis keskendub peamiselt erinevate sotsiaalsete ja vaimse tervise probleemide ennetusele. Seda viib läbi lapsevanem, kellel on endal samalaadne isiklik kogemus. Nõustamise eesmärgiks on aidata parandada haigete lastega perede toimetulekut ja elukvaliteeti ning soodustada laste kasvuks ja arenguks vajaliku perekeskkonna kujunemist.

Kogemusnõustamise raames saab teha nii individuaal- kui ka grupinõustamist. Sihtgrupiks on pikaajaliselt haiglas viibinud või juba koju saanud laste emad ja teised pereliikmed. Kava kohaselt võiks kliinikumis kokku olla 6 tugigruppi (3 lastekliinikus, 1 psühhiaatriakliinikus ja 2 hematoloogia-onkoloogia kliinikus).

Projekti rahastab Eesti-Šveitsi koostööprogrammi Vabaühenduste Fond ja Kodanikuühiskonna Sihtkapital. Lastefondi poolt juhib kogemusnõustamise projekti Triin Lääne.

Kliinikumi Leht

Kommentaar

Dr Heili Varendi

lastekliiniku neonatoloogia osakonna juhataja

Kogemusnõustamisest (ing peer support) on palju abi, sest peaaegu kõigil emadel tekib peale enneaegse või muu probleemiga lapse sündi stressireaktsioon. Arstide ja õdede esmakohus on tegeleda vastsündinu raviga, ema emotsionaalse enesetunde jälgimine jääb tahaplaanile.

Loe edasi...

Lisatud: 26 Märts 2012

Pool aastat lastepsühhiaatria ja õendushoolduse osakondades vabatahtliku tööd teinud tudengineiud Sirli Saar, Annika Toomik, Kirsikka Kurg ja Ingrid Lesdorf nimetavad oma tegevust tagasihoidlikult pilootprojektiks, millest nüüd oleks sobiv aeg teha vahekokkuvõtet ja kutsuda projektiga liituma uusi huvilisi.

Eeltöö projekti käivitamiseks algas ligi pool aastat enne, kui vabatahtlikud osakondadesse läksid. Rahulik ja läbimõeldud algus väheste vabatahtlikega sai planeeritud selleks, et luua süsteem, mis muudaks võimalikuks vabatahtlikkuse edasise arengu kliinikumis.

Sissejuhatuseks ütleb Sirli, et nende vabatahtliku töö pilootprojekt seisneb suures osas inimeste ära kuulamises. „Inimeste ära kuulamine on väike asi suure tähendusega," lisab ta täpsustuseks. „Kuigi me oleme arstiteaduskonna tudengid, välja arvatud Kirsikka, kes õpib eripedagoogikat, oleme ennast selles töös meditsiinist distantseerinud." Teda täiendab Ingrid: „Meil ei ole inimestega rääkimiseks tarvidust meditsiiniliste andmete järgi, me ei näe haiguslugusid. Me oleme lihtsalt patsientide jaoks olemas."

Kirsikka tunneb rõõmu, et tal oli võimalik lastepsühhiaatria osakonnas ühte väikest poissi aidata seeläbi, et töötajatega laps alguses ei rääkinud, aga temale avanes. Tähelepanuväärne on see, et Kirsikka räägib lapse aitamisest, mitte abist meditsiinitöötajatele, kes Kirsikka kaudu poisile täpsema diagnoosi said panna. Annika on laste ja noorukitega töötanud alates keskkoolist. „Lastega töötamine annab palju positiivset energiat, hoolimata sellest, et mõnikord ei ole see lihtne. Nad on kõik nii erisugused ja huvitavad. Igas väikeses inimeses on peidus erilisus ja seda tuleks märgata," ütleb ta.

Ingridi arvates oli vabatahtliku töö nende jaoks ka eelarvamuste murdmine. Tihtipeale on nii, et füüsilise puudega inimese puhul kiputakse arvama, et tal on ka vaimne puue. Või vähemasti, et tal on kõrvakuulmine kehv. Sest harvad ei ole juhtumid, kus füüsilise puudega patsienti koheldakse kui eset. Ometi on tegu inimesega, kes on nagu iga teine. Selliste patsientide puhul tuleks tingimata esile tõsta seda, et neil on tihtipeale rohkem tahtejõudu ja positiivsust kui teistel.

Loe edasi...

Lisatud: 26 Märts 2012

Kliinikumi motos („Hoolivus Pädevus Usaldusväärsus") kajastuvaid kliinikumi põhieesmärke teenib ka ettepanekute ja kaebuste süsteem (EKS), mis kogub informatsiooni patsientidele osutatud teenuste kvaliteedi kohta ja aitab tagada patsientide, nende omaste ja haiglakülastajate rahulolu.

2011. aastal registreeriti kliinikumile laekunud avaldusi veerandi võrra rohkem kui 2010. aastal. Kliinikumi struktuuriüksuste kohta tehtud erinevad tähelepanekud ja arvamused jagunesid sisu järgi: ettepanekuteks (113), kaebusteks (183) ja tänuavaldusteks (685). Kõige enam on kasvanud tänuvalduste hulk.

Valdkonniti liigitusid avaldused hinnanguteks ravitöö kvaliteedi, tervishoiuteenuste kättesaadavuse, kliinikumi töökorralduse kohta; tähelepanekuteks patsientide ja külastajatega suhtlemise kohta; olmega seotud arvamusteks ja muudeks avaldusteks, kuhu kuuluvad näiteks arvete vaidlustamised, probleemid terviseandmete konfidentsiaalsuse küsimustes, jms.

Kaebusi esitati kokku 183. Kaebuste arv jäi eelmise aasta tasemele. Kolmandik kaebustest oli suhtlemise kohta, ligemale viiendik tervishoiuteenuste kättesaadavusest ja teist samapalju ravitöö kvaliteedi kohta. Tervishoiuteenuste kättesaadavuse valdkonnas oli arvukalt etteheiteid vastuvõtuaegadest mittekinnipidamise ja pikkade ravijärjekordade kohta. Kõige rohkem kaebusi esitati anestesioloogia- ja intensiivravikliinikule (32).

Ettepanekuid tehti kokku 113. Kolmandik ettepanekutest esitati olmetingimuste kohta, aga ka töökorralduse ja tervishoiuteenuse kättesaadavuse parandamiseks (invaparkimiskohtade loomine Raja 31 parklas; Wifi kasutamise võimalus, ülerahvastatuse leevendamine L. Puusepa 8 ambulatoorse vastuvõtu koridoris).

Tänu avaldati 685 korral. Enamus tänamistest on seotud suhtlemisega. Kiideti tulemuslikku ravitööd ja head toitlustamist. Kõige rohkem tänati naistekliinikut (105), teenistustest sai kõige enam kiita toitlustusteenistus (36).

Loe edasi...

Lisatud: 23 Veebruar 2012

Kliinikumi majandusteenistuse alla kuulub omaette üksus – desinfektsiooniosakond. Selle nimetuse taha peitub kliinikumi meditsiiniliste jäätmete kahjutustamiskeskus, mis rajati 2003. aastal esimese omataolisena terves Ida-Euroopas. Algusest peale on keskust juhtinud Tiina Teder.

Jäätmete kahjutustamiskeskus asub lastekliiniku kõrval väikeses majakeses, mis omal ajal ehitati lastehaigla köögiks. Nüüd on hoones kaasaegsed seadmed erikäitlust vajavate meditsiiniliste jäätmete kahjutustamiseks: autoklaav, aurugeneraator, kompressor, jahutusseadmed, konteinerite pesumasin ja arvutiga ühendatud kaal jäätmete koguste registreerimiseks.

Osakonna juhataja Tiina Tederi sõnul toimib üleüldine jäätmete sorteerimine kliinikumis hästi (eriti taaskasutatavate jäätmete osas) ja kliinikumi töötajaid võib keskkonnateadlikkuse eest kiita. Siiski sattub olmejäätmetesse praegu veel liiga palju pakendeid (nt operatsioonitarvikute steriilseid pakendeid), sest kliinikumi jäätmekäitluspartnerid pole neist huvitatud.

2012. aastal on desinfektsiooniosakonnal plaanis korraldada koolitusi, et tõhustada meditsiiniliste jäätmete sorteerimist. Koolituse raames saaks kliinikutele-teenistustele anda ka tagasisidet, millist kasu saab just nende üksus jäätmete efektiivsemast sorteerimisest.

Kliinikumi erikäitlust vajavad meditsiinilised jäätmed kogutakse eraldi muudest olmejäätmetest ja kahjutustakse jäätmete kahjutustamiskeskuses.

Erikäitlust vajavad jäätmed kogutakse igas struktuuriüksuses tugevatesse kollast värvi kilekottidesse ning suletakse plastist sulguriga. Jäätmeid transporditakse konteinerites, mis peale kasutamist pestakse kahjutustamiskeskuse spetsiaalses pesumasinas. Käitlemist ootavad jäätmed säilitatakse eraldi külmkambris.

Kliinikumi jäätmekeskus võtab vastu ka teiste Lõuna-Eesti haiglate ohtlikke meditsiinilisi jäätmeid (2011. aastal ca 30 tonni). Kliinikumil endal tekkis 2011. aastal ohtlikke jäätmeid ca 170 tonni.

Tiina Teder rõhutab, et kuna suures asutuses tekkib palju prügi, siis on väga oluline, et võimalikult suur osa sellest läheks taaskasutusse. Kliinikumi sisevõrgust leiab täpsema info jäätmekäitluse korraldusest ning ka õppefilmi jäätmekäitluse korraldusest haiglas.

Kliinikumi Leht

Jäätmekäitluskeskuse autoklaavi tehnilised andmed

Autoklaav on varustatud automaatlaadimise seadmega konteinerite tühjendamiseks, autoklaavi maht on 190 liitrit ja võimsus on töödelda ca 60 kg jäätmeid ühes töötsüklis.

Ohtlikud meditsiinilised jäätmed, mis sobivad kahjutustamiseks autoklaavis:

Ühekordsed meditsiinilised kasutusotstarbe kaotanud , mis sisaldavad kehavedelikke või mis on küllastunud patsiendi kehavedelikega, mikrobioloogilised kultuurid jmt; teravad esemed nagu kasutatud süstlad, nõelad, skalpelliterad, ampullide tükid, verega saastunud klaasitükid.

Kliinikumi jäätmekäitluspartnerid:

VEOLIA KESKONNATEENUSED AS – olme- ja taaskasutatavad jäätmed

AS EPLER&LORENZ – ravimi jäätmed, patoloogilised jäätmed

INFOKAITSESÜSTEEMID LÕUNA OÜ – delikaatseid andmeid sisaldavad andmekandjad

Lisatud: 28 Jaanuar 2012

Psühhiaatriakliinikus on senini olnud kolm osakonda: akuut-, psühhiaatria- ja lasteosakond. Alates 1. veebruarist luuakse lisaks ambulatoorne osakond, mis võtab teistelt osakondadelt üle ambulatoorse töö täiskasvanud patsientidega. Uue osakonna eelprojekt on valminud, ehitustööd peaksid lõppema aasta pärast.

Psühhiaatriakliiniku ambulatoorsele vastuvõtule pöördunud isikute arv on viimase kümne aasta vältel pidevalt kasvanud. Ka ambulatoorsete arsti vastuvõttude arv on viimastel aastatel suurenenud, kuid keskmine arv ühe isiku (sisaldab ka arstlike läbivaatusi psüühikahäireteta isikutele) ja patsiendi kohta on pidevalt vähenenud alates 2006. a. ja viitab vajadusele suurendada vastuvõttude üldarvu.

Ambulatoorne osakonna avamine tuleneb vajadusest senisest enam arendada haiglavälist abi. Täpsemalt puudutab see täiskasvanute ambulatoorse abisüsteemi ümberkorraldamist. Ambulatoorsesse osakonda viiakse üle need akuut- ja psühhiaatriaosakonna töötajad, kes on seotud ambulatoorse tööga. Ambulatoorse osakonnaga saavad olema seotud ka kliinikus töötavad kliinilised psühholoogid ja plaanis on luua lähitulevikus osakonna juurde kliinilise psühholoogia keskus. Struktuuriüksusesse hakkab kuuluma ka valvetuba, mis osutab erakorralist ambulatoorset abi.

Muudatus ei puuduta lasteosakonda, kus planeeritakse välja kujundada noorukite ravimeeskond. 2013. aastal on kavas välja ehitada lastepsühhiaatria osakonna noorukite keskus, mis osutab ambulatoorset ja statsionaarset abi noorukitele.

Ambulatoorses osakonnas loodetakse luua ravimeeskond, kes senisest paremini suudaks osutada spetsialiseeritud abi ka sellistele patsientidele, kes enamasti haiglaravi ei vaja nagu ärevus- või sõltuvushäiretega patsiendid. Kavas on suurendada ka õendusteenuste mahtu, sest psühhiaatriakliinikus töötab palju spetsialistidest õdesid, kelle kvalifikatsioon on senini olnud kasutamata ressurss. Õendusteenuste maht näitab kasvutendentsi nii kliinikumis kui Eestis tervikuna. Vaimse tervise õde-spetsialisti vastuvõtule saaksid pöörduda kroonilise psüühikahäirega toetusravi vajavad patsiendid, kellel on tarvis nõustamist ning infot haiguse ja sellega toimetuleku osas.

Ambulatoorset osakonda hakkab juhtima dr Juhan Kaldre ja osakonna vanemõeks saab Katri Šinkarev. Igapäevases ravitöös ei muutu patsientide, kolleegide ega perearstide jaoks esialgu midagi. Teistes kliinikutes töötavate kolleegidega loodetakse uue osakonna loomisel koostööd parandada, et oleks rohkem ühist diskussiooni patsientide konsulteerimisel.

Dr Juhan Kaldre

psühhiaatriakliiniku arst-õppejõud